lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-120510/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-120510/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Selgitustaotlus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2018-05-22
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2018-05-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 656 lg 1, 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-120510/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-14035/2Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus29.09.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Krediidikaitse Grupp OÜ11693223(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-120510

Kohtuasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

504,01 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsuse peale menetlusse.
2.Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646).
3.Tühistada Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20120510 osas, milles maakohus jättis Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XX vastu sissenõutavaks muutunud viivise 41,14 eurot ületavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
4.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse (v.a resolutsiooni punkti 1) peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 24. septembril 2020 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1751,69 eurot, intress 354,28 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 545,15 eurot ja viivis 0,17% põhinõude (1751,69 eurot) tasumata osalt päevas alates 25. septembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1348,88 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 549 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja XXX FIE (kustutatud) (laenusaaja) 19. juunil 2019 laenulepingu (laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 2000 eurot intressiga 5% kuus. Laenuandja ja kostja sõlmisid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (käendusleping), mille kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 4000 eurot. Kuivõrd laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles
2.aprillist 2020, millest tulenevalt on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Laenuandja on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuse tasumist. 28. mail 2020 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuse tasumist, aga kohustust ei ole täidetud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1751,69 eurot, intressi 354,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 20. juulist 2019 kuni 24. septembrini 2020 eest 41,14 eurot ja alates 25. septembrist 2020 viivise arvestatuna põhivõlgnevuselt (1751,69 eurot) määras 0,17% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1348,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena tasutud riigilõivu 325 eurot, õigusabikulud 224 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märkis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tagaseljaotsuse tühistada osas, millega hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue jäi 504,01 euro osas kostjalt välja

mõistmata ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 545,15 eurot. Hageja on palunud hagiavalduses mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 545,15 eurot, kuid maakohus on otsuses mõistnud kostjalt välja viivise summas 41,14 eurot. Maakohtu otsuse põhjendav osa ja resolutsioon ei ole kooskõlas, sest maakohus on hagis esitatud nõuded otsusega täielikult rahuldanud, kuid märkinud resolutsioonis hageja viivise summa erinevalt hagis taotletust. Laenulepingus on pooled kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,17% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kuivõrd laenusaaja on rikkunud laenu tagastamise kohustust, siis on hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja nimetatud viivisenõude täitmise eest. Hagiavaldusele lisatud võlaarvestuselt nähtub, et hagiavalduse esitamise seisuga (24. september 2020. a) oli hageja viivisenõue 545,15 eurot. Arvestades, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, on kostja viivisenõude hagiavalduses esitatud summas omaks võtnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656 lg 2 ja § 657 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 504,01 eurot.
7.TsMS § 457 lg 1 järgi on menetlusosalistele siduv otsuse resolutsioon. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni järgi mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 41,14 eurot. Kuivõrd hageja taotles hagiavalduses hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 545,15 euro välja mõistmist, siis on maakohus hagi rahuldanud osaliselt.
8.TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (Kõve, V., Lints, J. TsMS § 444, komm 3.4. – Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. II. VI-X osa (§-d 306–474): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kuigi maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 41,14 eurot ületavas ulatuses, siis vaidlustatud otsuses puuduvad viivisenõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja nõuetekohane põhjendus (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Sellises ulatuses põhjendamiskohustuse rikkumine toob kaasa vaidlustatud osas otsuse tühistamise (TsMS § 656 lg 1 p 5). Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2). Kuna ringkonnakohus on seotud

apellatsioonkaebuse piiridega, tuleb tagaseljaotsus tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes vaidlustatud ulatuses.

9.Kolleegium märgib, et kui maakohus oleks vaidlustatud otsuses esitanud põhjendused viivisenõude lahendamise osas, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt saaks ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida. Kuivõrd aga praegusel juhul ei ole maakohus oma otsuses esitanud nõutud põhjendusi, siis ei ole ringkonnakohtul menetlusnormi olulist rikkumist võimalik ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2).
10.TsMS § 646 alusel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka Riigikohtu
24.jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11). Kuna ringkonnakohus ei saa uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
11.Kui kõrgema astme kohus tühistab madalama astme kohtu lahendi ja saadab asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks, tühistab kohus ka alama astme lahendiga määratud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise sõltumata sellest, kas selles osas on lahendit vaidlustatud või mitte (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 18). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja