Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-116228
Kohtuasi
Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ hagi XX vastu osakapitali sissemakse tasumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. detsembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ 6. jaanuari 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2728 eurot 72 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ (registrikood 14274132), seaduslik esindaja PJ, lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetus uue tõendina vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ kanda. Kristiina Parvel ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-116228 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ (hageja, osaühing) esitas 12. juunil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja, asutaja) vastu 3000 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 1. augustil 2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 29 eurot 4 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis kostja 7. juunil 2017 osaühingu asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse kolme aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel. Tartu Maakohtu registriosakond kandis osaühingu 7. juunil 2017 äriregistrisse ning kostja sai osaühingu ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks. Osaühingu uus ainuosanik määras 29. mai 2019. a otsusega hageja juhatuse liikme / prokuristi töötasuks 800 eurot kuus. Otsus kehtib ja seda ei ole vaidlustatud. Osaühingul tekkis 10. juunil 2019 juhatuse liikmele tasu maksmise kohustus. Sellega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimus ning hiljemalt 10. juunil 2019 muutus sissenõutavaks kostja kohustus tasuda osaühingule sissemakse. Kostja ei ole sissemakset tasunud. Osaühingul ei ole vara, et juhatuse liikmele tasu maksta. Kostja peab osaühingu endise juhatuse liikmena andma osaühingule üle raamatupidamisdokumendid, mis kinnitavad, et osaühingu ei ole vara. Hageja esitas sellekohase tõendite kogumise taotluse. Mh kinnitab osaühingul kohustuse tekkimist osaühingu maksuvõlaraport. Kuna kostja ei ole sissemakset tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka alates 10. juunist 2019 kuni sissemakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtutäitur võõrandas kostjale kuulunud osaühingu osa nimiväärtusega 2500 eurot 16. mail 2019 toimunud avalikul enampakkumisel. 30. mail 2019 tehti muudatused äriregistris. Osaniku otsus juhatuse liikmele tasu maksmise kohta tehti 29. mail 2019, s.o üks päev enne äriühingu ametlikku ülevõtmist. Tegemist on pettusega, et nõuda sisse suvalised summad äriühingu endiselt omanikult. Kuna äriühingul ei olnud piisavalt vara, et juhatuse liikmele tasu maksta, kahjustab otsus äriühingut ning on kehtetu. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ja ei vastuta äriühingu ees isikliku varaga.
2-19-116228 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 11. oktoobri 2019. a määrusega kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata ning 3. detsembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
kostja sõlmis 7. juunil 2017 osaühingu asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osa eest täielikult kolme aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lg-tes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel; PJ ostis 16. mail 2019 KIMBUTAJA OÜ (uus osanik) kaudu täitemenetluses nr 022/2016/2548 toimunud enampakkumisel osaühingu osa 30 euroga; osaühingule ei ole osakapitali sissemakset tasutud; osanik (PJ kaudu) võttis 29. mail 2019 otsuse, millega valis alates 29. maist 2019 osaühingu juhatuse liikmeks PJ, andis talle prokuura ning määras juhatuse liikme / prokuristi tasuks 800 eurot kuus; Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastuse kohaselt on osaühingul 25. oktoobri 2019. a seisuga maksuvõlg 771 eurot 12 senti, võla alguskuupäev on 10. juuni 2019.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole sissemaksu tasumise nõue osaühingu põhikirja lisa p 2.2 kohaselt sissenõutavaks muutunud. Hageja ei saa nõuda sissemakse tasumist ajalisele kriteeriumile tuginedes, sest kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud, kuna asutamisleping sõlmiti 7. juunil 2017. Samuti ei ole saabunud ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimus ja sellest tulenevalt ei ole sissemakse tasumise nõue muutunud sissenõutavaks. Kuigi hageja tugines sellele, et hagejal tekkisid 10. juunil 2019 täitmata kohustused juhatuse liikme tasude osas, lükkab hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastus selle väite ümber. Kuigi Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et hagejal on maksuvõlg 771 eurot 12 senti, sh kinnipeetud tulumaks 275 eurot 52 senti, sotsiaalmaks 462 eurot ja töötuskindlustusmakse 33 eurot 60 senti, tekib sotsiaal- ja tulumaksu tasumise kohustus üksnes välja makstud tasudelt. Sotsiaal- ja tulumaksu tasumise kohustus tekib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1, § 13 lg 2, § 40 lg 2 ja § 41 p 1 järgi välja makstud tasudelt. Maksusumma arvutamise aluseks on maksudeklaratsioon. Seega sai hagejal tekkida maksuvõlg üksnes sellest, et ta maksis PJle ülesannete täitmise eest tasu. Hageja esitatud maksuvõla raport näitab, et hageja juhatuse liikmele on tehtud väljamakseid. Sellest saab järeldada, et hagejal oli olemas vara, millest maksta juhatuse liikmele tasu. Kuigi hageja nimetas vara puudumist kinnitava asjaoluna hageja suhtes toimuvat täitemenetlust, ei ole hageja selle kohta tõendeid esitanud. Samuti selgitas kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kohustust (kui see eksisteerib) ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel, ja tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kuid hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik juhatuse liikme tasu maksmise kohustust täita äriühingu vara arvel (hageja ei ole tõendanud äriühingu varalist seisu). Maksuvõla raport kinnitab, et juhatuse liikmele on tasu makstud. Seega oli osaühingul piisavalt vara.
4.3.Lisaks on osaniku 29. mai 2019. a otsus ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine osas, millega määrati juhatuse liikme / prokuristi tasu, sest see on vastuolus heade kommetega, ning sellel ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.
2-19-116228 Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu 23. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 13). Praegusel juhul ei olnud juhatuse liikme tasu 800 eurot mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga ÄS § 1801 lg 2 tähenduses ning hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid tasu vähendamise nõude esitamise kohta ÄS § 1801 lg 3 tähenduses. Kostjale kuulunud osaühingu osa müüdi 16. mail 2019 täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel 30 euro eest. Sel ajal ei olnud sissemakse tasumise tähtpäev saabunud. Osaühingul ei olnud kostja kinnitusel tegevust ega sissetulekuid, mida kinnitab ka osa madal soetusmaksumus. Sellele vaatamata määrati osaniku 29. mai 2019. a otsusega juhatuse liikmele / prokuristile 800 euro suurune tasu kalendrikuus. Selline tasu ei ole mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga ning on ilmselge, et hageja soovis tekitada osaühingule kohustusi selleks, et osaühingul tekiks alus nõuda asutajalt (kostjalt) osakapitali sissemakse tasumist. Pahauskselt vastu võetud osanike otsus ei vasta headele kommetele ning on seega tühine. Kohtumenetluses võib otsuse tühisusele tugineda ÄS § 1771 lg 2 järgi nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kostja tugines osaniku 29. mai 2019. a otsuse tühisusele osas, millega määrati juhatuse liikme / prokuristi tasu ning kostja vastuväide on põhjendatud. Tehingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi see mõjutab, sh võib erandjuhul tugineda tehingu tühisusele kolmas isik, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (Riigikohtu 23. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 14). Kostjal on õigustatud huvi otsuse tühisuse tuvastamiseks, sest sellega tekitati osaühingule kohustused, mille tasumiseks puudusid osaühingul vahendid, ning see omakorda andis alust nõuda kostjalt sissemakse tasumist.
4.4.Ka osaühingu ja juhatuse liikme / prokuristi vahel sõlmitud leping on tasu määramise osas tühine, sest see on näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tühisest tehingust ei teki õigusi ja kohustusi. Tehingu näilikule iseloomule viitavad järgmised asjaolud: uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) omandas enampakkumisel äriühingu, mille majandusliku seisu kohta tal ei olnud infot; - uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) maksis 30 eurot äriühingu eest, mille ärinimes sisaldus kostja ees- ja perekonnanimi, mille kasutamist sai kostja keelata; lihtsam ja odavam (tasuta) oleks olnud uue sissemakseta asutatud äriühingu asutamine; - uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) määras kohe pärast äriühingu omandamist juhatuse liikmele mõistlike põhjusteta ebaharilikult suure tasu, kuigi äriühingul puudus majandustegevus; - hoolimata kohtu selgitustest ei selgitanud ega tõendanud hageja, millised on juhatuse liikme kohustused ja kuidas need on talle makstava tasu suurusega korrelatsioonis; - osaühingu kapitaliseerimise asemel esitas uus osanik (maakohtu otsuses ekslikult hageja) kaks kuud pärast osaühingu omandamist ja juhatuse liikmele tasu määramist nõude eelmise osaniku vastu sissemakse tegemiseks. Hageja osaniku tegevus viitab pahausksele käitumisele ja sellele, et hageja uus osanik soetas osaluse ja tekitas juhatuse liikme tasu nõude üksnes selleks, et osaühingu asutajalt saaks raha välja mõista. Olukorras, kus osaühingul puudus reaalne majandustegevus ja väidetavalt ka rahalised vahendid, ei olnud mõistlik ega loogiline sõlmida juhatuse liikmega lepingut, mille alusel tuli maksta sedavõrd suurt tasu. Seda eriti olukorras, kus tal ei olnud reaalseid ülesandeid. Riiulifirma ostmine ja juhatuse liikmele fiktiivse tasu määramise eesmärk oli tekitada fiktiivne nõue ning saada kostjalt 2500 eurot. Osaühing ei vajanud tasu eest tegutsevat juhatuse liiget. -
2-19-116228
4.5.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis koos seadusjärgse viivisega.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse normi ning asus üllatuslikult seisukohale, et osanike 29. mai 2019. a otsus on tühine. Kuna kostja ei esitanud otsuse tühisuse tuvastamiseks vastuhagi, ei saanud maakohus tühisust kontrollida. Maakohus leidis ekslikult, et juhatuse liikmele tasu maksmine on näilik.
5.2.Maakohus jättis põhjendamatult hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Hageja soovis nende tõenditega tõendada, et sissemakse tasumise kohustus muutus põhikirja lisa p 2.2 järgi sissenõutavaks hiljemalt 10. juunil 2019 ning kostja ei ole sissemakset teinud. Kuna kostja oli ainuke juhatuse liige, pidid raamatupidamise dokumendid olema tema käes. Tõendamiskoormis ei ole piiramatu ja pöördub ümber, kui hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ning kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast.
5.3.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja pidi tõendama, et tema suhtes toimub täitemenetlus. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud.
5.4.Hageja tõendas, et tal on maksuvõlg ja tal ei ole vahendeid maksuvõla tasumiseks.
5.5.Osaühingu nõue osakapitali sissemakse tegemiseks muutus sissenõutavaks hetkest, mil ilmnes, et nõue asutaja vastu on väärtusetu. Kuna kostja suhtes toimus täitemenetlus, on kostja varatu ning nõue tema vastu väärtusetu. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
8.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab osaühingu asutajana tasuma osaühingule selle põhikirja lisa p 2.2 järgi rahalise sissemakse 2500 eurot ning sellega tasumisega viivitamise tõttu ka seadusjärgses määras viivist.
9.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle, ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi vaidluse lahendamisel aluseks: -
kostja asutas 7. juunil Kinnisvaramaakler OÜ;
sissemakset
tegemata
Kristiina
Parve
2-19-116228 -
-
-
-
KIMBUTAJA OÜ (seaduslik esindaja PJ) ostis 16. mail 2019 kostja vastu alustatud täitemenetluses nr 022/2016/2548 toimunud enampakkumisel kostjale kuulunud Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ osa hinnaga 30 eurot; KIMBUTAJA OÜ, keda esindas PJ, võttis 29. mail 2019 vastu osaniku otsuse, millega valis alates 29. maist 2019 Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ juhatuse liikmeks PJ, andis talle prokuura ning määras juhatuse liikme / prokuristi, s.o PJ ülesannete täitmise tasuks 800 eurot kalendrikuus; Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastuse kohaselt on Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ-l 25. oktoobri 2019. a seisuga maksuvõlg 771 eurot 12 senti (sh kinnipeetud tulumaks 275 eurot 52 senti, sotsiaalmaks 462 eurot ja töötuskindlustusmakse 33 eurot 60 senti), võla alguskuupäev on 10. juuni 2019; kostja ei ole Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ-le rahalist sissemakset tasunud.
10.Kolleegium selgitab esmalt, et osaühingu võib asutada sissemakset tegemata, kuid sellisel juhul võib osaühing nõuda asutajalt sissemakse tasumist, kui osaühingul ei ole vara, et täita mõnda osaühingu kohustust. Osaühingu osakapital peab ÄS § 136 II lause järgi olema vähemalt 2500 eurot ning osanik on ÄS § 155 lg 1 järgi kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse. Osakapitali regulatsiooni eesmärgiks on tagada osakapitali ulatuses osaühingu võlausaldajate kaitse, st osaühingu asutajate tehtud sissemakse ulatuses võtavad asutajad varalise riski ning osakapitali ei tagastada osanikele ÄS § 214 ja 216 järgi enne, kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud. ÄS § 140 lg 1 järgi võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline, sh tasutakse osa eest rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Asutajad peavad ÄS § 140 lg 2 järgi tasuma osa eest üldjuhul täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures võib asutamislepinguga ÄS § 1401 lg 1 I lause järgi ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma, kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Seni, kuni osanik ei ole sellise kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta ÄS § 1401 lg 2 järgi osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kui osaühingul on tekkinud kohustus, mida ta ei saa oma vara arvel täita, on osaühingul õigus nõuda asutajalt sissemakse tasumist, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. ÄS § 156 lg 2 järgi saadab osaühingu juhatus maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda sissemakse kirjas näidatud tähtaja jooksul, seejuures peab tasumise tähtaeg olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on ÄS § 156 lg 1 I lause järgi kohustatud üldjuhul maksma osaühingule ka seaduses sätestatud ulatuses viivist.
11.Praegusel juhul võttis kostja osaühingu asutajana 7. juunil 2017 vastu osaühingu põhikirja, mille p 1.3 järgi on osaühingu osakapital 2500 eurot. Põhikirja lisa p 1 järgi pidi osanik tasuma osaühingu osa eest vastavalt osa nimiväärtusele asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et osaühing asutati sissemakset tegemata, mida kinnitab ka äriregistri väljavõte. Põhikirja lisa p 2.2 järgi pidi osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral tasuma osa eest täielikult kolme aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lg-tes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Eelnevat arvestades, pidi kostja tasuma põhikirja lisa p 2.2 järgi osaühingule sissemaksena 2500 eurot kolme aasta möödudes alates osaühingu asutamisest, s.o 7. juuniks 2020, või
2-19-116228 hiljemalt siis, kui osaühing esitab kostjale sissemakse tasumise nõude, kuna osaühingul on tekkinud kolmanda isiku (võlausaldaja) vastu kohustus, mida ei saa täita osaühingu vara arvel.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hagi esitamise ja maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg möödunud. Hageja tugines hagis sellele, et hiljemalt 10. juunil 2019 saabus alternatiivne, s.o ÄS § 1401 lg-ga 2 seotud sissemakse tasumise tingimus, kuna hagejal tekkis hiljemalt sel päeval kohustus tasuda juhatuse liikmele / prokuristile tasu ning Maksu- ja Tolliametile tasult arvestatavaid makse, kuid osaühingul ei olnud selleks vara.
12.1.Esmalt märgib kolleegium, et hageja esitas ennatlikult kohtule 12. juunil 2019 kostjalt sissemaksena 2500 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse, jättes kostjale enne seda sissemakse nõudmise kohta ÄS § 156 lg 1 kohaselt teate esitamata ja sissemakse tasumiseks vähemalt ühe kuu pikkuse tähtaja andmata.
12.2.Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud hagi alusena esile toodud asjaolusid. Hageja väitel tekkis tal osaniku 29. mai 2019. a otsuse alusel hiljemalt 10. juuni 2019. a seisuga kohustus maksta oma juhatuse liikmele / prokuristile PJ-le tasu ning tasuda sellelt ka tööjõumakse ja pidada kinni tulumaks. Muid, sh teiste isikute vastu või hiljem tekkinud kohustusi ei ole hageja kohtumenetluses esile toonud. Kuna TsMS § 230 lg 1 I lause järgi pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, pidi hageja tõendama mh seda, et tal tekkis hiljemalt 10. juunil 2019 kohustus kolmanda isiku vastu, mille täitmiseks tal ei olnud vara. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seda teinud. Hageja ei ole kohtumenetluses selgelt esile toonud ega tõendanud, kui suurt tasu oli PJl hageja juhatuse liikme ja prokuristina 10. juuni 2019. a seisuga õigus hagejalt nõuda, ega esitanud kohtule tasuarvestust. Hageja esitas kohtule küll osaniku 29. mai 2019. a otsuse tasu määramise kohta, kuid ainuüksi selle otsuse alusel ei saa teha järeldusi juhatuse liikmele / prokuristile 10. juuni 2019. a seisuga makstava tasu suuruse ja tasu sissenõutavuse kohta. Arvestades seda, et osaniku 29. mai 2019. a otsusega määrati tasu suuruseks 800 eurot kalendrikuus, võinuks juhatuse liikmel / prokuristil olla õigus saada 2019. a maikuu kohta tasu kõige enam kolme tööpäeva eest. Kuna hageja ei esitanud kohtule ühtki tõendit 10. juuni 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud juhatuse liikme / prokuristi tasu kohta, ei ole hageja tõendanud, et tal oli 10. juuni 2019. a seisuga tekkinud kohustus tasuda juhatuse liikmele / prokuristile tasu, mida ta ei saanud oma vara arvel teha. Samuti ei ole hageja selgelt esile toonud ega tõendanud, kui suur oli juhatuse liikmele makstava tasu pealt 10. juuni 2019. a seisuga väidetav maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees. Hageja ei ole kohtule avaldanud, millisel kuupäeval tuli tal juhatuse liikmele / prokuristile tasu maksta. Samuti ei ole hageja avaldanud, kas ja millisel kuupäeval ta juhatuse liikmele / prokuristile tasu välja maksis. Arvestades seda, et juhatuse liikmele / prokuristile määrati tasu 29. mail 2019 ning väidetavalt tekkis maksukohustus 10. juunil 2019, pidanuks hageja maksma kolme tööpäeva eest tasu välja 2019. a maikuus, et tasult muutuksid maksud sissenõutavaks 10. juunil 2019. Juhul, kui aga tasu tuli vastavalt kokkuleppele maksta eelneva kalendrikuu eest mõnel järgneva kalendrikuu päeval, ei saanud ka nimetatud kolme tööpäeva tasu osas muutuda tööjõumaksude tasumise kohustus 10. juunil 2019 sissenõutavaks. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse järgi tekib sotsiaal- ja tulumaksu tasumise kohustus välja makstud tasudelt. Lisaks tuleb arvestada seda, et kui eelmise
2-19-116228 kalendrikuu eest teenitud tasu makstakse välja järgmisel kalendrikuul, tekib sotsiaal- ja tulumaksu kohta maksudeklaratsiooni esitamise ja arvestatud maksude tasumise kohustus SMS § 9 lg 1 p 4 ja TuMS § 40 lg 4 järgi alles väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
10.kuupäeval. Hageja esitas küll kohtule Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastuse, millest nähtub, et 25. oktoobri 2019. a seisuga oli hagejal maksuvõlg 771 eurot 12 senti, kuid hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas üldse ja kui suur maksuvõlg oli tal 10. juuni 2019. a seisuga ning kuidas saab nimetatud tõendi alusel järeldada, et maksuvõlg oli seotud just juhatuse liikmele / prokuristile tasu maksmisega. Kuigi viidatud tõendi kohaselt on maksuvõla alguskuupäev 10. juuni 2019, ei anna see ülaltoodud kaalutlusi arvestades alust järeldada, et hagejal oli juba 10. juuni 2019. a seisuga 771 euro 12 sendi suurune maksuvõlg. Kui üldse, siis võinuks hagejal olla kolme tööpäeva eest arvutatud tasult marginaalne tööjõumaksude tasumise kohustus. Muid tõendeid ei ole hageja juhatuse liikme / prokuristi tasult arvestatavate tööjõumaksude ja maksuvõla olemasolu ning suuruse kohta esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud ka seda, et tal oli 10. juuni 2019. a seisuga kohustus tasuda Maksu- ja Tolliametile juhatuse liikme / prokuristi tasult tööjõumakse ja pidada kinni tulumaks. Eelnevat arvestades ei ole hageja selgelt esile toodud ega tõendanud, et tal olid 10. juuni 2019. a seisuga kohustused, mille täitmiseks tal puudus vara. Kuna hageja ei ole toonud esile kohustuste suurust ega tõendanud kohustuste olemasolu, ei ole tähtsust sellel, kas hagejal oli vara nende kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole asjas tähtsust ka hageja apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetusel, kus kostja kinnitab, et osaühingul ei ole raamatupidamisdokumente ja vara, ning kolleegium jätab uue tõendi TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata. Mh märgib ringkonnakohus, et kostja on võtnud kohtumenetluses omaks asjaolu, et osaühing oli osa võõrandamise ajal varatu, mistõttu ei ole ka seetõttu vaja asjas selle kohta tõendeid esitada, sh kohustada kostjat esitama osaühingu raamatupidamisdokumente.
12.3.Lisaks asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal ei oleks saanud juhatuse liikmele / prokuristile tasu maksmisega seoses kohustusi tekkida ka seetõttu, et osaniku 29. mai 2019. a otsus juhatuse liikmele / prokuristile tasu määramise kohta on ÄS § 1771 lg 1 alusel heade kommete vastasuse tõttu tühine. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kuigi hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastus ei tõenda hagejal 10. juunil 2019 maksuvõla, st kohustuste olemasolu, nähtub nimetatud tõendist, et 25. oktoobri 2019. a seisuga oli hagejal 771 euro 12 sendi suurune maksuvõlg, mida hageja seostab juhatuse liikmele / prokuristile 29. mai 2019. a osaniku otsusega määratud tasuga. Kuna kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et osaniku 29. mai 2019. a otsus on kehtetu, sest ühingul ei olnud juhatuse liikmele / prokuristile sellise tasu määramiseks piisavalt vara, ning leidis, et uus osanik soovib pettusega temalt raha kätte saada, asus maakohus põhjendatult kontrollima, kas tasunõude aluseks olev osaniku otsus kehtib. Seejuures leidis maakohus kooskõlas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega, et kostjal oli õigustatud huvi sellise vastuväite esitamiseks praeguses kohtumenetluses, kuna nimetatud otsus mõjutab kostja kohustust tasuda osaühingule sissemakse. Samuti järeldas maakohus asjas esitatud ja tuvastatud asjaolude alusel õigesti, et osaniku otsus on vastuolus heade kommetega. Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr
2-19-116228 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01; 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Praegusel juhul järeldas maakohus õigesti, et juhatuse liikmele / prokuristile määratud tasu 800 eurot ei olnud mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga ÄS § 1801 lg 2 tähenduses, sest osaühingul puudus majandustegevus ja vara, mille arvel tasu maksta. Samuti leidis maakohus õigesti, et otsuse vastuvõtmisel juhindus uue osaniku seaduslik esindaja heade kommete vastasest eesmärgist. Uue osaniku seaduslik esindaja PJ määras iseennast osaühingu juhatuse liikmeks ning määras iseendale 800 euro suuruse tasu olukorras, kus osaühingul ei olnud vara. Seega sai tasu määramise eesmärgiks olla osaühingule kohustuste tekitamine, mis annab osaühingule kiiresti pärast osa omandamist õiguse nõuda asutajalt sissemakse tasumist põhikirja lisa p 2.2 alusel. Sellisel eesmärgil otsuse vastuvõtmine eksib ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangute vastu ning viitab otsuse uue osaniku nimel vastu võtnud PJ ebamoraalsele käitumisele.
12.4.Lisaks annavad asjas esitatud ja tuvastatud asjaolud alust järeldada, et sissemakse tasumise alternatiivset tingimust ei saaks ka TsÜS § 104 lg 2 järgi lugeda 10. juunil 2019 saabunuks, sest hageja uus osanik, kellele oli tingimuse saabumine kasulik, aitas hea usu põhimõtte vastaselt selle saabumisele kaasa. Maakohus leidis õigesti, et hageja uue osaniku seadusliku esindaja PJ tegevus osa omandamisel ja selle järel viitab tema pahausksele käitumisele ning kolleegiumi hinnangul aitas ta oma pahauskse käitumisega mh kaasa põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud sissemakse tasumise alternatiivse tingimuse saabumisele. PJ omandas uue osaniku nimel 16. mail 2019 osaühingu osa, võttis uue osaniku seadusliku esindajana 29. mail 2019 vastu osaniku otsuse iseenda juhatuse liikmeks / prokuristiks määramise ja iseendale 800 euro suuruse tasu maksmise kohta ning esitas 10. juunil 2019 osaühingu juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni selle kohta, et ta on endale tasu välja maksnud, mida saab järeldada Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastusest. Kuna osaühingul ei olnud vara, mille arvel juhatuse liikmele / prokuristile tasu maksta, kuid sellest hoolimata määras PJ iseendale tasu, ei olnud tema käitumine hea usu põhimõttega ega osaühingu huvidega kooskõlas, ning oma käitumisega aitas PJ nii uue osaniku kui ka osaühingu enda seadusliku esindajana kaasa sellele, et põhikirja p-s 2.2 sätestatud sissemakse tasumise tingimus saabuks enne kolme aasta möödumist. Nimetatud tingimuse saabumine oli nii uuele osanikule kui ka tema seaduslikule esindajale kasulik, sest pidi andma võimaluse nõuda osaühingu nimel osaühingule kostjalt sisse 2500 eurot selleks, et osaühing saaks selle raha maksta juhatuse liikmele / prokuristile tasuna või tagastada see osaühingu likvideerimisel uuele osanikule, kes oli osa eest tasunud üksnes 30 eurot.
12.5.Eelnevat arvestades ei tõenda hageja esitatud osaniku 29. mai 2019. a otsus juhatuse liikmele / prokuristile tasu määramise kohta ega Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastus seda, et hagejal on kehtivad kohustused kolmandate isikute vastu, mistõttu ei saa järeldada, et põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud alternatiivne tingimus, mis andis osaühingule õigus nõuda asutajalt sissemakse tasumist enne kolme aasta möödumist, on saabunud. Seda arvestades jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel.
13.Kuigi tänaseks on möödunud ka põhikirja p-s 2.2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg, ei annaks ka see kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsust tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2500 eurot ja seadusjärgses määras viivist alates kolmeaastase tähtaja möödumisest, sest asjas esitatud asjaolusid arvestades oleks kostjalt 2500 euro suuruse sissemakse tasumise nõudmine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu.
2-19-116228
13.1.Iseenesest tuleneb hagejale põhikirja p-st 2.2 õigus nõuda kostjalt kui osaühingu asutajalt sissemakse tasumist kolme aasta jooksul alates osaühingu asutamisest. Kuna põhikiri kinnitati ja osaühing asutati 7. juunil 2017, möödus sissemakse tasumiseks ettenähtud tähtaeg 7. juunil 2020. Seega muutus sissemakse tasumise kohustus igal juhul 7. juunil 2020 VÕS § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kui osaühingu asutajalt sissemakse tasumist.
13.2.Samas ei või hageja sissemakse nõudmise õigust kuritarvitada ning kohus saab piirata pahauskse isiku õiguste teostamist. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 järgi toimida heas usus ning TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata VÕS § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; vt ka 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 25). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Praegusel juhul jätab ringkonnakohus põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud kolmeaastase tähtaja sissemakse tasumiseks VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata, sest hagejal ei ole tekkinud hagis väidetud kohustusi ning sissemakse nõudmine kolmeaastase tähtaja möödudes oleks vastuolus sissemakse tasumise eesmärgiga. Sissemakse tasumise regulatsiooni eesmärk on tagada õiguskäibes osaleva ja majandustegevusega tegelevale osaühingule osakapitali olemasolu, mille arvel saaks osaühing rahuldada temaga õigussuhtes olevate võlausaldajate nõudeid. Olukorras, kus osaühingul ei ole osakapitali vaja võlausaldajate nõuete täitmiseks, saab sissemakse tasumise nõue olla kantud eelkõige eesmärgist jaotada sissemaksena tasutud osaühingu osakapital osaühingu likvideerimisel ÄS § 216 alusel osanike vahel, s.o maksta see välja osaühingu osanikule. Sellisel eesmärgil sissemakse nõudmine oleks kolleegiumi hinnangul hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Praegusel juhul ei ole hageja toonud esile, et tal oleks tekkinud muid kohustusi peale juhatuse liikmele / prokuristile tasu maksmise ja tasult tööjõumaksude tasumise ning tulumaksu kinnipidamise kohustuse. Neid kohustusi ei ole osaühingul maa- ja ringkonnakohtu hinnangul tegelikult tekkinud. PJ on uue osaniku seadusliku esindajana võtnud vastu osaniku otsuse iseendale tasu määramise kohta, mis on kehtetu (vt ka ülal p 12.3). Samuti on PJ nii hageja kui ka uue osaniku seadusliku esindajana pahauskselt kaasa aidanud sellele, et saabuks sissemakse tasumise tingimus olukorras, kus osaühingul tegelikult kohustusi võlausaldajate ees ei ole (vt ka ülal p 12.4). Seega saab hageja ja tema uue osaniku seadusliku esindaja käitumisest osaühingu osa omandamisel ja sissemakse tasumise nõude esitamisel järeldada, et hageja ja tema uue osaniku seaduslik esindaja kuritarvitab hageja kaudu kostjalt sissemakse tasumist nõudes oma õigusi ning nõuab sissemakse tasumist iseenda, mitte hageja huvides. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et uus osanik omandas kostjalt osaühingu osa 30 euro eest, mis andis talle õiguse nõuda kostjalt 2500 euro suuruse sissemakse tasumist
2-19-116228 osaühingule, s.o suurendada kostjalt 30 euro eest ostetud osaühingu väärtust kostjalt nõutava sissemakse arvel. Olukorras, kus osaühingul ei ole tegelikult kohustusi, mille katteks oleks osaühingul vaja osakapitali, ning hageja ei ole toonud esile, et ta omandas osaluse eesmärgiga alustada osaühingu kaudu majandustegevust, tähendaks 2500 euro suuruse sissemakse tasumine kolmeaastase tähtaja möödumisel sisuliselt seda, et uus osanik saab alustada osaühingu likvideerimist ning nõuda likvideerimise käigus osa nimiväärtuse ulatuses sissemakse endale väljamaksmist. Seega oleks sissemakse nõudmine ka kolmeaastast tähtaja möödumise tõttu kantud uue osaniku, mitte osaühingu huvidest, ega vastaks sissemakse tasumise ja osakapitali loomise eesmärgile. Eelnev kinnitab, et PJ on hageja ja uue osaniku seadusliku esindajana käitunud halvas usus, sooviga oma õigusi kuritarvitada ja saada enda kontrolli all oleva osaühingu kaudu kostja arvel kasu. Õiguste sel viisil teostamine on kolleegiumi hinnangul hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu, mistõttu ei saaks kolleegiumi hinnangul hagi rahuldada hoolimata sellest, et apellatsioonimenetluse ajal on möödunud ka põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud sissenõude tasumise kolmeaastane tähtaeg.
14.Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi ja täiendab neid vastavalt ülaltoodule.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.