J S, M S, A Ki ja G Ki hagi M Ri ja M Ri vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: J S (isikukood xxx) Hageja II: M S (isikukood xxx) Hageja III: A K (isikukood xxx) Hageja IV: G K (isikukood xxx), hagejate lepinguline esindaja M V Kostja I: M R (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kostja II: M R (isikukood xxx), kostjate lepinguline esindaja Mj Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J S, M S, A Ki ja G Ki hagi M Ri ja M Ri vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Kohustada M Ri ja M Ri tagastama J Sle, M Sle, A Kile ja G Kile maa-ala suurusega 96,97 m2 vastavalt kohtuotsusele lisatud joonisele, mis on joonisel tähistatud punktidega 7, 8, 9 ja 10.
3.Kohustada M Ri ja M Ri taastama resolutsiooni punktis 2 tagastatava maa-ala endine olukord, eemaldades sealt haljastuse ja robotmuruniiduki jaoks paigaldatud töömaa.
Kohustada M Ri ja M Ri resolutsiooni punktis 2 märgitud maa-ala tagastamisel tellima maamõõdistamisteenuse kinnistu õigete piiride taastamiseks.
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt J S, M S, A Ki ja G Ki kanda.
6.Rahuldada M Ri ja M Ri menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
7.Mõista J Slt, M Slt, A Kilt ja G Kilt solidaarselt M Ri ja M Ri kasuks menetluskulude hüvitisena välja 210 eurot (õigusabikulu).
8.Mõista J Slt, M Slt, A Kilt ja G Kilt solidaarselt M Ri ja M Ri kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Käesoleva kohtuotsuse lahutamatu osa on sellele lisatud joonis tagastamisele kuuluva maa-ala asukoha ja suuruse kohta.
10.Käesolev otsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on J S, M S, A Ki ja G Ki 23.11.2020 hagi (täiendatud 16.12.2020) M Ri ja M Ri vastu, milles hagejad palusid kohustada kostjaid tagastamaa hagejatele neile kuuluv maa-ala suurusega 96,97m2, samuti tellima selleks maamõõdistusteenuse ja taastaama maa-ala endine olukord.
2.Kostjad võtsid 06.01.2021 hagiavaldusele esitatud vastuses hagi õigeks ja palusid jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad ei vaidle vastu kostjate õigeksvõtule, kuid paluvad jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
3.Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Kohus teeb käesoleva hagi õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaks määramine
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad üldjuhul hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hagi õigeksvõtu puhul menetluskulud hageja siis, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
5.Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja pöördus kohtusse ajal, mil pooled pidasid veel läbirääkimisi. Asjas esitatud tõendite kohaselt pöördusid hagejad kostjate poole olukorra lahendamiseks kirjalikult 25.09.2020 ja palusid kostjatel vastata hiljemalt 02.10.2020 (tl 13–15). Kostjad vastasid hagejatele märgitud kuupäeval e-kirja teel ja pakkusid kohtumise aega. Poolte kirjavahetusest nähtub, et vaidlusalust küsimust arutati vähemalt kuni 20.11.2020 (tl 40 ja pöördel). Seejuures saatsid hagejad kostjatele ettepanekuid 22.10.2020 (tl 18) ja viimati 17.11.2020, edastades kostjatele allkirjastamiseks kokkuleppe dokumendi (tl 48). Kostjad vastasid hagejatele 20.11.2020 kirjaga, millest ei nähtu, et nad oleksid maa hagejatele tagastamisele ja aia ümber tõstmisele vastu vaielnud, kuid tegid omapoolseid ettepanekuid kulude kandmise kohta ja haljastustööde tegemise aja kohta, arvestades ilmastikuolusid. Hagejad kostjate ettepanekutele ei vastanud. 23.11.2020 esitasid hagejad hagiavalduse kohtusse.
6.Esile toodud asjaoludest nähtub, et kostjad ei keeldunud vaidlusaluse maa-ala vabastamisest ja tegid pingutusi mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Kostjad ei vaielnud vastu ka hagejate ettepanekule, vaid tegid sellele täiendusi ja omapoolseid ettepanekuid. Vastastikune ettepanekute tegemine on läbirääkimiste puhul aga tavaline ega viita kohustuse täitmisest keeldumisele. Kohus leiab, et käesolev hagiavaldus esitati kohtusse ennatlikult, kui pooltevahelised läbirääkimised ei olnud veel lõppenud. Kostjate käitumine ei andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna kostjad olid valmis vajalikud toimingud tegema. Hagejate poolt esile toodud selgitused kostjate pahatahtliku käitumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjate pahatahtlikkust või kohustuse täitmise keeldumist ei saa järeldada asjaolust, et nad ei allkirjastanud kohe hagejate ettepanekut, vaid tegid omapoolseid ettepanekuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleva asja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 alusel solidaarselt hagejate kanda.
7.Kostjad paluvad määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 468 eurot (koos käibemaksuga). Tegemist on õigusabikuludega. Kostjad kinnitasid, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja nad ei ole käibemaksukohustuslased.
8.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjaid esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav jurist. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostjate esindaja tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh
120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, ei ole kostjate esindaja taotletud tunnitasu määr põhjendatud. Asi lahendati õigeksvõtul põhineva otsusega. Samuti ei ole vaidluse asjaolud keerukad, mis võiks põhjendada lepingulise esindaja kõrget tunnihinda. Lähtudes eeltoodust ja varasemast kohtupraktikast, arvestades ka kostjate esindaja õiguslikku kvalifikatsiooni, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot (lisandub käibemaks).
11.Kostjate maakohtus kantud õigusabikulude hagejatelt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal hagimaterjalide läbitöötamisele ja kliendiga kohtumisele 1 tund ja 30 minutit, kostjate esitatud täiendavate materjalide ja hagejate esitatud puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi läbitöötamisele ja õigusliku seisukoha kujundamisele kokku 45 minutit ning hagiavalduse vastuse koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et ajakulu menetlusdokumentide põhjalikule läbitöötamisele ja õigusliku seisukoha kujundamisele ei ole taotletud mahus põhjendatud, arvestades esitatud dokumentide mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruke vaidlusega.
12.Kohus leiab, et esindaja põhjendatud ajakulu oli kliendiga kohtumisele ja hagi materjalidega tutvumisele kokku 1 tund ning õigusliku seisukoha kujundamisele ja hagiavaldusele vastuse koostamisele 45 minutit. Kohus selgitab, et hageja võttis hagi kohe õigeks ja hagiavalduse vastus seisneb üksnes seisukohas menetluskulude jaotamise kohta ning menetluskulude nimekirjas. Nendele toimingutele ei saanud professionaalsel õigusnõustajal kulude enam kui 45 minutit. Toimingud olid kostjate õiguste kaitsmise seisukohast iseenesest vajalikud.
13.Kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 1 tund ja 45 minutit. Arvestades esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostjate õigusabikulu kokku 175 eurot (1 tund 45 minutit × 100 eurot), millele lisandub käibemaks 35 eurot.
14.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 210 eurot, mis tuleb hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Kostjate taotlusel tuleb hagejatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.