Saneerimine › Saneerimisasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ettevõtja OÜ Kildu Grupp esitas 04.11.2020 kohtule avalduse tema saneerimismenetluse algatamiseks. Ettevõtja on asutatud aastal 2015. Avaldaja märgib, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline kui saneerimismenetlust ei algatata. Avaldajat ohustab peamiselt likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus- ettevõttel puudub piisav käibevara sissenõutavaks muutunud lühiajaliste kohustuste koheseks täitmiseks. Ettevõtjal on seisuga 31.08.2020 kajastatud bilansis vara väärtuses 1 008 983 eurot, millest käibevara moodustab 138 619 eurot ja põhivara 870 364 eurot. Bilansis on avaldaja kohustusi väärtuses 1 005 004 eurot ja omakapital 3979 eurot. Ettevõtja majandustulemused on olnud kahjumlikud, seda eelkõige tulenevalt prognoositust ajamahukamast renoveerimistegevusest, kõrgest intressikulust ja aastal 2020 tervishoiukriisi mõjust turismisektorile. Avaldaja tütraettevõtte OÜ Kildu Hobused majandustegevus on olnud viimastel aastatel kasumlik. Avaldaja on sõlminud laenulepingud Maaelu Edendamise Sihtasutusega (edaspidi: MES), mille MES on 31.08.2020 erakorraliselt üles öelnud ja 07.10.2020 on esitatud kohtutäitur Janek Poolile täitmisavaldus , mille alusel on kohtutäitur Janek Pool algatanud täitemenetluse (täitetoimiku number 171/2020/690.). MES nõude sisuks on ülesöeldud laenulepingutest tuleneva nõude summas 977 516,25 sundtäitmine. Põhinõude suurus on 886 000 eurot, intressinõue 91 516,25 eurot. MES nõude tagatisena on seatud avaldaja kinnistule (registriosa nr . 4459350) hüpoteegid MES kasuks. Avaldaja kinnistu sundmüügi korral muutuks avaldaja

püsivalt maksejõuetuks, kuna puuduks võimekus majandustegevuse jätkamiseks. MES nõude tasumiseks rahas avaldajal käibevahendid puuduvad. Kuna võlausaldaja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, on sellega alustatud hüpoteegiga tagatud nõuete realiseerimist. Avaldaja palub sellise perspektiivi vältimiseks algatada saneerimismenetluse. Kohus algatas avalduse alusel 12.11.2020. a määrusega OÜ Kildu Grupp saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Martin Kruppi. Kohus määras, et saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks hiljemalt 05.jaanuaril 2021. OÜ Kildu Grupp saneerimisnõustaja esitas 05.01.2021. a kohtule avalduse võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimiskava on koostatud ettevõtte juhtkonna poolt koostöös saneerimisnõustajaga. Avalduse kohaselt saneerimiskava projekt edastati esimeses rühmas ühele võlausaldajale, kelle häälte arv kokku on 886 000 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vaja 1 võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 590 667 häält. Võlausaldaja esimeses rühmas hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt, seega poolthääli 886 000. Teises rühmas edastati saneerimiskava projekt kolmele võlausaldajale, kelle kõigi häälte koguarv on 17 755,10 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 2 võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 11 836,73 häält. Saneerimiskava poolt hääletasid kõik teises rühmas hääletanud võlausaldajad häälte koguarvuga 17 755,10 häält. Seega on saneerimiskava nii esimeses rühmas kui ka teises rühmas vastu võetud. Ettevõtja taotleb kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõetud OÜ Kildu Grupp saneerimiskava. Saneerimiskava SanS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatu täitmiseks märgitakse saneerimiskavas, et 25.11.2015 registrisse kantud äriühingu peamiseks tegevusalaks registriandmete järgi on toitlustamine üritustel, lisategevusala matuseteenindus. Ettevõtja majandustegevuseks on eelkõige majutus-, toitlustus- ja transporditeenuste pakkumine ja eriotstarbelise transporditeenuse pakkumine Politsei- ja Piirivalveametile. Ettevõtjale kuulub kinnistu xxxxxxxxxxxxx vallas xxxxx külas, millel asus endine xxxxx koolimaja. Ettevõtja asus kinnistul olevat koolimaja renoveerima ja ümber ehitama külalistemajaks, millel asuvad majutusruumid, seminariruumid, bürooruumid, saunakompleks, söögisaal ja professionaalse köögitehnikaga sisustatud köök. Praegu on külalistemajas lõpetamisel esimese korruse majutusruumide väljaehitamine, muus osas on ehitustööd lõpule viidud. Koolimaja renoveerimist ja ümberehitamist on ettevõtja finantseerinud omavahendite ja peamiselt Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) saadud laenukapitali arvel. Aastal 