Määrata Z J menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot (riigilõiv) ja mõista see Tallinn, Madala tn 30 korteriühistult Z J kasuks välja.
6.Mõista Tallinn, Madala tn 30 korteriühistult Z J kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z J esitas 16.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsuste nr 3, 4, 5 ja 6 tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt on üldkoosoleku otsused tühised osas, millega kinnitati 2019 majandusaasta aruanne (otsus 3), 2020-2021 majanduskava (otsus 4), otsustati remondifondi suurendamine suveperioodiks (otsus 5) ja reservfondi loomine vastavalt uue seaduse nõuetele (otsus 6).
3.Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga ja majandusaasta aruandega ega nende dokumentidega tutvumise korda. Otsustega nr 4, 5 ja 6 on sisuliselt kehtestatud majanduskava, sest soojussõlme filtrite puhastus ja küttesüsteemi läbipesu, gaasitorustiku ja seadmete kontroll, ventilatsioonišahtide puhastus ja ventilatsioonisüsteemi parandamine on korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 41 lg 1 punkt 1 järgi osa majanduskavast. Samuti on remondifondi ja reservkapitali tehtavate maksete kehtestamine majanduskava osa (KrtS § 41 lg 1 punkt 4).
4.Need otsused on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei vastanud KrtS § 20 lg 3 sätestatud nõuetele. Seega on otsuste vastuvõtmisel oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja kõik kulud avaldaja kanda.
6.Kokkukutsumise teates esines vormilisi vigu. Samas pandi eelmise aasta täielik kokkuvõte kõigile postkasti ja majandusaasta aruande said kõik, kes seda küsisid. Samuti said kõik majanduskava eelnõu oma postkasti ja osadele saadeti kõik materjalid e-posti aadressile. Puudutatud isik ei osanud selle peale tulla, et peab kutsele kirjutama selle lugemise vajaduse. Vaidlustatud otsused on vajalikud iga-aastased toimingud ja suurem töö liigub aastasse 2022. Probleemide vältimiseks toimub oktoobri alguses uus, seadust järgiv koosolek.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud avalduse, sellele esitatud vastuse ja asja materjaliga leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Sama sätestab KrtS § 29 lg 2, mille kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Avaldaja esitas korterühistu organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud
või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
10.Avaldaja on Madala tn 30-22 korteri omanik (tl 77) ja seega huvitatud isik, kellel on õigus korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustada. Avaldaja leiab, et korteriühistu 25.06.2020 üldkoosoleku otsused nr 3, 4, 5 ja 6 on tühised kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduses sätestatud korda.
11.Üldkoosoleku kokkukutsumise teate (tl 12 ja 13) kohaselt toimus 25.06.2020 KÜ Madala 30 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras oli: (1) 2019.a juhatuse aruanne; (2) revisjonikomisjoni ettekanne; (3) 2019.a majandusaruande kinnitamine; (4) 2020-2021 majanduskava arutamine (ventilatsioonisüsteemi parandamine) ja majanduskava kinnitamine; (5) remondifondi suurendamine suveperioodiks; (6) reservfondi loomine, vastavalt uue seaduse nõuetele ja (7) jooksvad küsimused.
12.Koosoleku protokolli kohaselt (tl 34–35) kinnitati korteriühistu 2019 majandusaasta aruanne (otsus 3), 2020-2021 majanduskava (sh soojasõlme filtrite puhastus ja küttesüsteemi läbipesu, gaasitorustiku ja seadmete kontroll trepikojas ja korterites, ventilatsioonišahtide puhastus ja ventilatsioonisüsteemi parandamine), (otsus 4); otsustati remondifondi suurendamine suvekuudeks (otsus 5) ja reservfondi moodustamine (otsus 6). Kohus märgib, et üldkoosolek otsustas 25.06.2020 põhimõtteliselt remondifondi ajutise suurendamise suvekuudeks (otsus nr 5), kuid selle, kas remondifondi summa on 0,5, 0,75 või 1 €/m2, delegeeris üldkoosolek otsustamiseks juhatusele elanike seas läbi viidava küsitluse alusel. Juhatus viis läbi küsitluse (tl 33, sama tl 88), mille tulemus nähtub KÜ üldkoosoleku protokolli väljavõttest. Remondifondi suuruseks määrati 0,75m2 perioodil juulist oktoobrini (tl 6 ning 89 ja 89 pöördel).
13.KrtS § 41 lg 1 kohaselt sisaldab korteriühistu majanduskava ülevaadet kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; korteriühistu kavandatavaid tulusid ja kulusid; korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ja maksumust. Vaidlustatud otsuse punktides 4, 5 ja 6 otsustati seega majanduskava koosseisu kuuluvate asjaolude üle ja punktis 3 otsustati majandusaasta aruande kinnitamine.
14.KrtS § 20 lg 3 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 3 eesmärk on tagada ühistu liikmele efektiivne osalemis- ja hääletamisõigus (vt nt Riigikohtu 14.10.2014 lahend nr 3-2-1-76-14, p 21). Vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates pidi seega olema märgitud koht, kus on võimalik põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega tutvuda, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Käesoleval juhul üldkoosoleku kokkukutsumise teates selliseid andmeid märgitud ei olnud (tl 12 ja 13). Seda möönis oma vastuses kohtule ka puudutatud isik ise.
15.Avaldaja leiab õigesti, et 25.06.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse KrtS § 29 lg 1 alusel. Avaldaja ei ole KrtS § 29 lg 1 alusel otsuseid heaks kiitnud. Otsuse tühisust ei muuda puudutatud isiku selgitused selle kohta, et kokkuvõte eelmisest aastast ja plaan tehtavatest töödest pandi korteriomanikele postkasti ja neile, kes seda küsisid, saadeti aruande täismahus koopia, samuti muud dokumendid meilile. Puudutatud isik edastas kohtule dokumendid, mis enne üldkoosolekut korteriomanikele edastati, nimelt 2019.a tegevusaruanne ja 2020–2021 kavandatavate tööde nimekiri (tl 29-32). Majandusaasta aruannet esitatud dokumentide hulgas ei ole. Hiljem selgitas puudutatud isik, et postkasti pandi eelmise aasta täielik kokkuvõte, kuid aastaaruanne edastati neile, kes seda küsisid.
16.Kohus leiab, et puudutatud isiku väide ei annaks ka juhul, kui tõendatud oleks väide mingite dokumentide korteriomanikele kas posti või e-kirjaga edastamise kohta, alust jätta avaldust rahuldamata. Puudutatud isiku vastuväide ei muuda asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei vasta KrtS § 20 lg 3 nõuetele, kuna selles puuduvad seaduses sätestatud andmed. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudub viide sellele, et dokumendid pannakse postkasti või et nende e-kirja teel saamiseks tuleb pöörduda korteriühistu poole.
17.Eeltoodu tõttu tuleb avaldus rahuldada ja tuvastada 25.06.2020 üldkoosoleku otsuse p 3, 4, 5 ja 6 otsuste tühisus, millega kinnitati korteriühistu 2019 majandusaasta aruanne, 2020–2021 majanduskava, otsustati remondifondi maksete ajutine suurendamine ja reservfondi moodustamine. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.
18.Asjaolu, et puudutatud isik korraldas 20.10.2020 korduskoosoleku, mis võttis vastu samad otsused, ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Otsuste uus vastu võtmine uuel koosolekul ei kõrvalda 25.06.2020 koosoleku kokkukutsumisel tehtud vigu. Käesolevas tsiviilasjas ei hinda kohus aga 20.10.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust ja jätab puudutatud isiku selle kohta esitatud selgitused ja taotlused tähelepanuta. Menetluskude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seoses avalduse rahuldamisega puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (TsMS § 477 lg 7).
20.Avaldaja palus mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 92 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude suuruse kohta seisukohta ei esitanud.
21.Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu o 50 euro hüvitamiseks. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada.
22.Avaldaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus selgitab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat ei esindanud menetluses advokaat ega muu esindaja. Avaldaja osales menetluses isiklikult. Seega ei ole kantud õigusabikulu seostatav käesoleva tsiviilasjaga ja selle kandmine ei ole asja materjali alusel kontrollitav. Avaldaja ei saa seetõttu nõuda õigusabikulude hüvitamist puudutatud isikult.
23.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 50 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
24.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.