U Ei avaldus Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: U E (isikukood xxx) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar (epost xxx) Puudutatud isik: Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriühistu (registrikood 80007559) Puudutatud isiku esindaja: G R (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
kirjalikus menetluses
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata U Ei nõue Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks. 3. Jätta rahuldamata U Ei alternatiivne nõue Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamiseks.
Välja mõista U Eilt Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriühistu kasuks menetluskulu summas 1 553 eurot.
6.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga xxx. 09.06.2019 toimus korteriomanike üldkoosolek, mille päevakorrapunktis 5 võeti vastu otsus esitada avaldajale nõue korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks. Korteriühistu esitas korteriomanikele otsustamiseks tõele mittevastavat teavet. Avaldaja ei ole rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes ning avaldajalt ei saa korteri võõrandamist nõuda. Koosoleku protokollis märgitud etteheited avaldajale on üldsõnalised, otsitud ning avaldajat ei ole nendest varem teavitatud, etteheidetavad teod toimusid aastaid tagasi. Seetõttu on otsus vastuolus heade kommetega, otsusel on heade kommete vastane eesmärk. Otsus on vastuolus ka seadusega, kuna võõrandamisnõude esitamise eeldused ei olnud täidetud. Samuti on otsus vastuolus TsÜS § 38 lg 1 II lausega, kuna KÜ juhatuse liige ja korteri nr x omanik R.-P. L kasutas oma hääleõigust eesmärgiga avaldajast vabaneda ning omandada tema korter sundenampakkumiselt, et saada endale suurem osa kortermajast. Avaldajast vabanedes ei peaks R.-P. L ka vabastama tema poolt hõivatud korstnalõõri. Ahju kergkaminaga asendamine ei kujuta endast küttesüsteemi olulist muutmist. Maja kuuest korterist viis on vanad küttekolded asendanud kaasomanike nõusolekut küsimata, kuid tehnosüsteemi muutmist heidetakse ette üksnes avaldajale. Uus ventilatsiooniseade tuli paigaldada avaldaja korteri hallitamise vältimiseks, selle tagajärjel ei saanud teiste korteriomanike õigused kahjustada ning avaldaja ei muutnud maja katust olemuslikult. Korter 4 on suunanud oma ventilatsioonitoru koridori, millisele tegevusele ei ole keegi vastu vaielnud, samuti teised korteriomanikud on paigaldanud oma kliimaseadmeid seintele. Avaldaja ei ole ehitanud oma korterisse vesiradiaatoritega küttesüsteemi. Asjaolu, et 14 aastat tagasi toimus õnnetus, mille tagajärjel alumine korter sai veekahjustusi, ei ole piisav korteri võõrandamise nõudmiseks. Kokkulepped aiamaja ehitamiseks olid suulised, teised korteriomanikud on ka endale paviljonid või grillmajad ehitanud, ehitamise ajal keegi ehitamisele vastu ei vaielnud. Avaldaja palub:
1.1.tuvastada puudutatud isiku korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisus;
1.2.alternatiivselt tunnistada puudutatud isiku korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsus nr 5 kehtetuks. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Otsuse poolt olid kõik korteriomanikud, välja arvatud avaldaja. Seega ei ole õiged väited, nagu oleks otsus vastu võetud üksnes R.-P. Li initsiatiivil. Otsus võeti vastu, kuna avaldaja ehitas omavoliliselt oma korterisse kergkamina lammutades ahju, muutis ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning ehitas aiamaja koos seda piirava aiaga, mis hõivab 140 m2 kaasomandis olevat pinda. Avaldaja rikub ka pidevalt ühiselu reegleid ning on lugupidamatu teiste korteriomanike suhtes, näiteks parkides oma autot suvaliselt, ladustades kuuride taha olmejäätmeid ning jättes niitmata muru. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.
Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud eesmärgiga korraldada Jüri asulas Rae vallas Aruküla tee 49 asuva elamu korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks (põhikiri, dtl 45-47). Avaldaja on puudutatud isiku liige, avaldajale kuulub korter x (väljavõte kinnistusraamatust, dtl 9). Aruküla tee 49 korteriomanikud otsustasid 09.06.2019 üldkoosolekul päevakorrapunktis 5 esitada avaldajale nõude korteriomandi võõrandamiseks (protokoll, dtl 12-14, lisad dtl 15-41). Avaldaja on esitanud nõude nimetatud otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
5.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 järgi juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
6.Kohus leiab, et esitatu ei võimalda teha järeldust, et otsusel 5 oleks avaldaja poolt väidetav heade kommete vastane eesmärk: anda korteri nr x omanikule võimalus omandada avaldaja korter sundenampakkumiselt ning vabaneda avaldaja nõudest õigusvastaselt hõivatud korstnalõõri vabastamiseks. Nimetatud avaldaja väited on paljasõnalised. Kohus jätab nõude otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
7.TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. KrtS § 29 lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsus on tehtud 09.06.2019, avaldus on esitatud 26.07.2019, seega tähtaegselt. TsÜS § 38 lg 4 järgi organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Nähtuvalt protokollist avaldaja 09.06.2019 üldkoosolekul ei osalenud, avaldaja esitas oma vastuväited päevakorrapunktile 5 üldkoosolekule kirjalikult (dtl 48-49).
8.KrtS § 32 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 p 1-3 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused; on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.
9.Avaldaja on seisukohal, et võõrandamisnõude esitamine on vastuolus KrtS § 32 lg 1, sest avaldaja ei ole rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ega korteriühistu suhtes. Samuti on võõrandamisnõue vastuolus KrtS § 12 lg 2 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna teised korteriomanikud on käitunud ka avaldajale etteheidetaval viisil, kuid nende vastu ei ole võõrandamisnõuet esitatud.
10.Nähtuvalt 09.06.2019 üldkoosoleku protokollist olid võõrandamisnõude esitamise aluseks asjaolud, et avaldaja on teinud teiste korteriomanike nõusolekuta ehitustöid, täpsemalt: ehitanud kergkamina ahju asemele, ehitanud ventilatsioonisüsteemi ja viinud korstna läbi maja katuse, ehitanud vesiradiaatoritega küttesüsteemi, millised tööd kahjustavad hoone tehnosüsteemi, samuti ehitanud kinnistule omavoliliselt piirdeaia ja aiamaja. Puudutatud isik on välja toonud täiendavaid etteheiteid avaldajale, nagu muru niitmata jätmine jm omanike tegevustes mitte osalemine, valesti parkimine, jäätmete ladustamine, raha tagastamata jätmine, kuid nimetatud asjaolud ei oma tähendust, kuna tegemist ei olnud protokolli järgi võõrandamisnõude esitamise aluseks olnud asjaoludega ning kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud seose nimetatuga (dtl 75-76, 108-111, 150-157, 188-198).
11.Tulevalt KrtS § 33 lg 1 kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KrtS § 33 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest. Võttes arvesse nimetatud regulatsiooni, leiab kohus, et vastuolu seadusega, mis annaks alust võõrandamiseks kohustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei saa seisneda selles, et korteriomanik, kellelt korteri võõrandamist nõutakse, ei ole tegelikult oma kohustusi rikkunud või need rikkumised ei ole piisavalt kaalukad võõrandamisnõude esitamiseks. Nimetatud asjaolusid peab kohus hindama KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel ning tuvastama hagimenetluses, seevastu korteriomanike otsuse vaidlustamise nõuet menetleb kohus hagita asjana. Ilmselt ebamõistlik oleks tõlgendus, mille kohaselt peaks kohus tuvastama võõrandamisnõude esitamise eeldused otsuse vaidlustamise menetluses, kui otsuse täitmise nõudmiseks tuleb sellele vaatamata esitada KrtS § 33 lg 1 järgi hagi, ning kohtu hinnang võõrandamisnõude esitamise eelduste olemasolule otsuse vaidlustamise menetluses ei ole siduv hagi lahendamisel. Seetõttu asub kohus seisukohale, et otsuse võõrandamisnõude esitamiseks vastuolu seadusega TsÜS § 38 lg 1 tähenduses otsuse kehtivuse hindamisel saab seisneda eelkõige selles, kas üldkoosoleku otsuses märgitud asjaolud saavad põhimõtteliselt endast kujutada korteriomaniku kohustuste korduvat rikkumist teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes.
