Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2020. a, Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-113250 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
R S ́a hagi T B vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. T B vastuhagi R S’a vastu alusetult saadu tagastamiseks. Hagi hind 7 332,63 eurot. Vastuhagi hind 2 570 eurot. Hageja: R S (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: A-L S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia OÜ; Maakri 29, 10145 Tallinn, epost [email protected]) Kostja: T B (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepingulised esindajad: Olga Väina (Ramstor OÜ; epost [email protected]) ja Andrei Vesterinen (Vesterinen partnerid OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19. mail 2020. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R S ́a hagi T B vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata T B vastuhagi R S’a vastu alusetult saadu tagastamiseks.
3.Välja mõista T B’lt võlgnevus summas 4 160 eurot R S’a kasuks.
4.Välja mõista T B’lt viivis perioodi 08.07.2016. a kuni 09.07.2019. a eest summas 452,36 eurot R S’a kasuks.
5.Välja mõista T B’lt R S’a kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 4 160 eurot) alates 10.07.2019. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Välja mõista T B’lt R S’a kasuks tasumisele kuuluvad korduvad kohustused järgmiselt: 2019.a. augusti osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.08.2019.a.; 2019.a. septembri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.09.2019.a.; 2019.a. oktoobri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.10.2019.a.; 2019.a. novembri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.11.2019.a.; 2019.a. detsembri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.12.2019.a.; 2020.a. jaanuari osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.01.2020.a.; 2020.a. veebruari osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.02.2020.a.; 2020.a. märtsi osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.03.2020.a.; 2020.a. aprilli osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.04.2020.a.; 2020.a. mai osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.05.2020.a.; 2020.a. juuni osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.06.2020.a.; 2020.a. juuli osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.07.2020.a.; 2020.a. augusti osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.08.2020.a.; 2020.a. septembri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.09.2020.a.; 2020.a. oktoobri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.10.2020.a.; 2020.a. novembri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.11.2020.a.; 2020.a. detsembri osamakse summas 130 eurot maksetähtajaga 08.12.2020.a.
7.Välja mõista T B’lt R S’a kasuks viivis tasumisele kuuluvate korduvate kohustuste tasumisega viivitamise eest võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras järgmiselt: 2019.a. augusti osamakselt summas 130 eurot alates 09.08.2019.a.; 2019.a. septembri osamakselt summas 130 eurot alates 09.09.2019.a.; 2019.a. oktoobri osamakselt summas 130 eurot alates 09.10.2019.a.; 2019.a. novembri osamakselt summas 130 eurot alates 09.11.2019.a.; 2019.a. detsembri osamakselt summas 130 eurot alates 09.12.2019.a.; 2020.a. jaanuari osamakselt summas 130 eurot alates 09.01.2020.a.; 2020.a. veebruari osamakselt summas 130 eurot alates 09.02.2020.a.; 2020.a. märtsi osamakselt summas 130 eurot alates 09.03.2020.a.; 2020.a. aprilli osamakselt summas 130 eurot alates 09.04.2020.a.; 2020.a. mai osamakselt summas 130 eurot alates 09.05.2020.a.; 2020.a. juuni osamakselt summas 130 eurot alates 09.06.2020.a.; 2020.a. juuli osamakselt summas 130 eurot alates 09.07.2020.a.; 2020.a. augusti osamakselt summas 130 eurot alates 09.08.2020.a.; 2020.a. septembri osamakselt summas 130 eurot alates 09.09.2020.a.; 2020.a. oktoobri osamakselt summas 130 eurot alates 09.10.2020.a.; 2020.a. novembri osamakselt summas 130 eurot alates 09.11.2020.a.; 2020.a. detsembri osamakselt summas 130 eurot alates 09.12.2020.a.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses T B kanda.
2.Välja mõista T Blt menetluskulud summas 6 475 eurot R S’a kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T Bl tasuda R S’ale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 6 475 euro tasumata osalt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 09.07.2019. a esitatud hagiavaldusekohaselt on hageja on 29.04.2016. a surnud R K’e (isikukood xxxx) pärijaks vastavalt Tallinna notar Robert Kimmel’i poolt 21.02.2017.a. tõestatud pärimistunnistusele nr xxxx. Harju Maakohtu 31.05.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16488 kinnitas kohus R K’e pärijate hageja, H K’e ja R K’e kompromissi, mille p-de 2.1.3.29., 2.1.3.30., 2.2.1.28. ja 2.2.1.29. kohaselt kuulub R K’e pärandvara koosseisu H K’ele T B poolt 05.12.2014.a laenulepingu nr xxxx täitmiseks tasutud 290 eurot ja nõue T B vastu (samaväärne vähemalt Nordea Bank AB Eesti Filiaal 05.12.2014.a koostatud laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevusega seisuga 17.05.2016.a 6’326.00 eurot ja arvestuslikud intressid) ning nimetatud pärandvara jäi jagamisel hageja omandisse. Kohtumäärus jõustus 25.06.2019. a.