217 asutas ettevõtja OÜ Kildu Hobused, mille tegevusalaks on hobusekasvatus ja hobustega seonduvad tegevused. Kõrvaltegevusena pakub ettevõtja eriotstarbelist transporditeenust Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). Selleks on sõlmitud leping surnute transportimiseks PPA poolt määratud asukohta. Ettevõtja osales ka uueks perioodiks korraldatud konkursil. Turismisektorit tabanud kriisi tõttu on ettevõtja otsinud külalistemajale alternatiivset kasutusviisi. Koostamisel on äriplaan üldhooldekodu rajamiseks 36-40 elanikule. Hooldekodu rajamiseks tehtav investeeringu maht on ettevõtja hinnangul umbes 285 000 eurot. Praegu on ettevõtja tööandjaks neljale inimesele. Töötajate arvu kasvu kavandab ettevõtja lähiaastatel 11 inimeseni sõltuvalt äriplaani realiseerumisest. Ettevõtja äritulud majandusaastal 2020 moodustasid 54 324 eurot, ärikahjum -19 099 eurot ja puhaskahjum -80 117 eurot. Seisuga 13.11.2020 on ettevõtjal bilansis käibevara väärtusega 142 141,66 eurot, põhivara 870 736,62 eurot. Kokku kirjendatud vara bilansis väärtusega 1 012 878,28 eurot. Ettevõtja kohustused saneerimismenetluse algatamise seisuga on kokku

1 006 606,59 eurot, millest lühiajalisi kohustusi 308 623,18 eurot ja tasumata pikaajalisi kohustusi 697 983,41 eurot. Kui ettevõtjal on sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 1 006 606,59 eurot ja käibevara 142 141,66 eurot, siis puudub ettevõtjal likviidne vara sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Ettevõtjal on küll põhivara, kuid põhivara realiseerimise tulemusel ei oleks ettevõtjal majandustegevusega võimalik jätkata. Ettevõtjat ohustab eelkõige likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus. Saneerimismenetluse tulemusena oleks võimalik likviidsuskriisist välja tulla ja võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Ettevõtjal on majandustegevuse jätkamiseks küll vajalik kinnisvara ja seadmed, kuid äriplaani realiseerumiseks on vajalik teha keskmisest suuremas mahus investeering. Ettevõtjal on likviidsusprobleemide ületamiseks vajalik MES-i ees olevate kohustuste täitmise tähtaega pikendada. Koostatud finantsprognoosidest lähtudes on tõenäoline, et ettevõtja suudab planeeritavate ümberkorralduste toel majandustegevust jätkata. Ajutisest maksejõuetusest väljatulekuks on vajalik võlausaldajate nõuete ümberkujundamine, seda võimaldab saneerimismenetlus. Selline erinevate abinõude rakendamine võimaldab säilitada ettevõtja poolt tänaseks tehtud investeeringud ja saavutada kasumlik majandustegevus. Selle tulemusel on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas mahus kui ettevõtja tegevuse lõpetamise ja pankroti korral. Saneerimiskavas on analüüsitud saneerimisvajaduse kaasa toonud põhjusi ja leitud, et nendeks ei ole ettevõtja juhtimisvead. Saneerimisvajaduse on põhjustanud eelkõige külalistemaja renoveerimise ja ümberehitamise prognoositust pikem ajamahukus, mis mõjutas ettevõtja müügitulu ja sellega põhjustas raskusi kohustuste tasumisel. Teiseks olulisemaks põhjuseks oli 2020.a algul maailma tabanud tervishoiukriis, selle mõju turismisektorile ja ettevõtja müügitulule. Käesolevaks ajaks on MES laenulepingud erakorraliselt üles öelnud, esitanud kohtutäitur Janek Poolile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitemenetluse käigus toimuks MES nõude tagatiseks seatud ettevõtja kinnistu sundmüük. Selle tulemusena muutuks ettevõtja püsivalt maksejõuetuks, kuna igasugune võimalus majandustegevuse jätkamiseks puuduks. Ettevõtjal on saneeritavaid kohustusi summas 996 368,79 eurot. Neist suurim võlgnevus MES ees summas 977 516,25 eurot, lisaks lühiajalisi kohustusi summas 18 852,84 eurot. Võlgnevusi kogusummas 10 237,80 eurot ettevõtja saneerimiskavaga ümber ei kujunda, kuna tegemist on ettevõtjale elutähtsaid teenuseid pakkuvate tarnijatega ja kohustustega, mida ümber kujundada ei saa. Saneeritavatest kohustustest on põhinõudeid 903 755,10 eurot ja kõrvalnõudeid 92 613,69 eurot. Ettevõtja on sõlminud suulised kokkulepped võlausaldajatega, mille kohaselt enamik võlausaldajaid ei ole asunud kõrvalnõuete tasumist nõudma. Kohustuste summas 996 368,79 eurot ümberkujundamine võimaldab ettevõtjal taastada likviidsuse ja jätkata majandustegevusega. SanS § 21 lg 1 p 2, p.3 täitmiseks on saneerimiskavas kirjas, et finantsprognoosi kohaselt on ettevõtja võimeline 2021.aasta jooksul taastama rahavood ja puhaskasumi arvelt rahuldama võlausaldajate nõuded saneerimiskavas