Eesti Inkasso OÜ avaldus XX vastu korteriühistu majandamiskulude ja viivise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 20. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 20. jaanuari 2020 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja suurema põhivõla summa kui 1457,18 eurot, 11. juuni 2018 seisuga suurema viivise kui 206,77 eurot ja alates
12.juunist 2018 viivise suuremalt summalt kui 1457,18 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. I.2. Teha tühistatud osas uus määrus, milles jätta avaldus punktis 1 nimetatud summasid ülevas osas rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. I.3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. I.4. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
II.
KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Avaldus rahuldada osaliselt. II.2. Mõista puudutatud isikult XX-lt avaldaja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja 1971,83 eurot (sh põhivõlg 1. märtsi 2018 seisuga 1457,18 eurot ja viivis kuni käesoleva kohtumääruse kuupäevani 514,65 eurot). II.3. Mõista puudutatud isikult XX-lt avaldaja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhivõla summalt 1457,18 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. jaanuarist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. II.5. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Inkasso OÜ (avaldaja) esitas 12. aprillil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (puudutatud isik) vastu põhivõla 3477,41 eurot ja viivise nõudes. Puudutatud isiku vastuväite tõttu anti asi üle lahendamiseks Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus).
2.Avaldaja esitas 11. juunil 2018 maakohtule hagiavaldusena vormistatud avalduse, milles palus mõista enda kasuks puudutatud isikult välja 3429,89 eurot (sh 3041 eurot põhivõlg ja 388,89 eurot sissenõutavaks muutunud viivis), samuti põhivõlalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause määras aates 12. juunist 2018. Avaldaja täpsustas 6. juulil 2018, et ta soovib avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kohustusena 3415,17 euro väljamõistmist (sh 2822,23 eurot põhivõlg ja 592,94 eurot viivis).
3.Menetluse kestel muutis avaldaja nõuet ja palus 21. oktoobri 2019 avalduses välja mõista 2174,76 eurot, millest 1673,06 eurot põhivõlg ja 501,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 12. juunist 2018. Viidatud avaldusele lisatud tabeli järgi oli sissenõutavaks muutunud viivise summa arvutatud 11. augusti 2018 seisuga.
4.Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud: -
puudutatud isik on Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi omanik; Paekaare 36 asuva elamu korteriomanikud moodustasid Korteriühistu Paekaare 36 (edaspidi: korteriühistu), kes tegeleb elamu majandamisega; puudutatud isik on juba alates 2007. aastast olnud pidevalt viivituses korteriühistule majandamiskulude tasumisega, mille tulemusel kujunes tal võlg korteriühistu ees; alates 1. juunist 2008 arvestas korteriühistu viivituses olevatelt arvetelt viivist; korteriühistu arvutuste järgi oli 28. veebruari 2018 seisuga puudutatud isiku põhivõlg 3022,23 eurot ja viivise võlg 18,82 eurot – kokku 3041,05 eurot; korteriühistu loovutas 1. märtsil 2018 oma nõude summas 3041,05 eurot puudutatud isiku vastu avaldajale.
5.Menetluse kestel põhinõude vähendamise ja viivise nõude suurendamise tingisid avaldaja uued arvutused võla kujunemise kohta. Korteriühistu luges alates viivise arvutamise algusest praktiliselt kõik laekumised esmalt viivise katteks ja vähendas alles ülejäänud summa arvel põhivõlga. Avaldaja uued arvutused lähtusid põhimõttest, et kui arve tasumisel oli viide konkreetse arve numbrile, siis loete tasutuks see arve.
