Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Maris Adamson-Särgava
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-139478
Tsiviilasi Hagihind
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi M-T Ki (K, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes 810,85 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32). Kohus on 02.04.2025 määrusega kohustanud hagejat esitama kohtule kostja arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus selgitas, et juhul kui hageja kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud, ei esita, loeb kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal tuleb esitada kohtule nõude ümberarvestus. 15.04.2025 vastuses on hageja toonud välja, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Hageja märkis, et esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta taotluses ning lisaks tegi esialgne võlausaldaja päringu Maksu- ja Tolliametisse kostja sissetuleku kontrollimiseks. Hageja hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lisas, et juhul kui kohus loeb, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse tegemisel tuleb lugeda nõue kostja poolt tasutuks. Nimelt, lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 2921,08 eurot. Laenu väljastamisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 60 eurot ja kindlustuskaitse teenustasu kahekordne summa 18,92 eurot. Hageja tõi välja, et kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.09.2021 – 10.08.2024, seega on käesolevaks lepingu lõpptähtpäev ja kõikide osamaksete tähtaeg saabunud. Hageja lisas, et lepingu nr xxx alusel on kostja teostanud tagasimakseid summas 3689,69 eurot. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet, millelt nähtuksid detailselt kostja sissetulekuid ja väljaminekud. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
2
Kostja osales menetluses ilma esindajata, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.