12.Kohus leiab, et protokollis väljatoodud asjaolud iseenesest on sellised, mis juhul, kui need vastavad tõele, annaksid alust järelduseks, et avaldaja on oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes rikkunud. Avaldaja ka ei vaidle vastu, et ta on teinud protokollis märgitud tööd, välja arvatud vesiradiaatorite paigaldamine, ning et tööde tegemise osas ei ole kaasomanike otsust ega kokkulepet. KrtS § 4 lg 3 ja 4 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires; maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese
ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Korterelamu küttesüsteem, katus ning maatükk on seega korteriomanike kaasomandis. KrtS § 15 lg 1 järgi kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid, analoogse regulatsiooni nägi ette enne 01.01.2018 kehtinud KOS (korteriomandiseadus) § 15 lg 3. Tööde tegemist seoses küttesüsteemi või katusega või maatükile ehitamist ei saa seega otsustada korteriomanik üksi, vaid peab olema vähemalt korteriomanike otsus, küsimused, mis ületavad tavapärast valitsemist, tuleb reguleerida kokkuleppega (KrtS § 38 lg 1, enne 01.01.18 KOS § 16 lg 1). Asjaolust, et teised korteriomanikud väidetavalt tööde tegemise ajal töödele vastu ei vaielnud, ei saa tuletada tahteavaldust avaldaja poolt soovitud sisuga otsuse vastuvõtmiseks või kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja saab seega olla rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes, tehes korteriomanike otsuse või kokkuleppeta küttesüsteemi ja katust puudutavaid ehitustöid või ehitades kaasomandis olevale maale uue ehitise või rajatise. Seejuures ei oma tähendust, kas töödega on ühist küttesüsteemi või katust iseenesest kahjustatud või kas aiamaja takistab teistel maatüki kasutamist või kas vald oli nõus aiamaja ehitamisega ning kohus vastavate väidetega seoses esitatud tõendeid (dtl 77-83, dtl 119-127, dtl 166-173, dtl 226-244, dtl 246, dtl 292-295, dtl 266-267, dtl 183184) ei hinda. Küsimus avaldajapoolsest kohustuste rikkumisest ei seondu sellega, kas ka teised korteriomanikud võivad olla omavolilisi ehitustöid teinud (fotod dtl 178-182, dtl 185187, vaatlusprotokoll dtl 269-280) ning samuti ei välista see võõrandamisnõude esitamist tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest üksnes avaldaja vastu, kui korteriomanikud leiavad, et just avaldaja poolt omavoliliselt tehtud tööd kujutavad endast sedavõrd olulist rikkumist, mistõttu ei ole tema kuulumine korteriomanike hulka enam võimalik. Nõude põhjendatuse üle otsustab KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel kohus.
13.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus KrtS § 32 lg 1 ega § 12 lg 2. Kohus ei nõustu avaldajaga ka, et otsus saaks olla kehtetuks tunnistatav TsÜS § 38 lg 1 II lause järgi, kuna korteri x omanik väidetavalt kasutas oma hääleõigust eesmärgiga avaldaja korter sundenampakkumiselt võõrandada. Vaidlustatav otsus ei anna korteri 5 omanikule eelisõigust avaldaja korteri omandamiseks. Kohus jätab rahuldamata ka avaldaja alternatiivse nõude otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamiseks.
