Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-17749/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 29.01.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1977

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-17749

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17749

Tsiviilasi

A. T. pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

avaldaja/võlgnik A. T. (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX; eXXX); ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

7. jaanuar 2021

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. T. pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 15.30 A. T. , isikukood XXX; elukoht XXX, pankrot.

2.Määrata ajutise halduri Einar Vallandi tasu suuruseks ajutises menetluses 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 78 eurot, millele lisandub käibemaks 15,60 eurot; kokku 513,60 eurot.

3.Välja maksta A. T. poolt 16.01.2021 tasutud deposiidi arvelt ajutise halduri tasu ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 428 eurot, millele lisandub käibemaks 85,60 eurot, kokku 513,60 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

11.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse ärakiri edastada võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud A. T. esitas kohtule 01.12.2020 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgnevus võlausaldajatele koos täiendavate kuludega 69 738,04 eurot: Lääne-Uusimaa Sissenõude Büroo laenu nr FI8840550081317659 järgi 65 597,22 eurot ja Swedbank AS-le laenulepingu nr 18-104443-AL järgi 4140,82 eurot. Lisaks jätkab avaldaja vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas XXX elatise tasumist K. E. T.le (ik XXX). Mitteametlikult tasub avaldaja elatist XXX elavale alaealisele pojale A. T.le (ik XXX). Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 14.12.2020 määrusega A. T. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning A. T. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. A. T. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse omandas XXX. Keskerihariduse (XXX) omandas XXX. Pärast kooli lõpetamist on töötanud XXX ning XXXna. Viimastel aastatel on elanud ja töötanud XXX, ajavahemikus 01.07.2008 – 28.09.2018 töötas XXX. 2018. a sügisel naasis Eestisse, kus vähemalt ametlikult peaaegu ei ole töötanud, kuid on saanud Eesti Töötukassalt töötutoetusi, üüritulu XXX korteri eest ning XXX Linnavalitsuselt hooldajatoetust XXX hooldamise eest. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetel kajastuvatest arveldustest saab järeldada, et võlgniku varalised suhted on siiski olnud mitmekesisemad, arvelduskontodel liikunud summad on ületanud ametliku sissetuleku ja teadaoleva vara müügihinna summat. Võlgnik ei ole olnud abielus, kuid tal on kokku 4 last – XX.XX.XXXX sündinud XXX, XX.XX.XXXX sündinud XXX, XX.XX.XXXX sündinud XXX ja XX.XX.XXXX sündinud XXX. Hetkel on võlgniku ülalpidamisel vaid noorim XXX, kes elab koos XXX XXX Vabariigis. Võlgniku väitel teenis ta XXX töötamise ajal orienteeruvalt 2500 euro suurust kuusissetulekut. Tema XXX töötanud XXX teenis umbes 1500 euro suurust kuusissetulekut. Hetkel on nii võlgnik kui XXX töötud, kuid võlgniku väitel saab ta lähiajal asuda tööle XXX, kus hakkab teenima orienteeruvalt 1000 euro suurust kuusissetulekut. Võlgnik peab oma elukohaks tema XXXle kuuluvat, XXX asuvat korterit, milles elab ka võlgniku XXX. Vara Puuduvad andmed võlgnikul realiseerimisväärtusega vara olemasolu kohta. Veel 2020. aastal on talle kuulunud nii kinnisasju kui sõidukeid, kuid ta on need kõik realiseerinud enne pankrotiavalduse kohtule esitamist. Võlgniku väitel olid osad liiklusregistris tema nimele registreeritud sõidukid tegelikult võõrandatud juba varem, 2020. aastal toimus vaid registrikannete muutmine. Võlgnik on 2020. aastal liiklusregistris võlgniku nimelt kustutatud sõidukite võõrandamise asjaolude kohta esitanud ajutisele haldurile müügilepinguid ja suulisi selgitusi, mille lühikokkuvõte on järgmine:

04.04.2020 võõrandatud sõiduauto Porsche Cayenne S (2004.a, reg märk XXX) omandas võlgnik 2018. aasta sügisel E. I.’elt hinnaga 16 000 eurot. Ostuhinna tasumiseks võttis Swedbank AS-ilt laenu, mida on kuni käesoleva ajani tasunud umbes 500 euro suuruste kuumaksete kaupa. Tagastamata laenu jääk on 4 140,82 eurot. Võlgniku väitel ilmnesid autol selle kasutamist takistavad rikked, mille kõrvaldamine oleks olnud väga kallis. Võlgnik müüs sõiduki E. I.’ele tagasi hinnaga 2000 eurot. Kirjalikku müügilepingut ei ole. Müügihind tasuti sularahas. 29.04.2020 võõrandatud sõiduauto BMW 525I X (1992.a, reg märk XXX) ostis O. M.. Sõlmiti kirjalik müügileping, kokkulepitud müügihind 500 eurot tasuti sularahas. 28.07.2020 registrist kustutatud sõiduauto BMW 525I X (1995.a, reg märk XXX) müüs võlgnik väidetavalt aastaid tagasi, kuid tehing oli liiklusregistris kajastamata. 2020. aastal kustutas registripidaja sõiduki liiklusregistrist. 01.06.2020 võõrandatud sõiduauto BMW X5 (2005.a, reg märk XXX) ostis M. L.. Sõlmiti kirjalik müügileping, kokkulepitud müügihind 3000 eurot tasuti sularahas. Alates 01.06.2020 on võlgnik kantud liiklusregistrisse sama sõiduki vastutava kasutajana. Võlgniku väitel on tal suulise kokkuleppe alusel õigus sõidukit vajadusel kasutada. Vastutava kasutajana on registrisse märgitud selleks, et võlgniku poolt liiklusavarii põhjustamise korral ei suureneks sõiduki omaniku liikluskindlustuse maksed. 11.06.2020 võõrandatud sõiduautot Toyota Land Cruiser (1988.a, reg märk XXX) kasutas võlgnik XXX elamise ajal tööl käimiseks. Sõiduki ostis A. B.. Sõlmiti kirjalik müügileping, kokkulepitud müügihind 3300 eurot tasuti pangaülekandega võlgniku kontole. 17.06.2020 võõrandatud omavalmistatud haagise (2006.a, reg märk XXX) omandas võlgniku XXX K. E. T.. Sõlmiti kirjalik müügileping, kokkulepitud müügihind 200 eurot tasaarvestati väidetavalt võlgnikul XXX ees olnud elatise võlaga. 26.10.2020 võõrandatud veoki Volkswagen Doka (1996.a, reg märk XXX) omandas võlgniku XXX D. K.. Sõlmiti kirjalik müügileping, kokkulepitud müügihind 300 eurot tasaarvestati väidetavalt (selleks hetkeks täisealiseks saanud) poja ees olnud elatise võlaga. Alates 26.10.2020 on võlgnik kantud liiklusregistrisse sama sõiduki vastutava kasutajana. 18.06.2020 müüdud ühiskondlike hoonete maa 1159 m2 asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ostis võlgnik 2017. aastal XXX vallalt hinnaga 500 eurot ja müüs A. A.’le hinnaga 400 eurot. Müügihind tasuti sularahas. 03.08.2020 müüdud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ostis võlgnik 2010. aastal hinnaga 3195,58 eurot ning müüs varem korterit võlgnikult üürinud M.-L. K.’e ja M. K.’e ühisomandisse hinnaga 2000 eurot. Ostuhind tuli tasuda järelmaksuga võlgniku kontole. Võlgniku väitel on müügihinnast tasumata veel 200 euro suurune osa. Kohustused Seni teadaolevatel andmetel on võlgniku kohustused järgmised: Võlausaldaja nimi: Võlausaldaja aadress: Võlasumma:

võetud eluasemelaen tagastamata. Ajutise pankrotihalduri arvates muutus võlgnik selle laenulepingu täitmise suhtes lihtsalt ükskõikseks. Võlgniku kinnitusel oli võimatu, et XXXna töötanud ja umbes 1500 euro suurust kuusissetulekut teeninud võlgniku XXX oleks suutnud laenulepingut üksinda nõuetekohaselt täita. Olukorras, kus võlgnikul oli juba küllalt täitmist vajavaid kohustusi, võttis ta oma XXX töötamise viimasel kuul (2018. a septembris) Swedbank AS-ist 16 000 eurot maksva sõiduauto Porsche Cayenne S ostmiseks 15 000 eurot laenu (krediidi kogukulu 17 424,38 eurot). Teadaolevalt on võlgnik pärast selle laenulepingu sõlmimist ametlikult töötanud vaid 2020. aastal kaks kuud. Ülejäänud lepinguperioodi jooksul on võlgnik kasutanud elamiseks ja laenu tagastamiseks ebaselge päritoluga raha. Varalisi kohustusi võttes ei olnud aga võlgnik piisavalt konservatiivne. Pankrotiavalduses on võlgnik teinud etteheiteid A. P. O.-le, et viimane müüs võlgniku XXX asunud kinnisasja liiga odavalt. Samas oli võlgnikul elementaarse hoolsuse ilmutamise korral võimalik aegsasti aru saada sellest, et laenuleping jääb nõuetekohaselt täitmata ja laenu tagatise sundmüügi tulem on tõenäoliselt halvem kui tagatise vabakäelisel realiseerimisel. Ajutine pankrotihaldur ei pea usutavaks väidet, et võlgnik probleemist ei teadnud ja seetõttu ei saanud selle lahendamisele kaasa aidata. Näib nii, et võlgnik kaotas huvi Soomes võetud eluasemelaenu tagastamise suhtes. Samal ajal säilis tal huvi Eestis võetud autolaenu tagastamise suhtes ning väidetavalt peamiselt selle laenulepingu täitmiseks vajaliku raha saamiseks sõlmis ta 2020. aastal lepingud kogu oma materiaalse vara realiseerimiseks. Võlgnik on pika aja kestel mittetöötamist ja kohustuste täitmiseks vajaliku tulu teenimata jätmist põhjendanud peamiselt XXX hooldamise vajadusega. Võlgnik on XXX ning kahtlemata on tal kohustus abi vajavat XXX aidata. Küsimusi tekitab selle kohustuse täitmise viis. Kui võlgnik teenis XXX umbes 2500 euro suurust kuusissetulekut, siis tõenäoliselt oleks selle arvel saanud korraldada ka XXX hooldamist. Võlgniku XXX (O.T., isikukood XXX) kuulub kaks koormamata kinnisasja XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXX) ja 5/10 kaasomandi osa XXX asuvast korterelamuga elamumaast (registriosa nr XXX). Eeldatavalt ületab hooldatava isiku vara väärtus tema hooldamise kulude summat oluliselt. Võlgniku väitel soovib XXX pärandi anda muudele isikutele, mitte võlgnikule. XXX vara käsutamine on XXX, mitte võlgniku pädevuses, kuid ilmselt ei ole parim võimalik asjade korraldamise viis selline, et olukorras, kus hooldataval on küllalt vara tema hooldamise kulude täies ulatuses katmiseks, kannab hoopis maksejõuetu hooldaja (sisuliselt küll hooldaja võlausaldajad) hooldamisega seoses olulist kahju. Kui võlgnik niisugust õiguste ja kohustuste jagunemist aktsepteerib, võib sel olla PankrS § 171 lg 2 p 4 kirjeldatud käitumise tunnuseid. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 79 420,66 eurot ja ei ole teada võlgniku sissetulekute taolises ettenähtavas ulatuses suurenemist tulevikus, mis tagaks tema kohustuste mõistliku aja jooksul täitmise. Seega ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga ja võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada tema pankrot. Võlgniku maksejõuetus on eluasemelaenu täitmise suhtes ilmutatud ükskõikse suhtumise paratamatuks tagajärjeks. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Võlgnik ei tegele ettevõtlusega ja kohus ei pea põhjendatuks tema suhtes PankrS § 91 lg 1 järgse ärikeelu kohaldamist. Ajutise halduri tasu ja kulutused PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 78 eurot, millele lisandub käibemaks 15,60 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb