lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-116228/13

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-116228/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 1401 lg 1, 2VÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 140Osa eest tasumineÄS § 1771 lg 2, 3ÄS § 1801 lg 2TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaMKS § 32MaksuvõlgMKS § 82Maksukohustuslase esitatud andmete tõenduslik jõudSMS § 2 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-116228/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-116228

Tsiviilasi

Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ hagi X. X. vastu osakapitali sissemakse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

2 729,04 eurot Hageja: Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ (registrikood 14274132)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja: Ave-Pirjo Paluvere, e-post: [email protected] Kostja: X. X. (isikukood xxxx), e-post: xxxx

RESOLUTSIOON

1.Jätta Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ hagi X. X. vastu osakapitali sissemakse tasumise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid hagejalt kostja kasuks välja ei mõisteta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 1771 lg 1
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
TuMS § 1 lg 1Maksu objekt
TuMS § 43 lg 1Kinnipeetava tulumaksu määrad

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ esitas 12.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X. X. vastu 3 000 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 21.06.2019 määrusega võlgnikule makseettepaneku, millele X. X. esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 09.07.2019 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ esitas 01.08.2019 hagiavalduse X. X. vastu, nõudes põhivõlga 2 500 eurot, viivist 01.08.2019 seisuga 29,04 eurot ja viivist põhivõlalt VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis X. X. 07.06.2017 Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse kolme aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustik (ÄS) § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel. Hageja ainuosaniku 29.05.2019 otsusega määras hageja juhatuse liikme ja prokuristi töötasuks 800 eurot kuus. Hagi kohaselt tekkisid hagejal 10.06.2019 täitmata kohustused hageja juhatuse ees juhatuse liikme tasude osas. Seega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimus ja hageja esmase kapitaliseerimise nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks hiljemalt 10.06.2019. Sissemakse on käesoleva ajani tasumata. Hagejal on täitmata kohustus ning seda ei ole võimalik täita hageja enda vara arvelt.

KOSTJA VASTUS

3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja on soetanud ettevõtte Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ avalikul enampakkumisel 16.05.2019. Hageja esindaja on äriregistri kaardile kantud 30.05.2019. Juhatuse liikmele määratud tasu otsuse on teinud hageja ise ilma kostja kinnituseta. Hageja esitatud osaniku otsus on koostatud 29.05.2019, see on üks päev enne ettevõtte ametlikult üle võtmist. Juhatuse liikmele võib maksta tasu, kui äriühingu majanduslik olukord seda võimaldab. Äriühingul puudub tegevus ja sissetulekud. Sellest lähtuvalt ei võimalda majanduslik olukord tasu maksta. Kostja leiab, et juhatus on teinud otsuse, mis kahjustab äriühingut ning on seega kehtetu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Hageja nõuab kostjalt osakapitali sissemakse tasumist.
5.Poolte seisukohtadest tulenevalt ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 231 lg-ga 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et: •

seadustiku

X.X. sõlmis 07.06.2017 Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osa eest täielikult 3 aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lg-des 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (põhikirja lisa p 2.2) (dtl 26-28).

•

P. J. ostis 16.05.2019 K OÜ (registrikood xxxx) kaudu täitemenetluse nr 022/2016/2548 raames toimuval enampakkumisel Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ osa 30 euroga (dtl 42-44).

•

Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ osakapitali sissemakset ei ole tasutud.

6.ÄS § 1401 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kuni osanik ei ole ÄS § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta ÄS § 1401 lg 2 alusel osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
7.Hageja 07.06.2017 kinnitatud põhikirja lisa p 2.2 kohaselt osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 3 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
8.Kuivõrd asutamisleping on sõlmitud 07.06.2017, ei ole 3-aastane tähtaeg möödunud ja hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist ajalisele kriteeriumile tuginedes.
9.Hageja osaniku (P. J. kaudu) 29.05.2019 otsuse kohaselt valiti alates 29.05.2019 hageja juhatuse liikmeks P. J. (osaniku otsuse p 1); anti prokuura P. J.le (osaniku otsuse p 2). Samuti otsustas osanike koosolek määrata juhatuse liikme ja/või prokuristi, s.o P. J. ülesannete täitmise tasuks 800 eurot kalendrikuus (dtl 30). Hagejal tekkisid 10.06.2019 väidetavalt täitmata kohustused hageja juhatuse ees juhatuse liikme tasude osas. Hageja väidab, et tal puudub vara, mille arvelt täita juhatuse liikme töötasu nõue. Vara puudumise kohta esitas hageja Maksu- ja Tolliameti võlapäringu vastuse, millest nähtub maksuvõlg 25.10.2019 seisuga 771,12 eurot (dtl 63). Võlasumma koosneb kinnipeetud tulumaksust 275,52 eurot, sotsiaalmaksust 462 eurot ja töötuskindlustusmaksest 33,60 eurot. Võla alguskuupäev on 10.06.2019.
10.Maksuvõlg on mh tähtpäevaks tasumata maksusumma (MKS § 32 p 1). Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (MKS § 82). Maksudeklaratsioon on mh tulu- ja sotsiaalmaksumaksudeklaratsioon, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. Sotsiaalmaksu maksja peab arvestama ja maksma juriidilise isiku juhtimisorgani liikmele makstud tasudelt ning maksukohustus tekib maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks (SMS § 2 lg 1 p 4, § 8 lg 1, § 9 lg 1 p 1, 2 ja 4). Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama TuMS §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaks peetakse kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist (TuMS § 1 lg 1, § 13 lg 2, § 40 lg 2, § 41 p 1).
11.Eeltoodust tulenevalt tekib sotsiaal- ja tulumaksu tasumise kohustus välja makstud tasudelt. Maksusumma arvutamise aluseks on maksudeklaratsioon. Eeltoodust tulenevalt sai maksuvõlg hagejal tekkida üksnes sellest, et ta maksis P. J.le (kohtu ette ei ole toodud andmeid teiste töötasu saajate kohta) ülesannete täitmise eest tasu. Hagi aluseks oli väide,