14.Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähendust avaldaja ja KÜ suhtlus seoses viimase nõudega küttesüsteemi endise olukorra taastamiseks (dtl 53-59, dtl 174-177) või koosoleku protokolli saamiseks (dtl 42-44), valla seisukohad või kohtumenetlus seoses aiamajaga (dtl 84-85, dtl 97-107, dtl 129-149, dtl 224-225) ja kindlustuse vastus (dtl 128). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
15.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
16.Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Puudutatud isik esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja 14.01.2021. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikul tekkinud menetluskulu 1 560 eurot, s.o kulu lepinguliselt esindajale. Avaldaja on esitanud seisukoha puudutatud isiku menetluskulude osas 18.01.2021, avaldaja leiab, et toimingutele märgitud ajakulu on ülemäärane ning esitatud ei ole kulude tasumise kohustust kinnitavaid arveid.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt puudutatud isiku esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
20.Puudutatud isik on välja toonud, et tema esindajad tegid järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
Toiming Aeg (h) 26.08.2019 tutvumine 26.07.2019 avaldusega, avaldusele vastuse 3,5 h koostamine 09.03.2020 tutvumine avaldaja 04.09.2019 seisukohaga, vastuse 4h koostamine 20.02.2020 kohtunõudele, tõendite komplekteerimine 06.04.2020 seisukoha koostamine avaldaja 23.03.2020 vastusele, 5h tõendite komplekteerimine 17.08.2020 ettevalmistus 18.08.2020 istungiks 1,5 h 18.08.2020 esindamine istungil 0,85 h 10.09.2020 kompromisspakkumiste koostamine, vahendamine, 0,25 h esitamine 14.01.2021 menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0,5 h
KOKKU
15,6 h
21.Kohus ei nõustu avaldajaga, et ajakulu avaldaja 04.09.2019 seisukohaga tutvumisele ja kohtunõudele vastuse koostamisele oleks selgelt ülepaisutatud, kuna avaldaja esialgsele avaldusele on kulutatud juba aega. 04.09.2019 oli avaldaja esitanud uue menetlusdokumendi. Esitades dokumente tuleb arvestada, et teistel menetlusosalistel tekib ajakulu nendega tutvumiseks ja vastamiseks. Puudutatud isik esitas koos komplekteeritud tõenditega ka sisulise seisukoha 09.03.2020 (maht 6 lk). Nimetatut arvesse võttes ei saa toimingule 2 märgitud ajakulu pidada selgelt ülemääraseks. Samuti ei nõustu kohus
avaldajaga, et 06.04.2020 toimingute ajakulu ei olnud vajalik. Asjaolu, et puudutatud isik on kohtule esitanud tõendeid, mida on esitatud ka mitmes teises menetluses, ei muuda tõendite kogumist ja komplekteerimist käesolevas menetluses mittevajalikuks. Puudutatud isik on oluliselt täiendanud ja täpsustanud 06.04.2020 seisukohas oma varasemaid seisukohti. Võttes arvesse 06.04.2020 seisukoha mahtu (8 lk), võis põhjendatult kuluda seisukoha koostamisele ja tõendite komplekteerimisele 5 tundi. Eelistungi protokolli kohaselt oli eelistungi kestuseks 47 minutit, s.o 0,78 tundi (10.04-10.51), mitte 0,85 tundi. Seega on eelistungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,78 tundi. Ülejäänud osas on puudutatud isiku nimekirjas välja toodud ajakulu toimingutele kohtu hinnangul põhjendatud, kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Seega põhjendatud ajakulu on kokku 15,53 tundi.
22.Avaldaja on puudutatud isikule ette heitnud õigusteenuse arvete esitamata jätmist, kuid tulenevalt TsMS § 176 lg 6 II lausest kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei ole nõudnud puudutatud isikult arvete esitamist.
23.Puudutatud isik on märkinud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist juristi õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb puudutatud isiku põhjendatud õigusabikuluks 1 553 eurot (15,53 x 100).
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.