2.R K võttis Nordea Bank AB Eesti filiaalist 05.12.2014.a koostatud laenulepingu nr xxxx alusel laenu summas 8’000 eurot, et tasuda kostja sõiduauto xxxx omandamise eest vastavalt lepingu p-dele 1 ja 2. Laenulepingu p.5.5. kohaselt lõpeb leping pärast maksegraafiku järgse viimase igakuise makse tasumist pangale ehk lepingu kestus on 72 kuud alates esimesest igakuisest maksest. Laenulepingu p.4.2. kohaselt kohustus R K tasuma laenusummalt intressi, mis moodustus baasintressimäärast Nordea EUR Prime, millele lisandus marginal 4,0% aastas ning laenulepingu sõlmimisel oli p.4.3. kohaselt intressimäär 5,25% aastas.
3.Laenulepingu p.5.1. ja 5.2. kohaselt kohustus R K laenu ja intressi tasuma pangale iga kuu
08.kuupäeval alates 2015.a. jaanuarist 72 igakuise maksena. Esimese igakuise makse tegi R K 08.01.2015. a, seega on viimase osamakse tähtaeg 6 aasta ehk 72 osamakse möödumisel, so 08.12.2020. a. Laenulepingu lisa 1 määratles iga tagasimakse summa, mis olid vastavalt järgmised: Laenulepingu lisa 2 p.1. kohaselt oli lepingutasu 130 eurot ning nimetatud summa võeti laenusummast maha kohe peale laenusumma väljamaksmist 05.12.2014. a ja Nordea Bank AB Eesti filiaal tasus R K’e arvelduskontole vastavalt 05.12.2014. a 8’000 eurot ja võttis 05.12.2014.a. maha lepingutasu 130 eurot. 09.12.2014.a. tasus R K 8’000 eurot E O’le sõiduauto eest selgitusega arvelduskonto väljavõttel „auto ost“. Alates 12.02.2015. a kuni
11.10.2016. a tegi kostja igakuiselt R K’e arvelduskontole nr xxxx makseid summas 130 eurot (v.a. esimene makse, mis oli summas 100 eurot) kokku summas 2’570 eurot.
4.03.12.2015. a juhtus R K’ega liiklusavarii, mille tulemusel R K 28.04.2016. a suri. Pärast seda vestles kostja A-L S’aga Facebook Messengeris R K’e nimel olevast, kuid T B’le sõiduauto ostmiseks võetud laenust ning nimetatud vestluses: selgitas A-L S 10.12.2015.a. 08:39 sõnumis, et pangaga lepiti kokku, et laene tasutakse nagu varasemalt ning palus kostjal R arvelduskontot ka tulevikus kasutada maksete tegemiseks, kuna sealt võetakse kostja laen maha; kostja vastas 10.12.2015. . 09:06 sõnumiga, et R kontole tasumine on sobiv ning palus mitte muretseda; 14.12.2015.a. 22:40 sõnumis palus A-L S kostjal teatada, millal oli kostja maksetähtaeg; kostja vastas 14.12.2015.a. 22:44 sõnumiga, et kindlat kuupäeva ei ole ning ta saadab raha tavaliselt kuu esimesel nädalal; 14.12.2015.a. 22:44 sõnumitega palus A-L S kostjal teatada, milline oli kokkulepitud osa tasumisel ning selgitas, et tal on küll leping, kuid sellel ei ole kuupäeva ega tasumise summat ning ta ei tea seetõttu täpselt ja küsib, et kindlustada raha olemasolu R pangakontol; kostja vastas 14.12.2015.a. 22:46 sõnumiga “130”. 08.10.2017.a. kohtus A-L S T B’ga xxxx Selveris ning sai teada, et T B on väidetavalt jätkanud R K’elt sõiduauto ostmiseks võetud laenu tasumiseks maksete teostamist igakuiselt. See, kelle kontole T B jätkas maksete teostamist, jäi ebaselgeks ning T B pidi edastama A-L S’ale teostatud maksete osas konto väljavõtte. T B palus, et A-L S edastaks talle andmed R K’e sõiduauto ostmiseks võetud laenu võlgnevuste osas ning andmed, kui palju on T B makseid teostanud. A-L S’ale jäi vestlusest mulje, et T B väitis, et ta on jätkanud maksete tegemist peale R K’e arvelduskontole maksete lõpetamist H K’e arvelduskontole. 09.10.2017.a. 11:15 AM edastas A-L S T B’le e-kirja ja selle manuses dokumendid – Nordea Bank 15.08.2017.a. laenulepingu ülesütlemise teate, maksete ajaloo väljavõtte, laenulepingu nr xxxx ning 21.02.2017.a. pärimistunnistuse, mis puudutasid T B sõiduauto ostmiseks R K’e poolt võetud laenu, ning selgitas, et R K’e pärijad vastutavad selle laenu tasumise eest. Kuna R K oli võtnud selle laenu T B’le sõiduauto soetamiseks ning T B kohustus R K’ele selle laenu tasuma, tegi A-L S T B’le ettepaneku, et T B võtab nimetatud laenukohustuse endale üle ning kinnitab, et jätkab laenu igakuist tasumist. Ühtlasi selgitas A-L S, et hageja on tasunud nimetatud laenukohustuse katteks T B eest 1’994,26 eurot, palus lõpetada teistele pärijatele laenumaksete tegemise, lubas edastada täpsed andmed tasumiste kohta ning palus edaspidi teostada makseid hageja arvelduskontole, millelt tasutakse seejärel laenukohustust panga ees.
5.Kuna 08.10.2017.a. vestlusel avaldas T B A-L S’ale soovi võtta panga ees üle R K’e laenulepingust nr xxxx tulenev laenukohustus, millises osas oli R K’e pärijatel nõue T B vastu, pöördus A-L S selle küsimusega panga poole ning sai 09.10.2017.a. e-kirjaga vastuse, et laenu ei saa kolmas isik üle võtta ning selleks, et kolmas isik saaks vastava laenukohustuse üle võtta, tuleb pangast ise laenu küsida ja laenukohustus refinantseerida. Nimetatud vastuse edastas A-L S 09.10.2017.a. 1:25 PM e-kirjaga T B’le. 11.10.2017.a. edastas A-L S T B’le e-kirja, millele lisas manusena kokkuvõtte laenumaksete ajaloost ja hageja poolt tasutud võlgnevuste maksekorraldused ning selgitas, et R K’e arvelduskontole on T B teostanud kokku igakuiseid makseid summas 2’570 eurot ja muid andmeid, et T B oleks makseid teostanud peale 11.10.2016.a. ei ole. Ühtlasi palus A-L S saata arvelduskonto väljavõtted hiljemalt 13.10.2017.a. kui T B on teostanud makseid muule arvelduskontole ning selgitas, et ootab T B koostööd ja ettepanekuid, et nimetatud kohustuse täitmise osas
ja makseid hageja arvelduskontole, et tagada kohustuse kohane täitmine ja tasumine pangale.
6.Tsiviilasjas nr 2-17-16488 esitas H K tõendina Luminor Bank AS 14.05.2018.a. tõendi, mille kohaselt T B on 11.09.2017.a. ja 11.10.2017. a tasunud H K’e arvelduskontole 130 eurot selgitusega “xxxx”. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et R K võttis Nordea Bank AB Eesti filiaalist laenulepingu nr xxxx alusel sõiduauto xxxx ostmiseks 8’000 eurot laenu, et T B saaks osta sõiduauto ning T B kohustus R K’e poolt võetud laenukohustused tasuma igakuiste osamaksetega summas 130 eurot. R K’e arvelduskontole iga kuu esimesel nädala kuni kõik laenulepingust tulenevad maksed on täielikult tasutud. T B jätkas nimetatud kokkulepete täitmist nii peale seda kui 03.12.2015.a. juhtus R K’ega liiklusavarii kui ka peale seda, kui R K 28.04.2016. a. suri, kuid lõpetas 2016. a. oktoobrist maksete tegemise, mistõttu sattus laenu teenindamine võlgnevusse ning hageja oli sunnitud pangale tasuma nii laenusumma kui võlgnevuse.
7.Hoolimata sellest, et hageja seaduslik esindaja on palunud kostjal maksete tegemist R K’e arvelduskontole jätkata, ei ole kostja oma kohustusi kohaselt täitnud ning on 26.05.2019.a. esitanud häbiväärselt koguni nõudele vastuväite, mille kohaselt „Võlgnik ei tunnista avaldaja hagi täiel mähal, kuna ei omanud surnuti R K,iga omandilisi ega ka lepingulisi suhted ja arvab, et avaldaja poolt esitatud hagi ei oma alust ega pole tõendatud ja võlgnik palub kohut jätta avaldaja nõue rahuldamata“. Asjaolu, et kostja arvab, et alaealine pärija peab pärandvara koosseisus oma surnud isa pärandina kostja sõiduauto soetamiseks võetud laenu kinni maksma ning on tegelike asjaolude kohta koguni valetama hakanud kohtule, on tõeliselt häbiväärne ja taunitav.
8.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on seega kokku 4’160 eurot, kuna kostja kohustus igakuiselt tasuma osamakseid summas 130 eurot hiljemalt kuu esimesel nädalal, seega on kostja iga kuu 08. kuupäevaks jätnud tasumata järgmised osamaksed: 2016.a. juuli osamakse summas 130 eurot; 2016.a. november osamakse summas 130 eurot; 2016.a. detsember osamakse summas 130 eurot; 2017.a. jaanuar osamakse summas 130 eurot; 2017.a. veebruar osamakse summas 130 eurot; 2017.a. märts osamakse summas 130 eurot; 2017.a. aprill osamakse summas 130 eurot; 2017.a. mai osamakse summas 130 eurot; 2017.a. juuni osamakse summas 130 eurot; 2017.a. juuli osamakse summas 130 eurot; 2017.a. august osamakse summas 130 eurot; 2017.a. november osamakse summas 130 eurot; 2017.a. detsember osamakse summas 130 eurot; 2018.a. jaanuar osamakse summas 130 eurot; 2018.a. veebruar osamakse summas 130 eurot; 2018.a. märts osamakse summas 130 eurot; 2018.a. aprill osamakse summas 130 eurot; 2018.a. mai osamakse summas 130 eurot; 2018.a. juuni osamakse summas 130 eurot; 2018.a. juuli osamakse summas 130 eurot; 2018.a. august osamakse summas 130 eurot; 2018.a. september osamakse summas 130 eurot; 2018.a. oktoober osamakse summas 130 eurot; 2018.a. november osamakse summas 130 eurot; 2018.a. detsember osamakse summas 130 eurot; 2019.a. jaanuar osamakse summas 130 eurot; 2019.a. veebruar osamakse summas 130 eurot; 2019.a. märts osamakse summas 130 eurot; 2019.a. aprill osamakse summas 130 eurot; 2019.a. mai osamakse summas 130 eurot; 2019.a. juuni osamakse summas 130 eurot; 2019.a. juuli osamakse summas 130 eurot.