et hagejal tekkisid 10.06.2019 täitmata kohustused hageja juhatuse ees juhatuse liikme tasude osas. See väide on aga hageja enda esitatud tõendiga ümber lükatud.

12.TsMS § 230 lg 1 ls 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maksuvõla tekkimise kuupäev (10.06.2019) kattub hagis viidatud ajaga, mil hagejal tekkis väidetav täitmata kohustus juhatuse liikme tasu osas. Seega hageja esitatud maksuvõla raport näitab, et hageja juhatuse liikmele on tehtud väljamakseid. Eeltoodust saab järeldad, et hagejal oli olemas vara, millest maksta juhatuse liikmele tasu. Hageja nimetas vara puudumist kinnitava asjaoluna hageja suhtes toimuvat täitemenetlust, kuid tõendit ta selle kohta ei esitanud
13.Kohus selgitas pooltele tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist enda 11.10.2019 kohtunõudes (dtl 54-56). Kohtu hinnangul oli tõendamata, et kohustust (kui see eksisteerib) ei ole võimalik täita äriühingu vara arvel. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada sellekohaseid tõendeid. Vaatamata 11.10.2019 kohtunõudele ei ole hageja tõendanud, et tal ei ole võimalik juhatuse liikme tasu maksmise kohustust täita äriühingu vara arvelt (st hageja ei ole tõendanud äriühingu varalist seisu). Maksu- ja Tolliameti võlapäringu tulemus näitab (dtl 63), et juhatuse liikmele on tasu makstud. Vastasel korral ei oleks maksuhalduri ees sotsiaal-, tulumaksu ja töötuskindlustusmakse võlga tekkinud. Seega oli äriühingul piisavalt vara, et teha juhatuse liikmele väljamakse. Järelikult ei ole ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimus saabunud ja sissemakse tasumise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
14.Lisaks ülaltoodule ei kuulu hagi rahuldamisele ka järgmistel põhjendustel. ÄS § 1771 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kostja tugines hageja osanike 29.05.2019 otsuse tühisusele osas, millega määrati juhatuse liikme ja/või prokuristi tasu. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud. Osanike otsuse tühisusele võib tugineda üldjuhul piiramatult (erand nt ÄS § 1771 lg 3, mille kohaselt ei saa tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat) (RKTKo 3-2-1-145-08, p 12). Lepingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Üldjuhul on selleks lepingupool ja vaid erandjuhul võib lepingupoolte vahel sõlmitud lepingu tühisusele tugineda ka kolmas isik. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (RKTKo 2-16-9415, p 14). Kostja on antud juhul hageja osanike otsuse suhtes kolmas isik. Tema õigustatud huvi tühisuse tuvastamise vastu seisneb selles, et otsusega tekitati ärihingule kohustused, mille tasumiseks puuduvad vahendid. See omakorda annab tehingu kehtivuse korral aluse osakapitali sissemakse nõude esitamiseks kostja vastu.
15.TsMS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (RKTKo 2-169415, p 13). ÄS § 1801 lg 2 kohaselt peavad osanikud või nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
16.Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ osa osteti 16.05.2019 täitemenetluse raames toimuval enampakkumisel 30 euroga. Hageja osa kuulus enne müümist kostjale. Kostja sõnul puudusid äriühingul tegevus ja sissetulekud. Sellele väitele hageja vastu ei vaielnud. Eeltoodud kostja väidet toetab ka madal osa soetusmaksumus (30 eurot). Vaatamata sellele määrati hageja osanike 29.05.2019 otsusega juhatuse liikmele ja/või prokuristile tasu 800 eurot kalendrikuus (dtl 30). Osaühingu poolt makstav juhatuse liikme tasu ei ole mõistlikus vastavuses osaühingu majandusliku olukorraga. Seega ei ole hageja juhatuse liikme tasustamine kooskõlas ÄS § 1801 lg-ga 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Tasu vähendamise nõude esitamise asjaolusid kohtu ette toodud ei ole.
17.Eeltoodust tulenevalt on ilmselge see, et hageja soovis tekitada osaühingule kohustusi, millest tekkis tal alus asutajalt (kostjalt) osakapitali sissemakse nõude esitamiseks. Hetkel, mil hageja soetas äriühingu osa, ei olnud kostjal kohustust (s.t põhikirja lisa p-s 2.2 sätestatud tähtaega ei olnud veel saabunud) tasuda osa eest. Kohtu hinnangul ei vasta pahauskselt vastu võetud osanike otsus headele kommetele ning on seega tühine. Tühisel otsusel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1).
18.Lõpetuseks märgib kohus, et äriühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitud juhatuse liikme leping on talle tasu määramise osas kohtu hinnangul tühine, kuivõrd tegu on näiliku tehinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt on näilik tehing tühine. Kostja leidis enda vastuses hagile, et juhatuse liikme/prokuristi leping on näilik tehing.
19.Kohtu hinnangul viitavad tehingu näilikule iseloomule järgnevad asjaolud: •

