Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-2549
Tsiviilasi
X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu
17.detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 27. juulil 2022 esitatud tõendid (MAV Tehniks OÜ-ga sõlmitud leping, töövõtulepingud nr 17, 20, 22, 24, fotod valvurite ametiruumist, seadmest, kaamerate teavitussiltidest, kaameravaatest 7. korrusele ning politsei 1. jaanuari 2021. a, 12. oktoobri 2021. a ja 9. mai 2022. a päringud) ja
29.juulil 2022 esitatud tõendid (MAV Tehniks OÜ hinnapakkumine, kaamerate seadistamise ja paigaldamise üleandmisakt ning kaamerate ja salvesti tehnilised andmed).
Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-202549 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
3.Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega tuvastati Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse punkti 1, millega otsustati kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne, ning otsuse punkti 4 (protokollis 3), millega otsustati kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses, tühisus (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3).
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.
6.Mõista X-lt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 616,50 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda Tallinn, Randla tn 15 korteriühistule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2020 (täpsustused 6. oktoobril 2021 ja 4. veebruaril 2022) Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu)
17.detsembri 2019. a korteriomanike üldkoosoleku päevakorra p 5 kohta vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning päevakorra p-de 1, 2 ja osaliselt p 4 kohta vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimus 17. detsembril 2019 korteriomanike üldkoosolek, kus osales koos volikirjadega 40 korteriühistu liiget. Avalduse kohaselt võttis korteriomanike üldkoosolek ühehäälselt vastu mh järgmised otsused: -
kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne (otsus 1);
-
paigaldada majas 40 valvekaamerat, väliskaamerad paigaldada hiljem (otsus 2);
-
kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses (otsus 4);
-
nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 sundvõõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast (otsus 5).
Avaldaja leidis, et seisuga 17. detsember 2019. a kehtis korteriühistus 22. novembri 2001. a põhikiri. Nimelt toimus 3. juulil 2018. a korteriomanike üldkoosolek ja protokolli järgi võttis üldkoosolek vastu otsuse põhikirja muutmiseks (uus põhikiri). Avaldaja leiab, et uut põhikirja ei ole vastu võetud, kuna vastavalt korteriomanike üldkoosoleku protokollile hääletas uue põhikirja poolt ainult 30 korteriühistu liiget. Korteriühistu 22. novembri 2001. a põhikirja p 6.7 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem, kui pool ühistu liikmetest, s.o 80 liiget. Kuna uue põhikirja poolt hääletas ainult 30 liiget, siis on uue põhikirja osas vastu võetud 3. juuli 2018. a otsus „kinnitada põhikiri” mitteotsus. 22. novembri 2001. a põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 51% ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistus on 160 liiget ja seega on pool sellest 80 liiget. 17. detsembri 2019. a üldkoosolekul osales 40 liiget, mistõttu ei olnud korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Avaldaja on vaidlustanud 3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsuse, mida menetletakse maakohtus (tsiviilasi nr 2-18-13079). Avaldaja leidis, et majanduskava otsused 1, 2, 3, 4 ja 6 on õigusvastased, kuna on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-tega 1 ja 2. Majanduskava p 7 ja otsus paigaldada kaamerad on õigusvastased, kuna need kulud ei ole KrtS § 35 kohaselt korteriühistu tavapärase valitsemise majandamiskulud ning majanduskava otsus 8 on õigusvastane, kuna puudub korteriühistu otsus eseme üürile võtmiseks.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 2 (11)