9.Laenulepingu p.11.1. kohaselt kohustus R K tasuma viivist lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel vastavalt panga hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrale või vastavalt laenu intressimäärale, kui see on hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrast kõrgem. Kuna T B lõpetas 2016. a oktoobrist oma kohustuste täitmise ning igakuiselt ei tasunud enam osamakseid summas 130 eurot kuus, tekkis Nordea Bank AB Eesti filiaalil õigus nõuda R K’e pärijatelt 2016.a. novembrist alates maksmata jäetus igakuiste osamaksete eest viivitusintressi. Kostja kohustus tasuma R K’ele laenumakseid tagasi igakuiselt summas 130 eurot ning iga kuu esimesel nädalal, on hagejal õigus arvestada kostja igakuiste tasumiste osas tasumata osamaksetelt seadusjärgset viivist. Kuna kuu esimene nädal lõpeb hiljemalt iga kuu 7. kuupäevaga, arvestab hageja seadusjärgset viivist iga osamakse tasumisega viivitamise osas vastava kuu 8. kuupäevast, mis oli ühtlasi laenulepingust tulenev tähtaeg pangale laenumaksete tegemiseks, järgmiselt: 2016.a. juuli osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.07.2016.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 31,24 eurot; 2016. a. november osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.11.2016.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 27,75 eurot; 2016.a. detsember osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.12.2016.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 26,90 eurot; 2017. a jaanuar osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.01.2017. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 26,01 eurot; 2017. a veebruar osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.02.2017. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 25,13 eurot; 2017. a. märts osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.03.2017. a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 24,33 eurot, 2017. a. aprill osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.04.2017. a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 23,45 eurot; 2017. a. mai osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.05.2017. a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 22,59 eurot; 2017. a. juuni osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.06.2017. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 21,71 eurot; 2017.a. juuli osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.07.2017. a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 20,86 eurot; 2017.a. august osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.08.2017. . kuni hagi esitamiseni vastavalt 19,97 eurot; 2017. a november osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.11.2017. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 17,35 eurot; 2017.a. detsember osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.12.2017.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 16,50 eurot; 2018.a. jaanuar osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 15,61 eurot; 2018.a. veebruar osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.02.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 14,73 eurot; 2018.a. märts osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.03.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 13,93 eurot; 2018.a. aprill osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.04.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 13,05 eurot; 2018. a mai osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.05.2018. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 12,20 eurot; 2018.a. juuni osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.06.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 11,31 eurot; 2018. a. juuli osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.07.2018. a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 10,46 eurot; 2018.a. august osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.08.2018. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 9,57 eurot; 2018.a. september osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.09.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 8,69 eurot, 2018.a. oktoober osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.10.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 7,48 eurot; 2018.a. november osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.11.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 6,95 eurot; 2018.a. detsember osamakse summas 130 eurot
viivised on perioodil 08.12.2018.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 6,10 eurot; 2019.a. jaanuar osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.01.2019.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 5,21 eurot; 2019.a. veebruar osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.02.2019.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 4,33 eurot;2019.a. märts osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.03.2019. . kuni hagi esitamiseni vastavalt 3,53 eurot; 2019.a. aprill osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.04.2019. a kuni hagi esitamiseni vastavalt 2,65 eurot, 2019.a. mai osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.05.2019.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 1,80 eurot, 2019.a. juuni osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.06.2019.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 0,91 eurot ; 2019.a. juuli osamakse summas 130 eurot viivised on perioodil 08.07.2019.a. kuni hagi esitamiseni vastavalt 0,06 eurot. Tasumata osamaksetelt arvestatud seadusjärgsed viivised kokku on seega hagi esitamise seisuga, so 09.07.2019.a, 452,36 eurot.