toodud tingimustel. Ettevõtja suudab külalistemaja renoveerimise ja üldhooldekodu rajamise lõpule viia, mis on aluseks täiendava rahavoo tekkimiseks uuest tegevusvaldkonnast. Ettevõtja majandustegevuse jätkamiseks on vajalik tema põhivara säilitamine. Saneerimismenetlus annab võimaluse tasuda suurima võlausaldaja nõue saneerimiskavas näidatud tingimustel ja hoida ära hüpoteegi realiseerimise teel ettevõtjale kuuluva kinnistu sundvõõrandamine. Saneerimiskava täitmise tähtaeg lõpeb hiljemalt 16 aastat peale saneerimiskava kinnitamist, s.t. võlausaldajate nõuete lõpliku rahuldamise tähtpäeval. SanS § 21 lg 1 p 4 alusel antakse saneerimiskavas saneerimisabinõude kirjeldus, nende eesmärgipärasuse analüüs, sh võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus. Võlausaldajate rühmitamise üldpõhimõtted.

Kuna saneerimiskavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, on vajalik võlausaldajate rühmitamine. Saneerimiskavaga hõlmatud nõuded rühmitatakse kahte rühma: 1)pandipidajast võlausaldaja nõude suurusega 977 516,25 eurot. Selle võlausaldaja põhinõue on 886 000 eurot, kõrvalnõue 91 516,25 eurot, SanS § 24 alusel on tal hääletamisel hääli 886 000, häälte osakaal rühmas 100%.Kokku selles rühmas põhinõudeid 886 000 eurot, hääli 886 000. 2) mittepandipidajast võlausaldajad, kellel nõudeid kogusummas 18 852,54 eurot. -Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu põhinõude suurusega 7162,75 eurot, kõrvalnõue 1097,44 eurot, SanS § 24 alusel hääli hääletamisel 7162,75, häälte osakaal rühmas 40,34%. - OÜ Mxxxx Mxxxxxxxx põhinõude suurusega 6625,77 eurot, SanS § 24 alusel hääli hääletamisel 6625,77 häälte osakaal rühmas 37,32%. - OÜ Mxxxxxx põhinõude suurusega 3966,58 eurot, SanS § 24 alusel hääli hääletamisel 3966,58 häälte osakaal rühmas 22,34%. Kokku selles rühmas põhinõudeid 17 755,10 eurot, hääli 17 755,10. Nõuete ümberkujundamise metoodika. On lähtutud võlausaldajate nõuete võrdse kohtlemise põhimõttest, mille kriteeriumiks on sarnaste õigustega võlausaldajatele pakutav sarnane nõuete ümberkujundamise viis. Saneerimise käigus peaksid võlausaldajad saama oma nõuded rahuldatud saneerimiskava alusel oluliselt mitte väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Et seda eesmärki täita, on teostatud nõuete väärtusele pankrotihinnang, mis on aluseks nõuete ümberkujundamise kasulikkuse hindamisel võrreldes alternatiivse pankrotimenetlusega ja tasumise tingimuste kujundamisel. SanS § 2 kirjeldab saneerimisabinõude eesmärgid ja et neid täita, tuleb nõuded ümber kujundada piisaval määral. Nõude rahuldamise määra ja tasumise ajastatuse valikul on arvestatud rahavoo prognoosi kohase ettevõtte võimega luua äritegevuse poolt saneerimisperioodil raha, arvestades saneerimisabinõude rakendamisega. Saneerimiskava täitmise tähtaeg 16 aastat arvestab ettevõtja arengu eripäradega ja sellest tuleneva rahavoo ajalisusega. Nõuete ümberkujundamisel arvestatakse saneerimiskavas võlausaldajatele kuuluvate pandiõigustega ja nende säilimisega. Nõuete ümberkujundamise tingimused. Esimese rühma nõuete ümberkujundamisel on arvestatud, et võlausaldaja kasuks on seatud hüpoteegid ettevõtja omandis olevale kinnistule. Esimesse rühma kuuluva nõude ümberkujundamisel on lähtutud kohtupraktikas välja kujunenud põhimõtetest: pandipidajast võlausaldajaid ei või kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldaks pankrotimenetluses; pandiga tagatud nõuet saab vähendada üksnes ulatuses, milles pandiese nõuet tegelikult ei taga; saneerimise edukuse huvides võib olla põhjendatud, et suuremad nõuded rahuldatakse ettevõtte rahavoogude stabiliseerimiseks hiljem väiksematest nõuetest, kompenseerides erinevuse näiteks intressi maksmisega. Kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kuueteistkümnele aastale ja täitmist osamaksetega. Nõue rahuldatakse nii põhinõude kui intressi ulatuses arvestades nõude tagatust. Tulenevalt pikast maksetähtajast tasutakse fikseeritud intressi 4% aastas. Teise rühma nõuete täielik tasumine ei oleks ettevõtja pankroti korral võimalik. Saneerimismenetluses vähendatakse kõrvalnõudeid 100%, tasumine ajatatakse viiele aastale. Kõrvalnõuete vähendamise tingib asjaolu, et saneerimisel ei oleks ettevõtjal tõenäoliselt võimalik kõrvalnõudeid tasuda ja kõrvalnõuete tasumine seaks ohtu kogu saneerimismenetluse läbiviimise. Ka on kõrvalnõuete arvestamise alused ja määrad erinevad, mis võiks kaasa tuua võlausaldajate huvide põhjendamatu riive.

Saneerimismenetluse tulemusena saaks esimese rühma võlausaldaja oma nõude rahuldatud kogusummas 977 516,25 eurot, tema jaotise protsent on 98,22. Teise rühma võlausaldajad saaksid kõik oma nõude rahuldatud põhinõude ulatuses, jaotiste protsendid järgmised: Eesti Vabariik MTA kaudu 0,72%, OÜ Mxxxx Mxxxxxxxx 0,67%, OÜ Mxxxxxxx0,40%. Esimese rühma võlausaldajale tehakse makseid vastavalt saneerimiskavale lisatud graafikule, mille koostamisel on lähtutud varem sõlmitud laenulepingutest. Intressimakseid tasutakse igakuiselt alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Ühest lepingust tuleneva võlgnevuse põhiosamakseid hakatakse tasuma alates oktoobrist 2021, tasumine lõpeb 2016.a. Teisest lepingust tuleneva võlgnevuse põhiosamakseid hakatakse tasuma alates jaanuarist 2022, tasumine lõpeb 2027.a. Kokku tasutakse esimese rühma võlausaldajale saneerimiskava järgi 977 516,25 eurot. Teise rühma võlausaldajatele teeb ettevõtja väljamakseid igal aastal kindlas summas. Väljamakseid tehakse neli korda aastas. Esimene makse tehakse 31.märtsil 2021 eeldusel, et selleks ajaks on saneerimiskava kinnitav kohtumäärus jõustunud. Kokku tasutakse teise rühma võlausaldajatele saneerimiskava järgi nende põhinõuded täies ulatuses ehk MTA-le 7162,75 eurot, OÜ-le Mxxxx Mxxxxxxxxx6625,77 eurot, OÜ-le Mxxxxxx 3966,58 eurot. SanS § 21 lg 1 p 5 korras käsitletakse saneerimise mõju ettevõtte töötajatele. Saneerimine säilitaks töökohad praegusele neljale töötajale ja äriplaani realiseerumisel suurendatakse saneerimisperioodi jooksul töötajate arvu üheteistkümneni. Saneerimiskavas analüüsitakse äriühingu tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid (SWOT analüüs). Saneerimiskavas on esitatud ettevõtte pankrotihinnang. Kui saneerimiskavas kirjeldatud saneerimisabinõusid rakendada ei õnnestu, on äriühingu maksejõuetus möödapääsmatu. Sellisel juhul jätkub võlgniku suhtes täitemenetlus, mis toob kaasa äriühingu vara sundvõõrandamise ja on möödapääsmatu pankrotiavalduse esitamine juhatuse poolt. Pankrotimenetluse raames toimuva vara müügi puhul võib vara väärtus osutuda oluliselt madalamaks selle soetusväärtusest. Pankrotihinnangus on esitatud pankrotivara iseloomustavad asjaolud, mis mõjutavad vara sundmüügist saadavat tulu kujutletavas pankrotimenetluses. Need on näiteks sellised: - ettevõtja bilansis kirjeldatud varud summas 136 899 eurot koosnevad peamiselt külalistemaja ümberehitamiseks ostetud ehitusmaterjalist, mille väärtus järelturul on ilmselt väiksem soetushinnast; - ettevõtja bilansis kajastatud finantsinvesteeringu vastu summas 50 000 eurot ei ole õigustatud isik käesoleva ajani huvi tundnud; - ettevõtjale kuuluv kinnistu on koormatud hüpoteekidega MES kasuks, ka bilansis kajastatud ehitised asuvad kinnistul, mis on koormatud hüpoteekidega; - ettevõtja bilansis kajastatud masinate ja seadmete realiseerimine järelturul bilansis kajastatud väärtusega võib olla ebatõenäoline. Ettevõtja kinnistu väärtus sundmüügi korral on saneerimisnõustaja hinnangul oluliselt madalam kui hüpoteegiga tagatud nõue. Sellises olukorras võib kinnistu koos ehitistega saada müüdud hinnaga 300 000-400 000 eurot. Ettevõtja muu põhivara väärtus sundmüügi korral ei kataks pandieseme müügist saadu arvelt rahuldamata jäänud pandiga tagatud nõude väärtust ja pandiga tagamata nõuete väärtust. Sellisel juhul puuduks pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatel võimalus enda nõuete rahuldamiseks kogu ulatuses. Pankroti väljakuulutamise järel ettevõtte tervendamist ja kompromissi esitamist ei peeta saneerimiskavas tõenäoliseks. Seevastu saneerimismenetlus annab ettevõtjale võimaluse rahuldada võlausaldajate nõuded vara optimaalse rakendamise käigus teenitava rahavoo arvelt, mis on nii ettevõtja kui ka