3.juulil 2018 toimunud korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud põhikiri on kehtiv. Viidatud koosoleku puhul oli tegemist korduva koosolekuga, mis oli otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata tulenevalt KrtS § 23 lg-st 1. Uus põhikiri on ka registrisse kantud. 17. detsembri 2019. a üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Ka kutsuti koosolek kokku seaduse ja põhikirjaga sätestatud korras. Majanduskava otsuse 1 osas selgitas puudutatud isik, et teatud korterites ei tarbita kütet, sooja vett ega soojavee tsirkulatsiooni, mistõttu ei ole korteriomanikud kohustatud ka selle eest tasuma. Majanduskava otsuse 2 osas selgitas puudutatud isik, et halduse ja hoolduse tariifid on erinevad, kuna äripinna sissepääsud asuvad maja otsas ja koristaja neid ei korista. Majanduskava otsuste 3 ja 4 osas selgitas puudutatud isik, et äripindadele on kehtestatud teine tariif, kuna korteriühistu on otsustanud koguda liftide renoveerimiseks raha ning äripindade rentnikud lifte ei kasuta. Majanduskava otsuste 5 ja 6 osas selgitas puudutatud isik, et vastavate otsuste puudumisel tuleks arvestamata vett ja elektrit jagada nagu üldvett ja -elektrit, mis ei ole õiglane teiste elanike suhtes, kes on vastavad näidud esitanud. Majanduskava otsuse 7 osas selgitas puudutatud isik, et valvuritega seotud otsus oli vajalik, et tagada turvalisus. Korterelamu on endine ühiselamu ja paljud korterid on välja üüritud. Majanduskava otsuse 8 osas selgitas puudutatud isik, et üüritasu on korteriühistu tulu, mida saab äripindade rendist. Üüritasu saamise keelamine tooks korteriühistule kahju. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja tuvastas korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse p 1, millega otsustati kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne, ja otsuse p 4 (protokollis p 3), millega otsustati kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses, tühisus. Muus osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsustusvõimelisust hinnata 3. juuli 2018. a üldkoosolekul vastu võetud põhikirja järgi. Maakohus leidis, et 3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsus põhikirja kinnitamise kohta on kehtiv ning selle p 3.4.3 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata.
17.detsembri 2019. a üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 18 liiget, volikirja alusel 22 liiget, kokku 40 liiget. Seega oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsused kuulusid korteriomanike üldkoosoleku pädevusse. Valvekaamerate paigaldamise otsuse (otsus 2) osas märkis maakohus, et kaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepet. Maakohus leidis, et kuivõrd avaldaja ei ole esile toonud, et kaamerate paigaldamine rikub tema privaatsust või on muul moel ebaseaduslik, sai kaamerate paigaldamise küsimuse vastu võtta 17. detsembri 2019. a üldkoosolekul häälteenamusega. Maakohus leidis, et 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg-te 1, 5, 6 ja § 201 ning põhikirjas sätestatud nõuded täidetud. Samas leidis maakohus, et puudutatud isik ei täitnud avaldajale saadetud 2018. a majandusaasta aruande ja 2020. a majanduskava edastamisega KrtS § 20 lg-tes 3, 4 ja põhikirja p-s 3.3.6 sätestatud nõudeid. 2020. a majanduskava ei vastanud KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest selles ei olnud märgitud muudatusi, mille üle korteriomanike üldkoosolekul otsustati. Seega on korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega kehtestati 2020. a majanduskava, tühine. Üüritasuga seonduv otsus on majanduskava osa, mitte eraldiseisev otsus. Maakohus leidis, et 2018. a majandustegevuse aruanne ei vasta majandusaasta aruandele sätestatud nõuetele, sest selles ei ole märgitud KrtS § 51 lg 3 järgi iga korteriomandi 3 (11)
majandamiskulude suurust. Puuduvad andmed, et juhatus oleks majandusaasta aruande eelnevalt heaks kiitnud ning see on allkirjastamata. Sellega on rikutud põhikirja p-s 3.3.6 sätestatud nõuet ning korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega kinnitati 2018. a majandusaasta aruanne, on tühine. Maakohus ei tuvastanud otsuste 2 ja 5 osas (valvekaamerate paigaldamine ja korteriomandite võõrandamine) tühisuse aluseid. Otsuste 1 ja 4 osas märkis maakohus, et kuivõrd otsused 1 ja 4 on tühised, ei hinda maakohus nende kehtetuse aluseid. Valvekaamerate paigaldamise otsuse (otsus 2) osas ei tuvastanud maakohus, et esineks selle otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Korteriomandite võõrandamise nõude (otsus 5) osas märkis maakohus, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamise nõude põhjendatust saab kohus kontrollida KrtS § 33 lg 1 järgi esitatud hagi lahendamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Üldkoosoleku protokollis esiletoodud asjaolud on sellised, mis juhul, kui need vastavad tõele ja on kooskõlas KrtS § 32 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimustega, annavad aluse nõuda korteri võõrandamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni pd 3–5 ja teha uus määrus, millega tunnistada kehtetuks puudutatud isiku 17. detsembri 2019. a (ekslikult märgitud 17. veebruari 2019. a) üldkoosoleku päevakorra p-de 2 ja 5 kohta vastu võetud otsused; tuvastada üldkoosoleku otsuses „Kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses“ tehtud järgmiste otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks: -