10.Vastavalt võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 lg-st 1 võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et leping võib olla sõlmitud muuhulgas ka suuliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 138 lg 1 peavad isiku õiguste teostamisel toimima heas usus. Sama põhimõte on sätestatud VÕS §-s 6. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad ei ole seda seadusest tulenevat kohustust täitnud. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
11.Kohustuse täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Kohustuse rikkumise korral on võimalik kasutada VÕS § 101 loetletud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja vastus
12.Kohtule 16.12.2019. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagiavalduse punktis 12 on sätestatud, et 08.10.2017.a. kohtus A-L S T B’ga xxxx Selveris ning sai teada, et T B on väidetavalt jätkanud R K’elt sõiduauto ostmiseks võetud laenu tasumiseks maksete teostamist igakuiselt. Kostja sellega ei nõustu ning juhib kohtu tähelepanu, et see on väär info. Esiteks, väär on hageja seisukoht, et T B kohustus R K’ele laenu tagastama (hagiavalduse punkt 13). Poolte vahel ei olnud selle kohta lepingut sõlmitud. Hageja argumentatsioon selles osas, et VÕS § 11 lg 1 sätestab, et leping võib olla sõlmitud muuhulgas ka suuliselt (hagiavalduse punkt 25) ei ole piisav selleks, et tugineda selle peale, et R K’e ja T B vahel tekkis võlasuhe lepingust. Vastupidi poolte vahel võlasuhe tekkis alusetust rikastumisest VÕS § 3 lg 3 mõistes. Osamakset, mida teostas kostja R K’e arvelduskontole võib kostja kvalifitseerida maksetena, mida teostas tema ekslikult ning vastavalt VÕS § 1028 kostjal on võimalik antud summat tagasi nõuda, kuna kostjal ei olnud
kohustust tasuda neid summasid (hagiavalduse punkt 10) R K’le. Kostja sai teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue alles 2019, seega vastavalt TsÜS § 151 kostja nõue R K’e vastu (tema pärijatele) ei ole hetkel aegunud. Teiseks, kui isegi võtta arvesse, et poolte vahel oli sõlmitud leping (mida peab tõendama eelkõige hageja), siis R K pole oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle antud kolmandale isikule. Kostjale pole antud selle kohta enda poolt nõusolekut. VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti R K pole loovutanud nõuet uuele võlausaldajale VÕS § 164 mõistes. Lähtudes ülaltoodust hageja pole õiguslikult põhjendanud oma nõude olemasolu. Vastuhagi
14.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega R K on alusetult rikastunud summas 2570 eurot. Kostjal (vastuhagis hageja) ei olnud mingeid kohustusi kostja R K ees. Seetõttu on R K on kohustatud saadud raha summas 2750 eurot tagastama. Kuna R K on 29.04.2016 suri, siis tema pärijaks vastavalt Tallinna notar Robert Kimmel’i poolt 21.02.2017.a. tõestatud pärimistunnistusele nr 1016 on hageja (vastuhagis kostja) R S ik. xxxx.
15.Kostja (vastuhagis hageja) selgitab, et tema said esimest kord teada enda alusetu rikastumise nõue surnud isiku R K’e vastu alles peale seda, kui 2019 aastal said tsiviilasjas nr 2-19113250 menetlusdokumendid. Alles siis tema kontrollis enda pankakontoväljavõtte ja avastas, et temal on surnud isiku R K’e vastu alusetu rikastumise nõue. Seega tähtis ei ole mis aastal oli läbi viidud R K’e pärandvara osas läbi viidut inventuur. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 151 lg 1). Seega kostjal on olemas võimalus esitada käesolevas asjas vastuhagi TsMS § 373 mõistes surnud isiku R K’e pärijatele R S alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 2750 eurot, mida ekslikult alates 12.02.2015.a. kuni 11.10.2016.a. tegi kostja igakuiselt R K’e arvelduskontole nr xxxx makseid summas 130 eurot. Vastuhagi vastus
16.Kostja on esitanud kohtule vastuhagi väites, et on perioodil 12.02.2015.a. kuni 11.10.2016.a. teinud R K’e arvelduskontole igakuiseid makseid summas 130 eurot, selgitusega „xxxx“, kokku summas 2’570 eurot ning R K on kostja arvel alusetult rikastunud. Kostja tugineb nõude esitamisel VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt üleandja võib
saadu saajalt tagasi nõuda, kui saaja on üleandjalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
17.Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse tuginedes sellele, et kostjal oli kohustus tasuda R K’ele tagasi R K’e poolt Nordea Bank AB Eesti filiaalist 05.12.2014.a. laenulepingu nr xxxx alusel võetud laen summas 8’000 eurot ja sellega seonduvad kõrvalkohustused, kuna nimetatud laenu kasutati kostjale sõiduauto xxx, registreerimismärk xxxx, ostuhinna tasumiseks summas 8’000 eurot, mille R K maksis E O arvelduskontole 09.12.2014.a. Kuna R K maksis E O’le kostja eest xxxx, registreerimismärk xxxx, ostuhinna summas 8’000 eurot ja kostja hakkas igakuiselt tegema R K’e poolt tasutu tagastamiseks igakuiseid makseid summas 130 eurot, siis ei ole alust kostjal hagejalt millegi tagasi nõudmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest olemasolev kostja kohustus R K’ele sõiduauto ostuhinnaga seonduvad kulud tasuda ei ole ära langenud. Selliselt ei teki hagejal ka kohustust kostjale midagi tagastada, vaid õigustatud on hageja hagi rahuldamine ning kostjalt ka ülejäänud kostja poolt täitmata jäetud kohustuste täitmiseks raha väljamõistmine.
18.Kuivõrd hageja vastuväited selles osas ühtivad täielikult hageja hagiavalduses esitatuga ning hageja hagi rahuldamisel on välistatud kostja vastuhagi rahuldamine, palub hageja kohtul vastuhagi vastuväideteks lugeda hageja poolt hagiavalduses ja kostja vastusele esitatud seisukohas esitatud selgitused ja tõendid. Hageja leiab, et täpselt samade asjaolude ja tõendite uuesti kohtule esitamine ei ole menetlusökonoomiliselt mõistlik ega ka vajalik, arvestades, et hageja on esitanud hagi ja kostja vastuhagi, mille puhul hagi rahuldamine välistab vastuhagis esitatud nõuete rahuldamise. Hageja märgib ka seda, et kostja ei ole selgitanud, millise kohustuse täitmiseks kostja R K’e arvelduskontole makseid igakuiselt tegi ega ka seda, millal nimetatud kohustus ära langes. Hageja on kohtule esitanud selgitused ja tõendid kostja kohustuse olemasolu osas, seega peab kostja vastuhagi rahuldamiseks tõendama vastuhagis märgitud asjaolusid.
19.Kuigi hageja leiab, et kostjal puudub alus nõuda kostja poolt R K’e arvelduskontole tehtud maksete tagastamist, sh kostja poolt väidetud alusetu rikastumise sätete alusel, taotleb hageja juhul, kui kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kostjal on alust R K’e pärijate vastu vastuhagis esitatud summade tagastamiseks nõue esitada, kohaldada aegumist TsÜS § 151 lg 1 või § 154 lg 1 alusel.
20.Kostja väited, et kostja sai R K’e arvelduskontole maksete tegemisest teada esimest korda hageja poolt hagiavalduse esitamise dokumentide kättetoimetamisel, on eluliselt ebausutav ning ka selgelt väär. Nii, nagu hageja on seisukohas kostja vastusele välja toonud on eluliselt ebausutav, et R K ostis 09.12.2014.a. E O’lt sõiduauto xxxx’i 8’000 euro eest (vt hagiavalduse p.9), mis läks kostja omandisse, ning võttis selleks ka 05.12.2014.a. Nordea Bank AB’lt laenu 8’000 eurot, millele lisandusid intressid (vt hagiavalduse p-d 4- 8) ning kostja hakkas ekslikult peale selliste tehingute tegemist ja sõiduauto xxxx’i enda omandisse saamist igakuiselt maksma R K’ele kogemata makseid summas 130 eurot kuus ja vahetult enne laenukohutuste tasumise tähtaega ning samas summas laenumaksetega ja tegi selliseid makseid peaaegu 2 aastat. Seda, et tegemist ei olnud ilmselgelt ekslike maksetega, millistest
kostja ei teadnud enne hageja poolt hagi esitamist, kinnitab ka: kostja Facebook vestlus AL S’aga vahetult peale R K’ega juhtunud õnnetust 2015.a. detsembris (vt hagiavalduse p.11 ja lisad 8-9), milles kostja kinnitab, et tal on R K’e ees kohustus tasuda igakuiselt 130 eurot seoses R K’e Nordea Bank AB laenukohustusega; kostjale samale e-posti aadressile xxxx, mille kostja on avaldanud ka kohtule enda e-posti aadressina, sh vastuhagis, A-L S’a poolt edastatud e-kirjad alates 09.10.2017.a., milles palutakse R K’ele maksete tegemist jätkata või laenukohustus kostja poolt üle võtta (vt hagiavaldus p-d 1315 ja lisad 10-17); asjaolu, et kostja tegi enda taotletud tunnistaja H K arvelduskontole kaks makset vastavalt 11.09.2017.a. ja 11.10.2017.a. (vt hagiavalduse lisa 18), mis oli peale seda, kui kostja oli lõpetanud R K’e kontole igakuiste maksete tegemise 11.10.2016.a. Hageja leiab, et kostja vastuhagi väited, mille kohaselt kostja alles 2019.a. peale hagimaterjalide saamist „kontrollis enda pankakontoväljavõtte ja avastas, et temal on surnud isiku R K’e vastu alusetu rikkastumise nõue“ on selgelt ebausutav. Eriti arvestades, et vastuhagi lisana ei ole kostja esitanud väljavõtet enda arvelduskonto väljavõttena, vaid R K’e arvelduskonto väljavõtte kuupäevaga 08.07.2019.a., mis on identne ning ilmselt hagiavalduse lisana 6 esitatud tõend, kuna samad asjaolud on tehtud kollaseks. Hageja leiab, et kostja väidetud maksete osas tuleb aegumist kohaldada kas TsÜS § 151 lg 1 või § 154 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused
21.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.
22.Kohus on tuvastanud, et hageja on 29.04.2016. a surnud R K’e (isikukood xxxx) pärija vastavalt Tallinna notar Robert Kimmel’i poolt 21.02.2017.a. tõestatud pärimistunnistusele. R K’e pärandvara koosseisu kuulub muuhulgas H K’ele T B poolt tasutud 290 eurot ja nõue T B vastu, mis seisuga 17.05.2016 .a oli 6 326 eurot (ja arvestuslikud intressid) ning nimetatud pärandvara jäi jagamisel hageja omandisse.