võlausaldajate jaoks kasumlikum. Varade sundmüük täitemenetluses või pankrotimenetluses ei võimalda varadelt toota pikaajalist tulu. Saneerimiskavas leitakse, et saneerimisel on võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Saneerimiskava täitmist tagavate täiendavate meetmetena nähakse ette, et ettevõtja on kohustatud tagama võlausaldajate informeerituse olulistest ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõtjal on kohustus esitada saneerimisnõustajale igakuine aruandlus järgmise kuu 25.kuupäevaks, s.h. teatada saneerimiskava rikkumistest või suutmatusest saneerimiskava täita. Ettevõtjal koos saneerimisnõustajaga on kohustus esitada võlausaldajatele ülevaateid saneerimiskava täitmise kohta kaks korda aastas. Saneerimiskava kokkuvõte kujutab endast saneerimisnõustaja arvamust saneerimiskava kohta. Leitakse, et ettevõtja edukas saneerimine on võimalik, kuna ettevõtja on leidnud võimaluse hooldekodu rajamise ja osaliselt enam kasutoova äritegevuse jätkamise näol kasumlikult tegutsemiseks. Ettevõtte majandustegevuse osaline ümberkorraldamine ja seni kasumliku äritegevusega jätkamine võimaldab ettevõtjal nii saneerimise ajal kui ka peale seda kanda kõik kulud, tasuda kohustused ja töötasud, tasuda jooksvalt riiklikke makse ja teenida kasumit. Saneerimisabinõude rakendamisega on võimalik ettevõtja ajutine mittelikviidsus ületada, tagada äriühingu jätkusuutlik majandamine. Saneerimisnõustaja märgib, et ettevõtja omab referentside ja kogemuste näol väärtusi, mida on rahaliselt keeruline hinnata, kuid mis on väga olulised ning väärivad säilitamist. Saneerimisnõustaja on esitanud OÜ Kildu Grupp saneerimiskava kohtule kinnitamiseks ja palub selle kinnitada. Kohtule esitatud saneerimiskavale on esitatud muud täiendavad andmed ja lisad, s.h. hääletusprotokoll, mis võimaldavad kohtul hinnata SanS § 28 lg 2 nõuete täidetust.

KOHTU SEISUKOHT

Saneerimisavalduse esitanud äriühingul OÜ Kildu Grupp on 15 võlausaldajat, kellest ühe, s.o Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuded on tagatud pandiga. Saneerimisteated on välja saadetud kõigile 15 võlausaldajale. Saneerimiskavaga on hõlmatud nelja võlausaldaja nõuded. Ettevõtja on esitanud seletused ja andmed, et saneerimiskavaga hõlmamata kohustuste näol on tegemist 13.11.2020. a bilansis kajastatud tarnijatele tasumata arvetega, töövõtjatele välja maksmata tasude ja maksuvõlgnevusega (kogumispensioni võlgnevus). Osade kohustuste maksetähtaeg oli saabunud ja osadel saabumata. Mõnesid neist nõuetest ei ole võimalik saneerimismenetluses ümber kujundada (SanS § 22 lg.2). Ettevõtja on kinnitanud, et suudab need kohustused tasuda jooksvalt. Kaasatud võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete kogusumma ettevõtte raamatupidamise andmetel moodustas 996 368,79 eurot, millest põhinõuded moodustavad 903 755,10 eurot ja kõrvalnõuded 92 613,69 eurot. Saneerimiskava järgi on täidetav kogunõuete suurus 995 271,35 eurot, millest põhinõuete suurus 903 755,10 eurot ja kõrvalnõuete suurus 91 516,25 eurot. Saneerimiskava üle hääletamisest võttis osa 4 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 903 755,10 häält. Saneerimiskava poolt hääletas esimeses rühmas üks võlausaldaja, kelle häälte arv on 886 000 häält ja teises rühmas kolm võlausaldajat, kelle häälte arv kokku on 17 755,10 häält. Selline tulemus tähendab, et mõlemas rühmas hääletasid kõik võlausaldajad saneerimiskava vastuvõtmise poolt ja SanS § 24 lg 4 järgi, et saneerimiskava on vastu võetud. Kohus hindab, et kõiki ühte rühma kuuluvaid võlausaldajaid on koheldud samasugustel alustel, nende suhtes on ühetaoliselt kohaldatud nõuete ümberkujundamist. Võlausaldajad on saneerimiskavas rühmitatud pandipidajast võlausaldajateks ja mittepandipidajast

võlausaldajateks. Kõigi mittepandipidajast võlausaldajate (võlausaldajate teine rühm) kõrvalnõuded kuuluvad vähendamisele 100% ulatuses. Teise rühma võlausaldajad saavad kõik oma põhinõuded rahuldatud viie aasta jooksul, makseid teostatakse igal aastal kord kvartalis, esimene makse 31.märts 2021. Esimese rühma võlausaldajale tasutakse nõuded kuueteistkümne aasta jooksul, tasudes intressi 4% aastas igakuiselt alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Intressi tasumisega kompenseeritakse pikka maksegraafikut. Esimese rühma võlausaldajale tasutakse ka kõrvalnõuded kogu ulatuses arvestades, et selle rühma võlausaldaja nõuded on pandiga tagatud kogu ulatuses (s.h. kõrvalnõude ulatuses). Kohus kontrollis esitatud dokumentide põhjal saneerimismenetluse läbiviimise seaduslikkust ja võlausaldajate õigustega arvestamist, hinnates selleks SanS § 28 lg 2 p-de 1-5 nõuete täidetust. Nõuete kindlaksmääramise üle vaidlusi algatatud ei ole. Muu hulgas kontrollis kohus, et saneerimiskava projekt on saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele tutvumiseks edastatud, nad on saanud kätte ka üleskutse osaleda koosolekul või esitada oma seisukoht. Kontrollimiseks vajalikud andmed on kohtule esitatud ja võimaldavad kinnitada, et SanS § 23 lg-d 1-3 nõuded on täidetud. Kõige selle tulemusena annab kohus hinnangu, et saneerimismenetlus on läbi viidud ja dokumenteeritud seaduses ettenähtud nõuete kohaselt. Kohus, hinnates SanS § 28 lg 5 alusel saneerimiskava kinnitamise põhjendatust, leiab, et saneerimiskava kinnitamata jätmist õigustavaid asjaolusid ei ole. Tegemist on võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskavaga, saneerimiskava vastu hääli antud ei ole. Saneerimismenetlus on ette nähtud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja SanS § 2 järgi Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. See tähendab, et saneerimismenetluses osalevatel eraõiguslikel juriidilistel isikutel - nii ettevõtjal kui ka võlausaldajatel – on õigus sõlmida mistahes kokkuleppeid ja anda nõusolekuid nendevaheliste võlaõigussuhete reguleerimiseks. Ehkki käesolevas asjas osaleb võlausaldajatena ka mitteeraõiguslikke juriidilisi isikuid (Maaelu Edendamise Sihtasutus, Maksu- ja Tolliamet), on neilgi pädevus sõlmida oma võlgnikega (ettevõtjaga) kokkuleppeid kohustuste täitmiseks. Käesolevas asjas on ettevõtja OÜ Kildu Grupp võlausaldajad seaduses sätestatud määras (SanS § 24 lg.3 määr) ja korras teatanud oma nõustumisest anda ettevõtjale võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita just saneerimiskavas kirjeldatud viisil. Selliseid kokkuleppeid on võlgnikul oma võlausaldajatega õigus sõlmida ka saneerimismenetluse väliselt. Saneerimismenetlus tagab aga kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise olukorras, kui ettevõtjal puudub suutlikkus kõiki kohustusi üheaegselt täita. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus ettevõttel on 15 võlausaldajat, kohustusi suurusjärgus umbes üks miljon eurot, realiseeritava vara väärtus umbes samas suurusjärgus kohustuste väärtusega ja kohustuste täitmiseks piisavad vabad vahendid ja likviidsus puuduvad, on ettevõte õigustatult pidanud vajalikuks komplekssete abinõude rakendamist. Ettevõtja on olukorras, kus tal on olemas vajalikud vahendid tegevuse jätkamiseks, on materiaalne baas, töötajad ja kogemused, kuid puudub vajalik likviidsus mitmeid kuid püsinud rahaliste kohustuste täitmiseks. Saneerimismenetluse raames suurima võlausaldaja MES ees oleva kohustuse täitmise tähtaja pikendamine võimaldab ettevõtjal likviidsusprobleemid ületada. Võrdluseks: PankrS § 2 lg.1 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

(3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõtja OÜ Kildu Grupp bilansi järgi ei ole ta pankrotiolukorras ja puudub PankrS § 2 lg.3 kirjeldatud olukord. Tegemist on majanduslike raskustega, mille ületamiseks sobivad Saneerimisseaduses ettenähtud abinõud. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, märgib art 4, et maksejõuetusõiguses on ennetavad lahendused kasvav suundumus. Direktiivi 2019/1023 art 24 järgi Saneerimisraamistikku peaks saama kasutada enne, kui võlgnik muutub liikmesriigi õiguse kohaselt maksejõuetuks, st enne, kui võlgnik vastab liikmesriigi õiguse alusel tingimustele, mille kohaselt algatatakse kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, millega tavaliselt kaasneb võlgnikule täielik käsutuskeeld ja likvideerija määramine. Asjaolu, et võlausaldajad ei ole pöördunud pankrotiavalduse esitamisega ettevõtja vastu ja on hääletanud saneerimiskava poolt, osutab, et usk ettevõtja väljatulekusse makseraskustest on olemas. Saneerimismenetluse eesmärk on tagada ettevõtte likviidsus, majandustegevuse jätkamine ja selle kaudu võlausaldajatele nende nõuete rahuldamine (suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses), tagada saneerimiskava täitmise järel ettevõtte jätkamine kasumlikult ja hoida ära maksejõuetuse tekkimine. Kui riigi poolt on maksejõuetusmenetlustena reguleeritud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse menetlus (suunatud füüsilistele isikutele), saneerimismenetlus (suunatud eraõiguslikele juriidilistele isikutele) ja pankrotimenetlus, siis ettevõtja OÜ Kildu Grupp on sobiv läbima saneerimismenetlust, mis on suunatud pankrotimenetluse ennetamisele. Saneerimismenetluse käigus saab ettevõtja realiseerida äriplaani üldhooldekodu rajamiseks Kohus leiab, et võlausaldajatega läbi arutatud nõuded, arusaadava ja võlausaldajatele selge kava pakkumine nende põhinõuete rahuldamiseks (ja esimese rühma võlausaldajale ka kõrvalnõuete rahuldamiseks) on olnud eeldused, millele said võlausaldajad tugineda, et hääletada saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Ettevõtja on valinud oma majandustegevuse ja saneerimise jätkamiseks tee, kus tal tuleb teha olulises mahus investeering oma senisele põhitegevusalale uue lisandumiseks- üldhooldekodu teenuse osutamiseks. Sellise investeeringu kulud on arvestatud ka saneerimiskavale lisatud rahavoogude prognoosis. Nende prognooside paikapidavust ja realiseerumist tuleb saneerimisnõustajal jälgida saneerimismenetluse kestel, s.h. täita SanS § 16 lg.3 p.2 kohustust. Kohus nõustub saneerimisnõustajaga selles, et otsus ettevõtte majandustegevuse osaliseks ümberkorraldamiseks ja sedakaudu äritegevuse jätkamiseks, aga ka ettevõtja kogemused on väärtused, mis on ettevõtja jätkamiseks olulised ja väärivad säilitamist. Sama tulemuse saavutamine võrreldavas pankrotimenetluses ettevõtte tervendamise kaudu omab väikest tõenäosust. Ka ei pea kohus usutavaks ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks, et hüpoteetilises pankrotimenetluses oleks väljavaateid kompromissi sõlmimiseks sedavõrd pikaks ajaks- 16 aastaks. SanS § 20 lg.2 p.1 järgi tuleb saneerimiskava koostamise jooksul selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas. Käesoleval juhul ei ole ettevõtte saneerimiseks kavandatud täiendavaid finantseerimisallikaid- ettevõtjal on endal olemas positiivsed rahavood senisest tegevusest ja uueks perioodiks sõlmitud lepingutest, kuid need on ebapiisavad olemasolevate kohustuste tasumiseks lühikese aja jooksul, eriti arvestades tervishoiukriisist tulenevat mõju turismisektorile. Seetõttu vajavad olemasolevad kohustused ümberkujundamist lühiajalistest pikaajalisteks. Neid abinõusid saneerimiskava näitabki.

Kõige selle alusel asub kohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks on olemas kõik alused, saneerimiskava kinnitamata jätmise põhjendamiseks ei ole ühtki argumenti ja saneerimiskava tuleb SanS § 24 lg.4, § 28 lg.2 alusel kinnitada. Saneerimismenetlust algatades 12.11.2020.a. määruses kohus määruse p.8 peatas OÜ Kildu Grupp suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Kui selliseid täitemenetlusi on, siis jääb täitemenetluste peatamise abinõu kehtima. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine SanS § 4, TsMS § 172 lg.1, lg.2 alusel jäävad saneerimismenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks riigilõiv, mille avaldaja on tasunud menetluse algatamise avalduse esitamisel (300 eurot) ja avaldaja (ettevõtja) poolt makstud saneerimisnõustaja tasu ettemaks 6000 eurot (maksekorraldus nr. 475 23.11.2020 tl.68). Saneerimisnõustaja esitas tööde ja ajakulu aruande 05.01.2021. Saneerimisnõustaja töö ja ajakulu aruande järgi on saneerimisnõustaja ajakulu OÜ Kildu Grupp saneerimismenetluses kokku 51,5 tundi, millest saneerimisavaldusega tutvumine 1,5 tundi, kohtumised ja nõupidamised avaldaja esindajaga 3,5 tundi, saneerimisteate koostamine ja võlausaldajatele väljastamine 1,5 tundi, avaldaja poolt esitatud dokumentidega tutvumine, dokumentide ja majandusnäitajate analüüs, rahavoogude planeerimine, saneerimiskava koostamine 41,5 tundi, kava edastamine võlausaldajatele, võlausaldajatega suhtlemine 1,75 tundi, hääletusprotokolli koostamine 0,5 tundi, tasutaotluse koostamine, kava ja selle lisade komplekteerimine, kohtule kinnitamiseks esitamine 1,25 tundi. Saneerimisnõustaja ja avaldaja on leppinud kokku tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Saneerimisnõustaja tasu kujuneb seega 6180 eurot, millele lisandub käibemaks 1236 eurot, kokku 7416 eurot. Tasu tuleks määrata 6000 eurot avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutu arvelt ja 1416 eurot jätta avaldaja OÜ Kildu Grupp kanda. Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest taotleb saneerimisnõustaja esialgse tasu määramist, mis justiitsministri vastava määruse § 9 lg.2 järgi arvutatuna oleks 4483,66 eurot aasta kohta ja 373,64 eurot kuu kohta. Saneerimisnõustaja taotleb määrata esialgseks tasuks saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest 300 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Nimetatud tasu jätta ettevõtja OÜ Kildu Grupp kanda. Saneerimisnõustaja kulutuste hüvitamist taotletud ei ole. Kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel võtab aluseks saneerimisseaduse (SanS) sellekohased sätted ja SanS §-de 18, 33 alusel kehtestatud justiitsministri määruse sätted. SanS § 50 lg.6 järgi Järelevalve teostamise ajal kohaldatakse saneerimisnõustaja suhtes käesoleva seaduse § 17, 18 ja 19. Järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks saneerimiskava kinnitamisel. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009. a määrusega nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” (edaspidi Kord) § 2 sätestab: Saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe

puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse §-de 4, 5 või 6 alusel. Käesolevas asjas on ettevõtja ja saneerimisnõustaja leppinud kokku rakendatava tunnitasu 120 eurot tunnis, millele kohtul ei ole alust vastu vaielda. Taotletud tasu 51,5 töötunni eest on kooskõlas justiitsministri määruse „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 5 lg.2, lg.3 reeglitega ja kohus peab võimalikuks määrata saneerimisnõustaja tasu summas 6180 eurot, koos käibemaksuga 7416 eurot. Saneerimisnõustaja ülesanded jätkuvad ka peale võimalikku saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt (SanS § 50), mistõttu saneerimisnõustajal tuleb teha saneerimismenetluses saneerimiskava täitmise tähtaja jooksul täiendavaid, eelkõige saneerimiskava täitmise järelevalvega seotud toiminguid. SanS § 50 lg.2 järgi Saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Saneerimisnõustaja tasuks järelevalve eest on põhjendatud määrata määruse § 9 lg.1, lg.2 alusel üks viiendik (1/5) saneerimisnõustaja tasu alammäärast. Saneerimisnõustaja on taotluses andnud hinnangu menetluse keerukusele ja leidnud olevat põhjendatud tasu maksmine saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest väiksemas summas, 300 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Kohus toetab sellist lähenemist ja määrab kava täitmise üle järelevalve teostamise esialgseks tasuks kuus 300 eurot, lisandub käibemaks. Sellises määras tasu arvestab piisavalt saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi ja muid justiitsministri määruse § 4 lg.4 loetletud asjaolusid. Tasu maksmine järelevalve teostamise eest toimub OÜ Kildu Grupp poolt järelevalvetoiminguid teinud saneerimisnõustaja poolt esitatud arve (tööajakulu) alusel. Tasu määrab kohus Saneerimismenetluse OÜ-le, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.