Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu avaldus Hannes Mägilt võlgnevuse saamiseks
Menetlustoiming
lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu, registrikood 80393456; asukoht xxx Avaldaja lepinguline esindaja M. J.; X OÜ, e-post: xxx) Puudutatud isik Hannes Mägi, isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu avaldus.
2.Mõista Hannes Mägilt välja Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu kasuks 1103,21 eurot, millest põhivõlgnevus 1055,08 eurot ja 27.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 48,13 eurot.
3.Mõista Hannes Mägilt välja Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu kasuks viivis alates 28.10.2020 tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude suuruseks 1096 eurot, sh avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja esindajatasu 969 eurot.
6.Mõista Hannes Mägilt välja Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulu 1096 eurot. Hannes Mägil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1096 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada määrus kätte avaldajale ning kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.
2-20-15720
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu esitas 27. oktoobril 2020 avalduse, milles nõudis Hannes Mägilt põhivõlgnevuse 1055,08 eurot, viivise 48,13 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist.
2.Tartu Maakohus võttis avalduse 11. novembri 2020. a määrusega menetlusse. Kohus edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Arvestades, et muude viisidega ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada toimetati menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte avalikult – avaldatud Ametlikes Teadaannetes 11. november 2020 ning kättetoimetatuks loetakse hiljemalt 26. detsembril 2020 (15p). Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks (28p) ega hiljem avaldusele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avaldusest nähtub, et kinnistusraamatu andmete kohaselt korteriomandi registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx omanik Ü. M.. Vastav kinnistusraamatu kanne on aga ebaõige, kuna Ü. M. suri xx. xx xxxx. a. Ü. M. pärijad on pärimisregistri andmete kohaselt H. M. ja P. M.. xx. xx xxxx. a suri P. M. ning tema pärijaks on Hannes Mägi. xx. xx xxx. a tõestas notar vastava pärimistunnistuse. Seega kuna kinnistusraamatu järgne korteriomanik on surnud ning Hannes Mägi on pärandi vastu võtnud, on tegelikkuses xxx asuva korteriomandi omanik Hannes Mägi.
6.Lille tn 1, Otepää korteriomanikud on asutanud korteriühistu, mis kanti registrisse
20.novembril 2015. Sellest ajast alates ei ole Hannes Mägi ega ükski eelmine korteriomanik (st Ü. M. ega P. M.) xxx korteriomandiga seoses avaldajale makseid teostatud. Sõltumata asjaolust, et puudutatud isik ei ole kõnealuse korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud, lasub puudutatud isikul kui pärijal kohustus tasuda vastava korteriomandiga seotud teenuste ja kulude eest avaldajale. Seega tegeliku korteriomanikuna lasub puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale kui korteriühistule elamu kommunaalteenuste eest.
2-20-15720
7.Avaldaja esitatud arvete eest võlgneb puudutatud isik 2019. aasta augustist kuni 2020. aasta septembrini kokku 1055,08 eurot. Nõude aluseks on remondifond, prügivedu, raamatupidamisteenus, üldelekter ning külm vesi ja kanalisatsioon. Iga teenuse kogus, ühiku hind ja summa vastavas kuus on igal arvel eraldi välja toodud (avalduse lisad nr 5 kuni 18). Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista seoses Lille tn 1, xxx põhivõlg 1055,08 eurot.
8.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrtS § 40 lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
9.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette alternatiivse korra, millist avaldaja on alates 1. jaanuar 2018 rakendanud. Nimelt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu Lille tn 1 põhikirja p-ide 4.2. ja 4.2.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Vastavalt põhikirja p-dele 4.2. ja 4.2.6. on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Seega pärija ja tegeliku korteriomanikuna lasub puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt Lille tn 1, Otepää asuva xxx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isik aga täitmata jätnud.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-20-15720
11.Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevust.
12.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 31. augustist 2019 kuni 30. septembrini 2020 tekkinud 1055,08 euro suurust võlgnevust. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1055,08 eurot.
13.Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil 17. september 2019 – 27. oktoober 2020 maksmata arvete eest. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega alates 1. jaanuarist 2018 on avaldajal õigus nõuda vastavalt KrtS § 42 lg-le 1 viivist VÕS § 113 lg 1 järgses määras.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 1. juulist 2019, 1. jaanuarist 2020 ning ka alates 1. juulist 2020 oli 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas.
15.Avaldaja arvestab viivist alates 17. septembrist 2019, millisest ajast avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult varaseima arve (st 31. augusti 2019 arve nr 18305) tasumisega viivitamise tõttu viivist. Viivise arvestusel võttis avaldaja arvesse, et TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamise seisuga (k.a 27. oktoober 2020) summas 48,13 eurot.
16.Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 48,13 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
17.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1103,21 eurot, millest põhivõlgnevus 1055,08 eurot ja viivis 48,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2-20-15720
20.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
21.Avaldaja on 21. jaanuari 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et avaldaja menetluskulu kohtumenetluses on kokku 1359,70 eurot, mis koosneb avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ning lepingulise esindaja kuludest maakohtu menetluses koos käibemaksuga 1259,70 eurot. Nimekirjas esitatud lepingulise esindaja kulude detailne koosseis on järgmine: materjalidega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning avalduse koostamine Hannes Mägi vastu (6h ja 12min); 11. novembri 2020 Tartu Maakohtu kohtumäärustega tutvumine (5min); 19. jaanuari 2021 taotluse koostamine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2021 määrusega tutvumine, määruse kohtutäiturile edastamine ning menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja nimekirja koostamine (4h ja 46min). Ajakulu kokku oli 11 tundi 3 minutit. Esindaja tasu on arvestatud suurusega 95 eurot tunnis + käibemaks. Avaldaja peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuteks ja vajalikeks ning kinnitab, et ülalnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja palub mõista Hannes Mägilt välja eelpool nimetatud avaldaja menetluskulud ning kohustada Hannes Mägit tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
22.Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et puudutatud isik on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 ning esialgse õiguskaitse taotlus esitamisel samuti 50 eurot (RLS § 59 lg 17). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
24.Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14).
25.Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja tunnihind 95 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 114 eurot) on põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isikute esindaja hüvitatavaks tunnihinnaks on 114 eurot koos käibemaksuga.
26.Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Arvestades, et kohus lahendas asja hagita menetluses ning kohtuistungit pidamata, on kohtu hinnangul avaldaja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakulu kokku 8 tundi 30 minutit. Lisaks märgib
2-20-15720 kohus, et samasisulise avalduse sama võlgniku vastu, kuid teise võlgnevuse perioodi eest, on avaldaja praegune lepinguline esindaja kohtule ka varasemalt esitatud (27.11.2019). Seega peaks lepingulisel esindajal kuluma teistkordselt samasisulises asjas vähem aega nii asjaoludega tutvumisel, õigusliku analüüsi ja positsiooni kujundamisel, sh ka avalduse koostamisel (tõenäoliselt eelnev põhi olemas) – kohtu hinnangul 5h. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlusele kulunud põhjendatud aeg ons 3h ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Avaldaja on esindaja ajakuluks märkinud kokku 11 tundi 3 minutit, seega on kohus põhjendamatuks ajakuluks lugenud 2 tundi 33 minutit. Põhjendatud esindaja tasu suuruseks on seega 969 eurot koos käibemaksuga (8 tundi 30 minutit x 95 eurot + 20% käibemaks). Seega on avaldaja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 969 eurot.
27.Kohus mõistab Hannes Mägilt välja Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 1069 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 969 eurot on tasu esindajale.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.