23.Hagiavalduse kohaselt võttis R K Nordea Bank AB Eesti filiaalist 05.12.2014. a koostatud laenulepingu nr xxxx alusel laenu summas 8 000 eurot. Laenulepingu p 2 kohaselt oli tegemist hüpoteegiga tagatud laenuga auto ostmiseks. Laenulepingu p. 5.5. kohaselt lõpeb leping pärast maksegraafiku järgse viimase igakuise makse tasumist pangale ehk lepingu kestus on 72 kuud alates esimesest igakuisest maksest. Laenulepingu p.4.2. kohaselt kohustus R K tasuma laenusummalt intressi, mis moodustus baasintressimäärast Nordea EUR Prime, millele lisandus marginal 4,0% aastas ning laenulepingu sõlmimisel oli p. 4.3. kohaselt intressimäär 5,25% aastas. Laenulepingu p. 5.1. ja 5.2. kohaselt kohustus R K laenu ja intressi tasuma pangale iga kuu 08. kuupäeval alates 2015. a jaanuarist 72 igakuise maksena. Esimese igakuise makse tegi R K 08.01.2015. a, seega on viimase osamakse tähtaeg 6 aasta ehk 72 osamakse möödumisel, so 08.12.2020. a. Laenulepingu lisa 1 määratles iga tagasimakse summa, mis olid vastavalt järgmised: Laenulepingu lisa 2 p.1. kohaselt oli lepingutasu 130 eurot ning nimetatud summa võeti laenusummast maha kohe peale laenusumma väljamaksmist 05.12.2014. a ja Nordea Bank AB Eesti filiaal tasus R K’e arvelduskontole vastavalt 05.12.2014. a 8’000 eurot ja võttis 05.12.2014.a. maha lepingutasu 130 eurot. 09.12.2014. a ostis T B E Olt sõiduauto xxxx (registreerimisnumber xxxx). R K tasus sõiduki eest 09.12.2014. a enda arvelduskontolt 8 000 eurot E O
arvelduskontole selgitusega „auto ost“. Alates 12.02.2015. a kuni 11.10.2016. a tegi kostja igakuiselt R K’e arvelduskontole nr xxxx makseid summas 130 eurot (v.a. esimene makse, mis oli summas 100 eurot) kokku summas 2 570 eurot selgitusega „xxxx“ järgmiselt: 12.02.2015 100 EUR, 16.03.2015 130 EUR, 13.04.2015 130 EUR, 11.05.2015 130 EUR, 15.06.2015 130 EUR, 10.07.2015 130 EUR, 05.08.2015 130 EUR, 10.09.2015 130 EUR, 06.10.2015 130 EUR, 02.11.2015 130 EUR, 02.12.2015 130 EUR, 12. 06.01.2016 130 EUR, 04.02.2016 130 EUR, 02.03.2016 130 EUR, 01.04.2016 130 EUR, 02.05.2016 130 EUR, 01.06.2016 130 EUR, 05.08.2016 130 EUR, 02.09.2016 130 EUR, 11.10.2016 130 EUR. Lisaks on kostja 11.09.2017. a ja 11.10.2017. a tasunud R K’e pärija H K’e arvelduskontole 130 eurot selgitusega „xxxx“. Hageja hinnangul on häbiväärne ja taunitav kostja seisukoht, et alaealine pärija peab pärandvara koosseisus oma surnud isa pärandina kostja sõiduauto soetamiseks võetud laenu kinni maksma. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 160 eurot, kuna on T B sõiduauto eest pidanud pangale tasuma laenulepingust tuleneva kohustuse ning lisaks ka igakuised osamaksed kuni laenulepingu lõppemiseni 31.12.2020. a.
24.Kostja ei eita vaidlusaluse sõiduki omandamist, kuid leiab, et hageja ees tal kohustus puudub. Kostjal ei olnud R K’ega kokkulepet raha tagastamise osas. Igakuiselt teostatud osamaksed on tehtud ekslikult. Ekslikest maksetest sai kostja teada kui tema vastu esitati käesolevas menetluses hagiavaldus.
25.Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul kostja käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud R K’e arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et R K on saanud 05.12.2014. a pangalaenu 8 000 eurot, 09.12.2014. a on R K tasunud E O’le 8 000 eurot selgitsega „auto ost“. 12.02.2015. a on T B alustanud R K’ele igakuiste maksete tegemist selgitusega „xxxx“. R K’e arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et makseid on tehtud iga kuu alguses, kuid siiski erinevatel kuupäevadel. Makset ei ole teostatud 2016. a juulis. Kohtu hinnangul on R K’e konto väljavõttega tõendatud, et tegemist ei olnud panga poolt teostatud püsimaksega, vaid kostja poolt igakuiselt isiklikult teostatud ülekandega. Seega on kohtu hinnangul täielikult vale kostja väide, et tegemist oli ekslike maksetega, millest kostja sai teada hagiavaldusest.
26.Kostja väiteid selle kohta, et kostja ja R K’e vahel puudus igasugune kokkulepe laenu tagastamise kohta, kohus veenvaks ei pea. Käesolevas menetluses on hagejal ääriselt keeruline tõendada lepingulise suhte olemasolu R K’e ja T B vahel, kuid kohtu hinnangul saab käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal siiski järeldada, et selline kokkulepe R K’e ja T B vahel eksisteeris. Kohtule on esitatud alaealise hageja ema ja kostja vaheline Facebook’i kirjavahetus, mis ei jäta kohtu hinnangul kahtlust, et kostja oli oma kohustusest R K’e ning tema pärijate ees täielikult teadlik. Kostja väited selle kohta, et inglise keelne tekst on temale jäänud arusaamatuks ning suhtlust hageja emaga pole toimunud, kohus veenvaks ei pea. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt toimus facebook’i vestlus ja e-kirjavahetus inglise keeles just kostjast tulenevalt, kuivõrd arvutite klaviatuur ei võimalda tihti venekeelset suhtlust. Kohus peab seda selgitust veenvaks. Menetlusosalise
õiguste heauskseks kasutamiseks ei pea kohus kostja taotlust kogu kirjavahetuse eesti keelde tõlkimiseks olukorras, kus ta ise on selle tinginud.
27.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. TsMS § 229 lg 1 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuivõrd üks lepingupool on surnud ning kostja mingit kaasabi faktiliste asjaolude väljaselgitamisel selles menetluses osutanud ei ole, tuleb käesolevas menetlus asuda siiski seisukohale, et pärast 09.12.2014. a E O’lt sõiduauto xxxx ostmist sõlmisid R K ja T B kokkuleppe, mille kohaselt kohustus T B R K’ele sõiduauto maksumuse hüvitama. Tunnistaja E O kinnitusel soovis algselt sõiduki eest tasuda T B sularahas. Kuivõrd E O sularaha ei soovinud, tasus sõiduauto ostuhinna T B eest R K enda arvelduskontolt. Asjaolu, kellele konkreetselt E O sularaha tagasi andis, käesoleval juhul tähtsust ei oma, kuivõrd sõiduki eest tasus R K enda arvelduskontolt ülekannet tehes ja sõiduki omandi sai T B. Kuivõrd T B asus sõiduki ostusummat R K’ele tagastama, tuleb asuda seisukohale, et E O poolt nimetatud sularaha jäi 09.12.2014. a T B kätte. Eluliselt ei ole usutav, et T B oleks pikema perioodi jooksul tagastanud sõiduki ostusummat osade kaupa R K’ele olukorras, kus sularaha oleks jäänud R K’e kätte. Kohtule on esitatud Luminor Bank AS tõend selle kohta, et perioodil 05.12.2014. a kuni 08.07.2019. a on pangale tasutud laenulepingu nr xxxx täitmiseks igakuiselt ca 130 eurot. 14.12.2015.a on kostja hageja emale teatanud Facebook’i vestluses, et tema kohustus tasuma R K’e kontole 130 eurot iga kuu esimesel nädalal. Käesolevas menetluse puuduvad tõendid selle kohta, et R K’e ja T B oleks veel mingeid kokkuleppeid raha tagastamise osas, seega saab igakuine makse R K’e arvelduskontole olla üksnes sõiduki ostuhinna tagastamine vastavalt 09.12.2014. a kokkuleppele R K’e ja T B vahel.
28.Kostja hinnangul on hageja tema arvelt alusetult rikastunud. Vastuhagi kohaselt on kõik maksed R K’ele tehtud ekslikult. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud hageja poolt kohtule esitatud R K’e arvelduskonto väljavõtte. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb ära. VÕS § 1028 kohaldamise eelduseks on seega R S’a rikastumine T B arvel. T B peab tõendama, et R S on T Blt saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ja et kohustust ei ole tegelikult olemas või seda ei tekkinud või see on hiljem ära langenud. Puudub vaidlus selles, et T B on saanud 09.12.2014. a müügilepingu alusel sõiduki xxxx (registreerimisnumber xxxx) omandi. Tõendeid selle kohta, et T B oleks sõiduki eest tasunud, käesolevas menetluses esitatud ei ole. Alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud. Käesoleval juhul T B suhtes selline ebaõiglus kohtu hinnangul puudub. T B väited selle kohta, et R K ei ole oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi saanud kostja nõusoleku puudumise tõttu kolmandatele
isikutele üle anda, ei oma kohtu hinnangul õiguslikku tähendust, kuivõrd R S ei ole kolmandast isikust võlausaldaja, vaid on R K’e õigusjärglane.
29.Kohus nõustub hagejaga selles, et T B vastuhagis märgitud nõue on ka aegunud TsÜS § 151 lg 1 sätestatust tulenevalt. T B väide selle kohta, et ta sai R K’ele teostatud maksetest teada alles käesolevas menetluses esitatud hagiavaldusest, on täielikus vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. T B on ise 14.12.2015. a Facebook’i kirjavahetuses kinnitanud, et teostab igakuiseid makseid, mitte küll konkreetsel kuupäeva kuid siiski kuu esimesel nädalal. Kohtu hinnangul ei saa seega olla tegemist püsimaksekorraldusega, mis võib meelest minna, vaid kostja poolt igakuise teadliku tegevusega makse teostamisel. Aegumise vältimiseks oleks T B pidanud nõude pärijate vastu esitama hiljemalt 14.12.2018. a.
30.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude 08.07.2016. a kuni 09.07.2019. a summas 452,36 eurot. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 08.07.2016. a ning hageja viivisenõue on põhjendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuivõrd kostja on esitanud vastuhagi R Sa vastu juba teostatud maksete tagasisaamiseks on kohtu jaoks selge, et T B ei teostaks makseid ka edaspidi R S’ale. Eeltoodu alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused kuni laenulepingu lõppemiseni 31.12.2020. a ja viivis tasumata põhinõudelt alates 10.07.2019. a ning teostamata osamaksetelt kuni maksete kohase tasumiseni. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 6 475 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 307,95 eurot, maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 167,05 eurot, õigusabikulu 6 000 eurot).
34.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 7 332,63 eurot tasumisele riigilõiv 475 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 475 eurot.
35.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks ning kohtule edastamiseks vastuhagile vastamiseks jne. Kokku on esindaja teenust kasutatud 33 tundi ja 30 minutit. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.
36.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 5 000 (lisandub käibemaks) eurot, tunni hinnaga 150 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
38.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 6 475 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 6 000 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.