Hageja soetas enampakkumisel äriühingu, mille majandusliku seisu osas puudus tal info (hageja palus kohtul kõik raamatupidamist puudutavad dokumendid ja aruanded kostjalt välja nõuda, väites, et temal need puuduvad), vt dtl lk 21 ja 49.

•

Hageja maksis 30 eurot äriühingu eest, millel ei olnud ärinime, mis oleks kasutatav ilma kostja osaluseta äriühingus (äriühingu nimes sisaldus kostja ees- ja perekonnanimi ja tal on igal ajal õigus keelata sellise ärinime kasutamine tema loata - ÄS 12 lg 2, § 8 lg 3 ja § 13 lg 3 analoogia alusel kohaldamine). Oluliselt lihtsam ja igasuguse tasuta oleks olnud asutada ise uus äriühing (sissemakseta asutatud äriühing).

•

Hageja on määranud juhatuse liikmele koheselt peale äriühingu soetamist juhatuse liikme tasu ebaharilikult suures summas, ilma, et selleks esineks mõistlikke põhjendusi. Vastupidi - kostja sõnul puudus äriühingul majandustegevus. Eeltoodud kostja väidet toetab ka madal osa soetusmaksumus (30 eurot). Väitele äriühingu reaalse majandustegevuse puudumise kohta hageja vastu ei vaielnud.

•

Kohus selgitas pooltele tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist enda 11.10.2019 kohtunõudes (dtl 54-56). Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada, et juhatuse liikme/prokuristi tasu määramise otsus kui tehing on reaalne ja kehtiv tehing, selgitada ja tõendada, millised on juhatuse liikme kohustused ja et need on korrelatsioonis talle makstava tasu suurusega. Hageja selliseid selgitusi ega tõendeid kohtule ei esitanud.

•

Selle asemel, et ise osaühingut kapitaliseerida, on hageja esitanud vaid 2 kuud peale osaühingu omandamist ja juhatuse liikme tasu määramist nõude eelmise omaniku vastu sissemakse tegemiseks.

20.Kohus leiab, et hageja tegevus viitab pahausksele käitumisele ja sellele, et hageja soetas osaluse ja „tekitas“ juhatuse liikme tasu nõude vaid selleks, et asutajalt oleks võimalik raha välja mõista. Olukorras, kus äriühingul reaalne majandustegevus puudus ja väidetavalt ka rahalised vahendid puudusid, ei olnud mõistlik ega loogiline sõlmida juhatuse liikmega lepingut, mille alusel talle pidi tasutama sedavõrd suurt tasu. Seda eriti olukorras, kus tal reaalsed ülesanded (peale majandusaasta aruande esitamise, kord aastas) puudusid. Kõige ülaltoodu alusel on kohus veendunud, et sellise „riiulifirma“ ostmine ja juhatuse liikmele fiktiivse tasu määramine on lähtunud mitte sellest, et äriühing vajaks tasu eest tegutsevat juhatuse liiget, vaid asjaolust, et see oligi hageja eesmärk – tekitada fiktiivsed nõuded ja saada asutajalt kätte 2 500 eurot. Kohus leiab, et see tehing on näilik tehing ja seega tühine. Tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ega kohustusi (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei ole osaühingul juhatuse liikme/prukuristi ees sellest tehingust tulenevaid kohustusi tekkinud ja kostja kui asutaja kohustus osaühing kapitaliseerida ei ole eeltoodud põhjusel sissenõutavaks muutunud.

MENETLUSKULUD

21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks (dtl 56). Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulud kindlaks selliselt, et neid hagejalt välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2021 kohtuotsusega on muudetud ja täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.12.20219 kohtuotsuse põhjendusi.K. P

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium