Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Pi vastu kompromisslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
11082,87 eurot
Menetlusosalised
hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, lepinguline esindaja jurist Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] kostja A P, isikukood XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja A Pilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 13.01.2018 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24353898 (aluseks lepingud: Järelmaks Nr. HANS52770, 02.12.2015, Järelmaks Nr. HANS65436, 13.05.2016, Järelmaks Nr. HANS65444, 25.06.2016, Järelmaks Nr. HANS73579, 05.09.2016, Järelmaks Nr. HANS73653, 08.09.2016, Järelmaks Nr. HANS74855, 23.09.2016, Järelmaks Nr. HANS74805, 29.09.2016) tulenev võlgnevus 9848,61 eurot (sh põhivõlgnevus 5635,91 eurot, sissenõudekulud 35,00 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20,00 eurot, enne 13.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2372,24 eurot ning viivised põhinõude summalt 5635,91 eurot alates 26.02.2018 kuni 07.08.2019 summas 1785,46 eurot).
3.Mõista välja A Pilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 5635,91 euroselt põhinõudelt alates 08.08.2019 määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
5.Määrata kindlaks Aktsiaselts PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 720 eurot (sh riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 120 eurot).
2-19-11813
6.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 1020 eurot hüvitamiseks osaliselt, s.o summas 720 eurot. Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus menetluskulude hüvitamiseks osas 300 eurot.
7.Mõista A Pilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis 720 eurot.
8.Kohustada A Pit tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt 720 eurot viivist VÕS § 113 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata summalt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASis või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaselt PlusPlus Capital hagi A Pi vastu, milles hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista:
2-19-11813 a) võlgnevus kompromissisummas 9848,61 eurot, s.h: põhinõue 5635,91 eurot, sissenõudekulud 35,00 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20,00 eurot ja enne kompromissilepingut 13.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivised summas 2372,24 eurot; ning viivised 5635,91 euro suuruselt põhinõudelt alates 26.02.2018 kuni hagi esitamiseni 07.08.2019 summas 1785,46 eurot; b) hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni 5635,91 euro suuruse põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määr 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 08.08.2019; c) menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 600,00 eurot ja õigusabikulu summas 420,00 eurot, koos seadusjärgse viivisega tasumata summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest.
2.Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 13.01.2018 sõlmitud Kompromissileping / Võlatunnistus nr 24353898 (leping). Hagiavalduse asjaolude kohaselt omas hageja kostja vastu nõuded lepingutest: Järelmaks Nr. HANS52770, 02.12.2015 Järelmaks Nr. HANS65436, 13.05.2016 Järelmaks Nr. HANS65444, 25.05.2016 Järelmaks Nr. HANS73579, 05.09.2016 Järelmaks Nr. HANS73653, 08.09.2016 Järelmaks Nr. HANS74855, 23.09.2016 Järelmaks Nr. HANS74805, 29.09.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 5635,91 eurot ja viivised summas 2658,15 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse (kuupäev 13.01.2018), millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 285,91 eurot kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 8008,15 eurot (5635,91+2372,24).
3.Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.02.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% (null koma null kuus) päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestas viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35,00 (meeldetuletuskirjad). Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas kostjale teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Jõeääre talu, 68507 Helme vald. Hageja arvestas viiviseid vastavalt nõude põhisummalt 5635,91 eurot ning lepingu p 3.2 vastavas viivisemääras 0,06% päevas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.08.2019 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi A Pi vastu võlgnevuse nõudes. 28.09.2019 määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmast ja edastas TsMS § 75 lg 2 alusel, lähtudes Rahvastikuregistrisse kantud kostja elukohaandmetest, kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja võttis 23.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohtu 28.11.2019 määrusega toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult hagiavalduse väljavõtte avaldamisega
2-19-11813 29.11.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna elukoha andmete puudumisel ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressil kostja ei asunud ning kostja elu- või viibimiskoht oli kohtule teadmata. Seoses asja menetlenud kohtuniku pensioneerumisega muutus tsiviilasja arutav kohtukoosseis. Ajast, mil eelmine kohtukoosseis kostjale hagimaterjale edastas, olid nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist kostja andmed muutunud ning A Pi kontaktaadressiks on registrist nähtuvalt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
5.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisade, hagi menetlusse võtmise määruse ja teavitusega kohtukoosseisu muutumisest isiklikult kätte 23.12.2020 postiteenuse osutaja Omniva vahendusel tähitud kirjaga väljastusteatega aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX maakond (TsMS § 312, § 313). Kohus kohustas kostjat esitama kohtule vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu määratud tähtajaks kostja nõutud vastust hagiavaldusele ei esitanud.
6.Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 578. Hageja sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p 3. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel lepingus kokku lepitud viivisemääras.
Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
8.Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
10.TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuväline kulu.
2-19-11813
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav aeg üks tund. Lisatud on hagile võlatunnistus/kompromissileping, võlanõuded ja hageja esindaja volitusi ning õigusabikulu tõendavad dokumendid. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu 120 eurot, s.o hageja esindaja 1 töötund maksumusega 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot.
12.Kohus määrab hagejale hüvitatavateks menetluskuludeks 720 eurot (sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 120 eurot). Kohus jätab hageja taotluse menetluskulude kokku 1020 eurot hüvitamiseks seega 300 euro ulatuses rahuldamata.
13.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.