„küte ja sooja vee tsirkulatsiooni ei arvesta korteritel: 125, 225, 325, 425, 525, 625, 725, 825;
-
haldus- ja hooldusfondi tariif/m2 äripind - 0,67 eurot (ilma koristamiseta); remondifond/m2 äripind - 0,54 eurot (lifti tasu pole);
-
lifti hooldus/m2 ei maksa soklikorruse äripinnad;
-
vee tarbimise arvutamine näitude esitamata jätmise korral: tarbimine: 3 m3 soe vesi ja 3 m3 külm vesi, kokku 6 m3. Üle 3 kuu veenäitude mitteesitamise korral vee tarbimise ümberarvestamist ei tehta. Veetasud algavad hetkest, mil on esitatud uued andmed ilma ümberarvutust alustamata, alates 4 kuust;
-
elektri tarbimise arvutamine näitude esitamata jätmise korral: tarbimine 150 kw. Üle 3 kuu näitude mitteesitamise korral elektri tarbimise ümberarvestamist ei tehta. Tasud algavad hetkest, mil on esitatud uued andmeid ilma ümberarvutust alustamata, alates 4 kuust;
-
valvurid (2,54 eurot/tund*16t* ja puhkus) kuus/1362,5 eurot aastas/16 350 0,3336 eurot/m2 ja valvurite maksud 575,66 eurot 0,141 eurot/m2.“
Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja avalduses nõudnud otsuse „Kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses“ tühisuse tuvastamist. Avaldaja leiab, et kui maakohus tuvastas, et otsus majanduskava kinnitamise kohta on tühine, siis pidi maakohus seda tuvastama määruse põhjenduses, aga mitte resolutsioonis. Maakohus oleks pidanud tegema lahendi avaldaja
4.veebruari 2022. a avalduses esitatud nõuete p-de 2.2.1–2.2.7 rahuldamiseks ning vastavalt sellele sõnastama ka määruse resolutsiooni. Kui ringkonnakohus leiab, et need otsused ei ole tühised, palub avaldaja tunnistada need otsused kehtetuks, kuna need on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 1. Mehitatud valve kulu osas leidis avaldaja, et see kulu ei ole KrtS § 35 kohaselt korteriühistu tavapärase valitsemise majandamiskulu. 4 (11)
Avaldaja leidis, et ebaõige on maakohtu otsustus jätta rahuldamata avaldaja nõue tunnistada kehtetuks 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus 5 (korteriomandite võõrandamine). Nimetatud otsus on õigusvastane, kuna otsuses ei ole selgelt välja toodud, mis põhjusel võõrandamist nõutakse. Vastavalt üldkoosoleku protokollile on üldkoosolekule esitatud valeandmeid korterite nr 622 ja 621 võlgnevuse kohta. Korteriomanike eksitati juhatuse poolt pahatahtlikult, eesmärgiga teha juhatusele vajalik otsus. Seda tõendavad hagid võlgnevuse väljamõistmiseks, mis on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjades nr 2-20-16364 (korter nr 622) ja nr 2-20-16364 (korter nr 621). Selline juhatuse pahatahtlik tegevus ja teadlikult valeandmete esitamine on aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks või otsuse tühisuse tuvastamiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja nõuet saab lahendada ainult hagimenetluses. Ka leidis avaldaja, et ebaõige on maakohtu otsustus jätta rahuldamata avaldaja nõue tunnistada kehtetuks 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus 2 (valvekaamerate paigaldamine). Maakohtu tuginemine kohtupraktikale on ebaõige, sest Riigikohtu 29. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11279 käsitleb teistsugust olukorda. Avaldaja vaidlustab korteriomanike üldkoosoleku otsust valvekaamerate paigaldamise kohta, mille eest makstakse korteriühistu rahast. Selline otsus peab olema kooskõlas korteriühistu tegevuse eesmärkidega, mis tulenevad KrtS-st. Avaldaja leidis, et üldkoosoleku otsus kaamerate paigaldamiseks on õigusvastane, kuna see küsimus ei ole seotud tavapärase valitsemisega. Lisaks leidis avalaja, et kaamerate paigaldamisega rikutakse tema privaatsust. Kaamerate piltide ekraanid asuvad esimese korruse valvuri ruumis, kus istub võõras isik ja jälgib seda, mida näitavad kaamerad. Korteriühistus ei ole sätestatud korda, et tagada avaldaja ja teiste korteriomanike privaatsus. Maakohus seda asjaolu ei uurinud, rikkudes sellega hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Menetluskulude jaotuse osas leidis avaldaja, et kui maakohus pidi rahuldama seitse avaldaja nõuet ja jätma rahuldamata kaks nõuet, peab puudutatud isik kandma menetluskuludest 80% ja avaldaja 20%.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus tuvastas 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3) tühisuse (maakohtu määruse resolutsiooni p 3), samuti osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ning menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). 5. augustil 2022 täpsustas avaldaja määruskaebust, selgitades, et avaldaja ei vaidlusta maakohtu määruse resolutsiooni p 3, milles maakohus tuvastas 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3) tühisuse. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 1, millega otsustati kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne, ning korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3), millega otsustati kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses, tühisuse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud. 5 (11)
9.Korteriühistu esitas 27. juulil 2022 uute dokumentaalsete tõenditena kaamerad paigaldanud ettevõttega MAV Tehniks OÜ sõlmitud lepingu, valvuritega sõlmitud töövõtulepingud nr 17, 20, 22, ja 24, fotod valvurite ametiruumist, seadmest, kaamerate teavitussiltidest, kaameravaatest 7. korrusele ning politsei 1. jaanuari 2021. a, 12. oktoobri 2021. a ja 9. mai 2022. a päringud. 29. juulil 2022 esitas korteriühistu uute tõenditena MAV Tehniks OÜ hinnapakkumise, kaamerate seadistamise ja paigaldamise üleandmisakti ning kaamerate ja salvesti tehnilised andmed. Neid tõendeid maakohtu menetluses ei esitatud. Arvestades asja sisu, on esitatud tõendid asjassepuutuvad ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Määruskaebuses palub avaldaja jätkuvalt tunnistada kehtetuks 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus nr 5, millega korteriomanike üldkoosolek otsustas nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 sundvõõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust saab kohus kontrollida hagimenetluses. Avaldaja leiab, et korteriühistu juhatus on üldkoosolekul esitanud valeandmeid, mille tulemusena võeti vaidlustatud otsus vastu. Samuti ei ole avaldaja arvates üldkoosoleku otsuses selgelt välja toodud, mis põhjusel korteriomandite võõrandamist nõutakse. Kolleegium avaldaja seisukohtadega ei nõustu.
11.1.KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise kohta TsÜS-s juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut sama paragrahvi erisustega. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimene lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg-s 2 on esitatud võõrandamisnõude alused. KrtS § 33 lg 1 kohaselt otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
11.2.Maakohtu menetluses leidis avaldaja, et võõrandamisnõude aluseks olev põhivõlgnevus ei ole tõendatud ning tegelik võlgnevus oli väiksem. Arvestades KrtS-i regulatsiooni, leiab kolleegium, et vastuolu seadusega, mis annaks alust võõrandamiseks kohustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei saa seisneda selles, et korteriomanik, kellelt korteri võõrandamist nõutakse, ei ole tegelikult oma kohustusi rikkunud või need rikkumised ei ole piisavalt kaalukad võõrandamisnõude esitamiseks. Neid asjaolusid peab kohus hindama KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel. Seda seisukohta toetab ka KrtS-i seletuskiri, kus on selgitatud, et kui korteriomanik võõrandamise nõuet vabatahtlikult ei täida, peab üks korteriomanik või korteriühistu pöörduma hagiga kohtu poole. Seega ei pea korteriomanik, kelle vastu võõrandamisnõude esitamine on otsustatud, tingimata ise vaidlustama tehtud otsust. Seejuures, kui võõrandamise otsustab kohus, kaalub ta kõiki asjaolusid (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 62).
11.3.Lisaks on maakohus õigesti viidanud, et TsÜS § 38 lg 1 järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Seetõttu ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleks pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seda seisukohta on ringkonnakohus varasemates analoogsetes vaidlustes korduvalt väljendanud (vt nt Tallinna 6 (11)
Ringkonnakohtu 15. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-11261, p-d 27 ja 32; Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5559, p 9.2.2).
11.4.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et asja materjalidest ei nähtu, et korteriühistu juhatus oleks üldkoosolekul korteriühistu liikmetele pahauskselt valeandmeid esitanud. Korteriühistu on selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-20-16364 oli korteriühistu esialgne põhinõue 4316,15 eurot ning viivise nõue 2061,48 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-18261 oli korteriühistu esialgne põhinõue 1835,61 eurot ja viivise nõue 1118,89 eurot (kd I, tl 155 pöördel). Asja materjalidest nähtub, et korteriühistu vähendas viidatud kohtuasjades asja kiirema lahendamise huvides oma nõudeid, kuivõrd osa võlgnevusest oli aegunud. Kolleegiumi hinnangul ei viita kohtumenetluses nõuete vähendamine (aegumise tõttu) sellele, et juhatus oleks teadlikult ja pahauskselt esitanud korteriühistu liikmetele valeandmeid. Seega on avaldaja sellekohased väited põhjendamatud.
11.5.Ka on asjakohatu avaldaja väide, mille kohaselt ei ole üldkoosoleku otsuse p-i 5 põhjendatud. Iseenesest on õige avaldaja viide KrtS-i seletuskirjale, kus on selgitatud, et otsuses peab olema selgelt välja toodud, mis põhjusel võõrandamist nõutakse. Seletuskirjas on ka selgitatud, et näiteks kui otsuses on põhjusena nimetatud ainult majandamiskulude võlgnevus, siis ei saa korteriühistu hiljem kohtumenetluses hagi täiendada muude põhjustega, isegi kui need iseenesest võiksid olla võõrandamisnõude esitamise aluseks (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 61-62). 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et sundvõõrandamise nõude põhjuseks on majandamiskulude tasumisega viivitamine, lisaks on välja toodud võlgnevuse suurused. Seega on üldkoosoleku otsus p-i 5 nõuetekohaselt põhjendatud.
11.6.Maakohus ei tuvastanud muud kehtetuse alust ja seda ei tuvasta ka ringkonnakohus. Selguse huvides märgib kolleegium, et kuigi avaldaja on palunud tunnistada üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks, on maakohus hinnanud ka otsuse tühisuse aluseid. Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (TsMS § 477 lg 5), aga ka üldisemalt pole kohtul takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.1). Maakohus ei tuvastanud otsuse p 5 osas tühisuse aluseid. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
12.Määruskaebuses vaidlustab avaldaja jätkuvalt ka 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsust nr 2, millega otsustati „paigaldada majas 40 valvekaamerat, väliskaamerad paigaldada hiljem“. Avaldaja leiab, et kaamerate paigaldamine ei ole käsitatav KrtS § 35 lg 1 mõttes tavapärase valmistemise küsimusega, mille üle saaksid korteriomanikud otsustada häälteenamuse alusel. Seejuures on avaldaja määruskaebuses väitnud, et kaamerate paigaldamisega on rikutud tema õigust privaatsusele.
13.Kolleegium leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, jättes avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitamata. Seejuures on hagita asja lahendamisel kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus (Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18). Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib korteriomanike kokkulepe vajalik olla juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele. Maakohus ei olnud privaatsuse küsimust menetlusosalistega arutanud, kuid märkis lõpplahendis, et avaldaja ei toonud esile, et kaamerate paigaldamine riivab tema privaatsust. Kolleegium selgitab, et menetlusosalisele ei tohi tulla otsusest üllatusena, et tema hagi jäeti rahuldamata põhjusel, et ta ei toonud kohtu ette mingeid asjaolusid, mille kohtu ette toomise kohustusest hageja teadlik ei olnud, või põhjusel, et hageja ei tõendanud asjaolusid, mille tõendamiskoormisest ta teadlik ei olnud (vt Paal, K. TsMS § 631, komm 3.4.3, alapunkt b. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. 7 (11)
Tallinn: Juura 2018). Nimetatud põhimõte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1 ja § 659). Eelnevast tulenevalt pidi maakohus avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitama, sh selgitama välja, kas videokaamerate paigaldamine riivab avaldaja õigust privaatsusele.
13.1.Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine ei ole iseenesest määruse tühistamise aluseks. Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada, andes pooltele vajaduse korral võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (Riigikohtu 26. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 23). See põhimõte kehtib ka määruskaebuse menetlemisel (TsMS § 659). Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele 8. juuli 2022. a selgitava kirja ning andis neile võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid (kd I, tl 205). Korteriühistu esitas 27. juulil 2022 ja 29. juulil 2022 seisukoha ja tõendid (kd II, tl 1–32, 37–41). Avaldaja esitas 5. augustil 2022 seisukoha korteriühistu seisukohale ja tõenditele (kd II, tl 45–46).
13.2.Arvestades asjas esitatud täiendavaid selgitusi ja tõendeid, nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega, et käesoleval juhul sai kaamerate paigaldamise otsuse vastu võtta üldkoosolekul korteriomanike häälteenamusega. Kuivõrd maakohus ei käsitlenud vaidlustatud määruses avaldaja privaatsuse rikkumise küsimust, täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi alljärgnevaga.
13.3.Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega vähemalt siis, kui järgitakse teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid. Korteriomanike õigust privaatsusele aitab tagada nt see, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada. Sellistel tingimustel valvekaamerate paigaldamiseks piisab üldjuhul korteriomanike häälteenamusest (Riigikohtu 29. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1811279, p-d 11 ja 12). Viidatud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses.
13.4.Kolleegium leiab, et korteriühistu on võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et tagada videokaamerate paigaldamisel avaldaja ja teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsus. Korteriühistu on selgitanud, et kaamerad paigaldas ja neid hooldab pikaajalise kogemusega turvasüsteemidega tegelev ettevõte. Korteriühistu on valvuritega sõlminud töövõtulepingud, mille lisad sisaldavad erinevaid kohustusi seonduvalt töö käigus teatavaks saanud isikuandmetega (kd II, tl 1 pöördel, 5–14). Valvur ja monitor asuvad suletud uste taga valvuri tööruumis, mille aknad on osaliselt toonitud ning kaetud ruloodega. Korteriühistu on oma väidete kinnitamiseks esitanud fotod valvuri tööruumist (kd II, tl 15–16). Samuti on korteriühistu selgitanud, et valvuritel puudub võimalus salvestiste tegemiseks ja video taasesitamiseks. Sellised võimalused on tagatud vaid korteriühistu juhatuse liikmele. Seade, millega on ühendatud kõik kaamerad, on lukustatud kapis juhatuse ametiruumis, mis on varustatud turvauksega (kd II, tl 2, 17–18). Videosalvestusi avalikustatakse vaid piiratud juhtudel. Korteriühistu on esitanud tõendid, millest nähtub, et videosalvestisi on väljastatud politsei palvel süütegude ja muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks (kd II, tl 27–32). Ka on elamusse ja selle territooriumile paigutatud märgistused videovalve kohta (kd II, tl 19–25).
13.5.Kolleegiumi hinnangul ei lükka avaldaja 5. augusti 2022. a seisukohas esitatud väited ümber korteriühistu esitatud tõendeid korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavate meetmete kohta. Kolleegiumi hinnangul on see tavapärane, et valvuritele on tagatud juurdepääs kaamerapilti edastavale monitorile. Lisaks sisaldavad valvurite töövõtulepingud seonduvalt isikuandmete kaitsega erinevaid kohustusi. Ka ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas korteriühistu võis valvurid tööle võtta või mitte. Asjaolu, et korteriühistul on viis juhatuse liiget, 8 (11)
ei tähenda automaatselt seda, et kõikidel juhatuse liikmetel on juurdepääs videosalvestistele. Korteriühistu on selgitanud, et videosalvestistele on juurdepääs juhatuse esimehel. Põhjendamatu on avaldaja väide, et juhatuse ametiruumis võivad vabalt viibida võõrad isikud, mistõttu ei ole videosalvestiste turvalisus tagatud. Asjaolu, et mingil ajahetkel viibisid juhatuse ametiruumis valvur ja D. Štšerbin, kes on ühtlasi käesolevas asjas korteriühistu esindaja, ei tähenda, et juhatuse ametiruum oleks kogu aeg kõigile avatud. Korteriühistu on selgitanud ja tõendanud, et seade asub lukustatud kapis. Lõpetuseks märgib kolleegium, et asjaolu, et kaamerad on paigaldatud üksnes välisukse ja liftide juurde, ei tõenda avaldaja väidet, et kaamerate paigaldamise eesmärk on korteriomanike jälgimine. Korteriühistu avaldatu kohaselt on tegemist endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks, sest paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane (kd I, tl 39 pöördel). Kaamerate abil on võimalik korrarikkumise korral välja selgitada, millisele korrusele isikud, kes välisuksest sisenesid, läksid. Kuna korteriühistu eesmärgiks on tagada korteriomandeid kasutavate isikute turvalisus ja kindlustunne, nt tabada teolt võimalikud vargad, siis on kaamerate paigaldamine selliselt, et need suunatakse välisukse ja liftide ustele, põhjendatud, sest nendes alades ei viibita pikemalt kui hoone sissepääsu ja korruste läbimiseks.
13.6.Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul riivab valvekaamerate paigaldamine korteriomanike õigusi vähemal määral, piisas nende paigaldamiseks korteriomanike häälteenamusest, s.t et kaamerate paigaldamine on KrtS § 35 lg 1 mõttes käsitletav tavapärase valitsemise küsimusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja vaidlustas
17.detsembri 2019. a üldkoosolekul vastu võetud otsustest neli otsust. Kuivõrd maakohus rahuldas avalduse kahe otsuse osas, s.t et kohus rahuldas avalduse 50% ulatuses ning 50% ulatuses jäi avaldus rahuldamata, on menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda põhjendatud.
15.Maakohus jättis avalduse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda ja sellest tulenevalt neid kindlaks ei määranud. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sellises olukorras leiab kolleegium, et on põhjendamatu, et maakohus määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks üksnes ringkonnakohtu menetluskulud. Seega määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.
15.1.Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1449 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetluskulude nimekirja (täiendatud
15.augustil 2022) järgi tegi esindaja puudutatud isikut esindades tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta) kokku toiminguid 16,1 tunni ulatuses, sh: maakohtu 8. märtsi 2022. a määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,25 tundi; tutvumine 5. aprilli 2022. a kohtunõudega, aruandlus kliendile 0,10 tundi; tutvumine määruskaebusega 1 tund; määruskaebusele seisukoha esitamine, aruandlus kliendile 1,50 tundi; maakohtu 28. juuni 2022. a määrusega tutvumine, aruandlus kliendile 0,25 tundi; ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, aruandlus kliendile ja tähtaja fikseerimine 1 tund; vastavalt ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a selgitustele seisukoha koostamine, sh tõendite kogumine 5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi; ringkonnakohtu 27. juuli 9 (11)
2022. a määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, aruandlus kliendile ja tähtaja fikseerimine 0,25 tundi; täiendavate tõendite ja selgituste esitamine ringkonnakohtule, aruandlus kliendile 0,75 tundi; tutvumine avaldaja 5. augusti 2022 seisukohaga, õiguslik analüüs, aruandlus kliendile, täiendava seisukoha esitamise kaalumine 1,25 tundi; avaldaja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, analüüs ja seisukoha esitamine 1,75 tundi ning täiendava menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
15.2.Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega, on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määrusega tutvumise, määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise (27. juuli 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 1–6) ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2,1 tunni ulatuses. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh tõendite mahtu, loeb kolleegium puudutatud isiku 27. juuli 2022. a ja 29. juuli 2022. a seisukohtade koostamisega seotud (27. juuli 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 7 ja 8 ning 15. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 10 ja 11) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3,5 tundi. Avaldaja 5. augusti 2022. a seisukohaga tutvumise (15. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toiming nr 13) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb kolleegium 0,5 tundi. Kolleegium selgitab, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks täiendava seisukoha koostamise analüüsile kulunud aega, sest ringkonnakohus ei määranud menetlusosalistele täiendavat tähtaega seisukohtade esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirjade koostamise ning avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha koostamise (27. juuli 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toiming nr 9 ning 15. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 13 ja 14) vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 0,75 tundi. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 616,50 eurot (= 6,85 tundi x 90 eurot). Kuigi puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, ei taotle ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
10 (11)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.04.2023 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada nii Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549 osas, milles jäeti rahuldamata X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, millega oli otsustatud paigaldada valvekaamerad (otsuse p 2). Teha selle kohta uus määrus, millega rahuldada X avaldus ning tuvastada, et Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus on eelnimetatud osas tühine.
2.Jätta muutmata sama ringkonnakohtu sama määrus osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, milles maakohus oli jätnud rahuldamata X avalduse tunnistada kehtetuks Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus osas, millega oli otsustatud nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 omanikult korteriomandite võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast (otsuse p 5).
3.Tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
4.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
5.Keelduda dokumentaalse tõendina vastu võtmast Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 13. veebruaril 2023 esitatud määruskaebuse vastusele lisatud dokumenti 19. augustil 2022 tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitatud hageja vastuse kohta.
6.Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.