6.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Ta möönis viivitust korteriühistule tasumisega, aga alates 2015. aastast on kõik arved tasutud. Tal oli korteriühistuga kokkulepe, et enam viivist 2 (12)
ei nõuta ega arvutata, viivise nõudmine on ka vastuolus ühistu varasema käitumisega. Avaldaja lähtub põhjendamatult saldost alates 2007. aastast, sellest ajast pärinevad nõuded on aegunud. Kokkuvõttes nõuabki avaldaja puudutatud isikult „vana“ viivise tasumist, aga tegelikult võlga korteriühistu ees enam ei ole. Seetõttu palub puudutatud isik summat VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada mõistliku suuruseni. Avaldaja ei saa esitada puudutatud isiku vastu suuremat nõuet, kui on talle loovutatud. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja seisukohtadega, kuidas jagada laekumised korteriühistule põhivõla ja viivise katteks ning esitas omapoolsed arvutused.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas avalduse 20. jaanuari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) ning mõistis puudutatud isikult vastavalt avaldaja 21. oktoobri 2019 täpsustatud avaldusele välja 2174,76 eurot, millest 1673,06 eurot põhivõlg ja 501,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisaks põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause määras alates 12. juunist 2018. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
7.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et puudutatud isikule kuulub korteriomand XXX Tallinnas ja selle elamu haldamiseks on moodustatud korteriühistu. Puudutatud isik on korteriühistu liige, aga ta ei ole igakuiselt tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Korteriühistu loovutas nõude puudutatud isiku vastu avaldajale.
7.2.Maakohus kohaldas nii enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-d 1–3 ja § 15 lg 2 ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, § 13 lg 4, § 151 lg-d 1 ja 2, kui ka alates sellest kuupäevast kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 2 ja § 42 lg 1. Nende sätete järgi oli puudutatud isikul kogu vaidlusalusel ajavahemikul kohustus tasuda tema korteriomandile vastav osa elamu majandamise kuludest ja hüvitada talle osutatud kommunaalteenuste kulu. Ühtlasi võis korteriühistu vastava kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, mille määr enne 1. jaanuarit 2018 oli KÜS § 7 lg 4 järgi kuni 0,07% päevas ja alates sellest kuupäevast on KrtS § 42 lg 1 järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Avaldaja esile toodud arvete tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks ja korteriühistu võis nende summalt arvutada viivist.
7.3.Korteriühistu arvelduste tabelitest, pangakonto väljavõtetest ja maksekorraldustest nähtuvalt ei tasunud puudutatud isik igakuiselt ega vastavalt esitatud arvetele, vaid tegi makseid korteriühistule ümardatud summadena 1000–2000 krooni või 100–250 eurot ilma, et oleks määranud, millist kohustust ta soovib nende summadega katta. Sellises olukorras võis korteriühistu VÕS § 88 lg 1, lg 6 p 1 ja lg 8 kohaselt lugeda esmalt tasutuks sissenõutavaks muutunud viivise ja alles seejärel põhikohustuse. Avaldaja täpsustatud arvutus on sellest isegi soodsam.
7.4.Avaldaja täpsustatud avalduses esitatud võla ja viivise arvestus on selge ning arvete ja laekumiste alusel kontrollitav. Selle järgi kujunes põhivõla jääk 2017. aasta arvest nr 2/25 summas 111,24 ning 2017. aasta arvetest nr 3/25–12/25 ja 2018. aasta arvetest nr 1/25–2/25 kokku 1561,82 eurot. Avaldaja ei esitanud talle loovutatud nõudest suuremat nõuet. Viidatud arvutuste järgi tuvastas maakohus, et puudutatud isik on olnud viivituses korteriühistule tasumisega ja järelikult on põhjendatud ka viivise nõue nii 12. juuni 2018 seisuga kui ka edasiulatuvalt.
7.5.Tõendamata on puudutatud isiku vastuväide nagu oleks ta saavutanud 2015. aasta märtsis korteriühistuga kokkuleppe, et temalt viivist ei nõuta. Viivise vähendamiseks alust ei ole ja viivise nõue pole ka aegunud.
3 (12)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Teise võimalusena palub ta vähendada viivist. Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda.
8.1.Esiteks leiab puudutatud isik, et avaldaja nõue on aegunud, sest avaldaja arvutuste järgi, millega maakohus ekslikult nõustus, luges korteriühistu tasutuks arveid ja viivist pärast kolme aasta pikkuse aegumistähtaja möödumist. Avaldaja arvutused on olnud ebajärjekindlad ja arusaamatud, puudutatud isiku alternatiivseid arvutusi kohus ei analüüsinud.
8.2.Teiseks ei võtnud maakohus arvesse puudutatud isiku tegelikku maksekäitumist, sh asjaolu, et korteriühistule laekus vaidlusaluse ajavahemiku eest arvete summaga praktiliselt võrdne summa. Maksete viibimiseks olid mõjuvad põhjused, sh ei elanud puudutatud isik ise vahepeal korteris ja üürnikud jätsid korteriühistu arved tasumata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. veebruaril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud määruse osas, milles puudutatud isikult mõisteti välja suurem summa kui 1457,18 eurot põhivõlana ja 206,77 eurot avalduse esitamise ajaks sissenõutava viivisena. Samuti tühistab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsustuse ja jätab kulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Avalduse menetlemist alustas maakohus hagiasjana, aga lahendas selle hagita asjana. Kaebuses ei sisaldu etteheiteid, et maakohus oleks algul eksliku menetluse liigi valimise tõttu rikkunud menetlusõigust. Asja lahendamist hagita asjana ei takista nõude loovutamine korteriühistult avaldajale (vrd Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13). Maakohus rikkus siiski TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat kohustust rakendada hagita asja läbivaatamisel uurimispõhimõtet, sest võla kujunemise olulised asjaolud ja loovutatud nõuete ulatus jäid maakohtus välja selgitamata. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
12.Maakohus ei pööranud menetluse käigus tähelepanu nõuetest osalisele loobumisele ega teinud selle kohta selget menetluslikke otsustust. Avaldaja loobus 21. oktoobri 2019 avaldusega põhinõudest 1149,17 euro osas (= 2822,23 – 1673,06) ja viivise nõudest 91,24 euro osas (= 592,94 – 501,70). Puudutatud isik ei esitanud loobumisele vastuväiteid ja maakohus aktsepteeris loobumist vaikimisi. Seega saab määruskaebuse lahendamisel lähtuda loobumise vastuvõtmisest maakohtus.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega nõuete õigusliku kvalifitseerimise osas. Puudutatud isikul oli eespool p-s 7.2 viidatud sätete järgi kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulude ja talle vahendatud teenuste eest ning maksta viivituse korral viivist. Neid kohustusi puudutatud isik ei eita, samuti ei sea ta kahtluse alla avaldaja viidatud arvete õigsust.
14.Avaldaja tugines nõude loovutamisele, mille üle menetlusosalised samuti ei vaidle. Puudutatud isik esitas siiski vastuväite, et avaldaja ei saa panna maksma nõuet osas, mida talle ei ole loovutatud. Seetõttu tuleb kontrollida, kas avaldaja nõuab puudutatud isikult talle loovutatud nõude rahuldamist.
14.1.VÕS § 164 lg 1 esimene lause lubab võlausaldajal oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Käesolevas asjas pole toodud esile asjaolusid, mis viitaks nõude loovutamise keelule sama sätte teise lause või VÕS § 166 lg 1 järgi. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. 4 (12)
14.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 sätestab, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing), kusjuures iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Loovutamiseks tuleb üldjuhul iga nõue eraldi üle anda. Käesoleval juhul andis korteriühistu üle põhinõude ja viivise nõude.
14.3.Loovutamist tõendas avaldaja nõude loovutamise akti ja teatega (dtl 35 ja 36). Akt on dateeritud 1. märtsiga 2018 ja selles märgitakse, et nõude suurus 2. märtsi 2017 seisuga on 3041,05 eurot, sh põhinõue 3022,23 eurot ja viivis 18,82 eurot. Akti p 2 järgi on loovutatud nõude sisu kommunaalteenuste arved aastate 2016–2018 eest. Seega on aastaarv 2017 eksitav ja tegelikult tuleb lähtuda nõudest 2. märtsi 2018 seisuga.
14.4.Avaldaja esitas ka arvete ärakirjad ja nimekirjad, millest nähtub, et arve nr 2/25 koostati puudutatud isikule iga aasta veebruaris. Kuna loovutamine toimus 2018. aasta märtsi algul, siis ilmselt peeti teates silmas 8. veebruari 2018 kuupäevaga arvet (dtl 33). Sellel arvel on kokkuvõtvad summad märgitud samasugused nagu eelviidatud aktis. Sarnaselt kajastavad põhivõla tasumata jääki ja sellelt arvutatud veel tasumata viivise jääki korteriühistu koostatud kontokaardid 1. märtsi 2018 seisuga (dtl 63, 65). Avaldaja ei väida, et korteriühistu oleks talle ka edaspidi nõudeid loovutanud.
14.5.VÕS § 167 lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale mh üle senise võlausaldaja õigused intressile, st ka viivisele. Riigikohus on otsustanud, et kui võlausaldaja loovutas oma tasunõuded kolmandale isikule (inkassofirmale), ei saa eeldada, et ta jättis mingi nõude jätkuvalt endale (vt 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 35.2 esimene lõik). Sarnaselt saab käesoleval juhul eeldada, et korteriühistu loovutas avaldajale kogu oma rahalise nõude puudutatud isiku vastu, mis tulenes majandamiskulude võlgnevusest kuni 2018. aasta veebruari lõpuni, sh nii eraldi välja toodud viivise nõude summas 18,82 eurot kui ka muud viivise nõuded loovutusega määratletud põhivõlalt.
14.6.Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et avaldaja saab panna kohtus maksma rahalise nõude puudutatud isiku vastu tulenevalt majandamiskulude võlgnevusest korteriühistu ees kuni 2018. aasta veebruari lõpuni ja sellelt arvutatud viivise nõude kuni sama ajani, kui need kokku ei ületa loovutamise aja seisuga 3041,05 eurot ja selles sisalduv põhivõlg ei ületa 3022,23 eurot. Hageja täpsustatud nõue vastab neile tingimustele.
15.Senise põhjal saab teha vahekokkuvõtte, et vaidluse lahendamine oleneb esmalt sellest, kas korteriühistu (ja hiljem menetluses avaldaja) arvutasid võla summa õigesti, sh kas puudutatud isiku või tema eest tehtud maksed loeti põhjendatud osades põhivõla või viivise katteks ja kuidas see mõjutab põhivõla arvutust (järgnevas p 16). Seejärel saab välja arvutada viivise ja hinnata, kas esineb alus seda vähendada (p 17). Puudutatud isiku aegumise vastuväite alusel tuleb lõpuks kontrollida, kas mingi osa põhjendatud nõudest võib olla aegunud (p 18).
16.Põhivõlana nõudis avaldaja pärast nõude täpsustamist 1673,06 euro maksmist. Maakohus rahuldas selle nõude tervikuna. Puudutatud isik vaidlustas kogu põhivõla väljamõistmise.
16.1.Nõudesumma kujunemise kohta on esitatud arved (dtl 10–33, 87–95, 126–130, 210–459, 538), pangaväljavõtted (dtl 131–138, 479–496, 539, 560, 708–709, 712–729), kontokaardid (dtl 51–53, 63–65, 469–472) ja 21. oktoobri 2019 menetlusdokumendi lisana tabel (edaspidi: avaldaja tabel, dtl 580 jj), millest kokkuvõtvalt nähtuvad järgmised asjaolud: -
puudutatud isik võlgnes 2007. aasta algul korteriühistule 619,67 krooni (39,60 eurot); aastatel 2007–2010 esitati talle arveid summas 55 232,41 krooni (3529,99 eurot), samal ajal tasuti 53 360,57 krooni (3410,36 eurot); alates 2011. aasta algusest kuni 2018. aasta veebruarini (kaasa arvatud) esitati arveid summas 10 885,84 eurot ja laekus 11 433,87 eurot; korteriühistu arvutas hilinenud maksetelt viivist alates 1. juunist 2008 ja hakkas alates
27.oktoobri 2008 laekumistest lugema laekumisi osaliselt viivise katteks. 5 (12)
16.2.Avaldaja nõudis põhivõlana alates 2017. aasta märtsist väljastatud arvete tasumist summas 1561,82 eurot ja lisaks sama aasta veebruari arve nr 2/25 osasummat 111,24 eurot – kokku 1673,06 eurot. Arvutamisel eksis avaldaja 2015. aasta maikuu arve nr 5/25 summas 135,57 eurot käsitlemisel. Lugedes arve tasutuks, kasutas ta laekumistest kokku summa 186,34 eurot (31. oktoobri 2016 summa 50,77 eurot, 1. veebruari 2017 summa 43,28 eurot ja
28.veebruari 2017 summa 92,29 eurot). Järelikult on avaldaja andmetel arvutatud põhivõlg 50,77 euro (=186,34 – 135,57) võrra väiksem, st 1622,29 eurot (=1673,06 – 50,77).
16.4.Puudutatud isik ei esitanud maakohtus vastuväiteid arvete ega laekumiste summade osas. Määruskaebemenetluses tõusetus vaidlus, milline on 2015. aasta laekumiste õige summa. Nimelt nähtus avaldaja tabelist, et laekumisi arvestati selle aasta eest 2702,62 eurot. Avaldaja selgitas, et 13,86; 39,19; 7,29 ja 114,20 eurot olid tegelikult osa tabeli eelmistel ridadel kajastatud laekumistest. Vaatamata andmete eksitavale esitamisele on tõendatud laekumiste summa 2015. aastal 2528,08 eurot (dtl 131, 491, 728).
16.5.Puudutatud isik väitis, et ta on vaidlusalusel ajal tasunud korteriühistule kokkuvõttes suurema summa kui moodustavad talle esitatud arved. See väide on eespool p-s 16.1 esitatud kokkuvõtte järgi õige, aga ei tähenda avaldaja nõude põhjendamatust. Nimelt möönis puudutatud isik tasumist hilinemisega ja ringkonnakohus nõustus eespool p-s 13 maakohtuga, et sel juhul võis korteriühistu nõuda viivist. Maakohus tuvastas õigesti, et tõendamata on puudutatud isiku väide võimalikust kokkuleppest korteriühistuga viivise nõudmata jätmise kohta. Asjas esitatud dokumentidest ei nähtu korteriühistu vastava sisuga avaldusi ega viivise nõudest loobumisele viitavat käitumist, sh ei saa puudutatud isiku soovitud järeldust teha 2015. aasta kirjavahetusest (dtl 595–601) ega koosolekute protokollidest (dtl 177–179, 204).
16.6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et laekunud summa jagamine põhivõla ja viivise vahel on õiguslikult reguleeritud VÕS § 88 sätetega. Osaliselt eksis maakohus siiski nende normide kohaldamisel.
16.6.1.Avaldaja täpsustatud nõude järgi luges ta loovutatud põhinõude tasumiseks need laekumised, mille puhul oli viide konkreetsele arvele. Seega möönis ta korteriühistu ja puudutatud isiku praktikat, et puudutatud isik sai VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, millise kohustuse ta täidab. Tasumine arvestati kas osaliselt või tervikuna viivise katteks üksnes juhul, kui maksekorraldusel puudus viide arvele.
16.6.2.VÕS § 88 lg 1 järgi võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Seda saab teha nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Kohus saab tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks (Riigikohtu 31. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14 neljas lõik). Võlgnik saab avalduse täidetava kohustuse valiku kohta teha ka nii, et maksab mitmest arvest täpselt ühe summa. Eriti juhul, kui tasumine langeb arve väljastamise või maksetähtpäeva lähedasse aega, saab mõistlik isik sellest järeldada, et raha maksti selle konkreetse summaga arve katteks.
16.6.3.Kui võlgnikul on lisaks kohustus tasuda intressi (sh viivist), siis loetakse VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt juba sissenõutavaks muutunud intressi ja alles pärast seda põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks eelmises lõikes sätestatust erinevat järjekorda. Seega võib võlgnik muuta täitmise järjekorda üksnes võlausaldaja nõusolekul (vt Riigikohtu
15.jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 13 teine lõik). 6 (12)
16.6.4.Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse teise lõike kohaselt nõustumuseks, kui see tuleneb mh poolte praktikast. Lisaks sätestab kolmas lõige, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks (Riigikohtu 15. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 13 kolmas lõik). Samad põhimõtted kohalduvad ka korteriühistu ja korteriomaniku vahelises õigussuhtes.
16.6.5.VÕS § 88 lg-s 9 ettenähtud võlausaldaja nõusolek võib olla antud vaikimisi vastavalt tavale või praktikale. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 16.6.1 korteriühistu ja puudutatud isiku praktika, et mh arve numbri märkimisega võis puudutatud isik määrata, millise kohustuse ta täidab. Kui võlausaldaja ei nõustu sellega, et võlgnik täidab kohustuse vastavalt praktikas väljakujunenud järjekorrale, peab võlausaldaja väljendama, et loeb kohustuse täidetuks muus järjekorras. Eelkõige juhul, kui võlgnik täidab kohustuse ulatuses, mis vastab võlausaldaja esitatud arvele, kuid võlausaldaja soovib, et võlgnik täidaks kohustuse muus järjekorras, peab võlausaldaja aktiivselt sekkuma (Riigikohtu 15. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13209, p 13 neljas lõik). Käesoleval juhul ei väida avaldaja, et korteriühistu oleks puudutatud isikule teatanud soovist lugeda kohustused täidetuks mingis kindlas järjekorras.
16.7.Eelmise p 16.6 põhjendustel tuleb muuta arvutust laekumiste osas, mis vastavad piisava täpsusega konkreetse arve summale. Alates 2011. aasta septembrist kuni 2012. aasta juulini tehtud maksete puhul on see tingimus täidetud, sest maksti sama ajavahemiku arved ja summad olid kas täpselt või vähemalt kahel maksel kokku võrdsed arvetega. Nendest maksetest luges avaldaja viivise katteks osasumma 147,67 eurot, mille võrra tuleb suurendada põhivõla tasumist. Samuti on 2013. aasta märtsi eest esitatud arve nr 3/25 summaga 166,77 eurot piisavalt sarnane 15. aprilli 2013 laekumine 167,77 eurot, millest sama arve summa tuleb lugeda põhivõla katteks. Avaldaja arvutustes märgiti põhivõla katteks 149,33 eurot, st siit kujuneb täiendav vahe 17,44 eurot (= 166,77 – 149,33). Kokku suureneb põhivõla katteks tasutud summa ja ühtlasi väheneb viivise katteks tasutu 165,11 euro võrra (= 147,67 + 17,44).
16.8.Eelnevate põhjenduste ja arvutuste kohaselt oli puudutatud isikul korteriühistule tasumata põhivõla jääk 1. märtsi 2018 seisuga 1457,18 eurot (= 1622,29 – 165,11). Seda ületava põhivõla väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja kaebus rahuldada.
17.Viivist nõuab avaldaja nii sissenõutavaks muutunud summana 501,70 eurot kui ka edasiulatuvalt. Viivise arvutuse esitas avaldaja oma tabelis.
17.1.Maakohus mõistis viivise välja nõutud summas, aga lisaks alates 12. juunist 2018 võla jäägilt 1673,06 eurot. Avaldaja tabelis arvutati viivis 11. augustini 2018, st ajavahemiku 12. juuni – 11. august 2018 eest mõistis maakohus välja viivise kahekordselt.
17.2.Viivise määra osas on pooltel vaidlus mh küsimuses, kas ja mis ajavahemiku eest võis korteriühistu ning saab seega loovutamisele tuginedes ka avaldaja nõuda viivist kõrgemas kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus ei eksinud selles osas materiaalõiguse kohaldamisel. KÜS § 7 lg 4 oli erinorm ja korteriühistu sai korteriomanikult nõuda viivist kuni 31. detsembrini 2017 kõrgemas määras. KrtS § 42 lg 1 ei ole imperatiivne säte, st selle kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad (Riigikohtu 23. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 16). Samas ei väida avaldaja, et korteriomanikud oleks viivise määra otsustanud ja seda ei nähtu ka põhikirjast (dtl 181–183) ega esitatud muudest dokumentidest.
17.3.Põhjendatud ei ole avaldaja arusaam, et viivise määr sõltub arve väljastamise ajast. KÜS § 7 lg 4 ja KrtS § 42 lg 1 kaudu kohalduva VÕS § 113 lg 1 teine lause alusel viivise määra leidmine sõltub vastava õigusakti kehtivuse ajast, st kuni 31. detsembrini 2017 sai korteriühistu arvutada ja nõuda viivist määraga 0,7% päevas, aga pärast seda kuupäeva 8% aastas. 7 (12)
17.4.Avaldaja viivise arvutus ei ole täpne ega korrektne. Eespool p-des 16.2 ja 16.7 esitatud põhjustel arvutas avaldaja ekslikult viivist summalt 215,88 eurot (= 50,77 + 165,11) . Seega tuleb võlgnetav viivis uuesti välja arvutada. Nii saab ühtlasi kõrvaldada ebatäpsused, mis avalduvad avaldaja tabelis arvutatud ja laekunud viivise erinevuses (vt nt ruudud R53 ja M26).
17.4.1.Viivise arvutamisel võtab ringkonnakohus aluseks järgmised lähteandmed: -
-
-
-
-
korteriühistu hakkas viivist arvestama alates 2008. aasta maikuu eest esitatud arvetelt nr 5/25, st varasemad arveldused tuleb jätta sisulise tähelepanuta; menetlusosalised ei vaidle, et viivist saab arvutada järgneva kuu esimesest kuupäevast; VÕS § 113 lg 1 järgi tuleb viivist tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, st pole vaja eristada võlga arvete kaupa, kuid enne maksetähtaja möödumist tasutud arved ei mõjuta viivise arvestust – sellised on arved 2011. aasta augusti – 2012. aasta juuli, 2014. aasta oktoobri ja detsembri ning 2015. aasta detsembri eest; puudutatud isiku rahalist kohustust korteriühistu ees suurendasid eelmise kahe taande järgi arvesse võetavad igakuised arved (järgnevate alapunktide tabelites tulbas „Muutus“ positiivsed arvud); kohustust vähendasid laekumised, aga seda üksnes osas, milles korteriühistu ei lugenud või ei saanud lugeda tasutuks viivist (samas tulbas negatiivsed arvud, nende kujunemise kohta vt avaldaja tabel ja 9. oktoobri 2020 määruse lisa, dtl 690 jj); esimese laekumisena saab arvesse võtta 26. septembri 2008 laekumisest 340,79 krooni, sest enne kaeti võlga kuni 2008. aasta arveni nr 4/25, millelt viivist ei nõutud; viivise arvutamiseks vajalik saldo (järgnevate alapunktide tabelites tulp „Jääk“) saadakse nii, et eelmisele saldole liidetakse muutuse summa; viivis arvutatakse ajavahemiku eest, mis jääb sama rea kuupäeva ja eelmise rea kuupäeva vahele ning arvutuse alus on eelmise rea saldo.
17.4.2.Kroonides alates 1. juunist 2008 väljastatud arvetelt on viivis KÜS § 7 lg 4 järgse määraga 0,07% päevas kokku 4097,79 krooni (261,90 eurot) järgmiselt: Kuupäev
17.4.3.Alates 2011. aastast kuni 2017. aasta lõpuni eurodes väljastatud arvelt ja eelmise tabeli põhjal kujunenud põhivõla jäägilt 6207,75 krooni (396,75 eurot) on viivis KÜS § 7 lg 4 järgse määraga 0,07% päevas sama ajavahemiku eest kokku 1739,50 eurot järgmiselt: Kuupäev Muutus
Jääk Viivis Kuupäev Muutus
Jääk Viivis Kuupäev Muutus
03.03.14 -182,95 1201,52
1,94 01.02.16
Jääk Viivis
01.01.11
396,75
01.02.11
66,02 462,77
8,61 27.03.14 -184,93 1016,59 20,19 29.02.16
-193,90 596,65 15,49
01.03.11
63,11 525,88
9,07 01.04.14
184,93 1201,52
193,90 790,55
31.03.11 -175,76 350,12
11,04 01.05.14
162,83 1364,35 25,23 01.04.16
01.04.11
63,63 413,75
0,25 06.05.14 -162,83 1201,52
01.05.11
64,41 478,16
8,69 01.06.14
01.06.11
64,32 542,48
10,38 02.06.14 -120,30 1201,52
01.07.11
3,56 01.03.16
146,59 790,55
0,45 0,42
136,79 927,34 17,15
4,78 01.05.16
142,27 1069,61 19,47
120,30 1321,82 21,87 23.05.16
-250,00 819,61 16,47
0,93 01.06.16
96,03 915,64
5,16
99,10 641,58
11,39 01.07.14
97,82 1299,34 24,39 01.07.16
90,69 1006,33 19,23
07.07.11 -165,31 476,27
2,69 04.07.14
-97,82 1201,52
-16,43 989,90
01.08.11
61,95 538,22
8,33 01.08.14
84,93 1286,45 23,55 01.08.16
01.09.12
77,23 615,45 149,57 06.08.14
-84,93 1201,52
01.10.12
78,35 693,80
12,92 01.09.14
79,11 1280,63 21,87 01.09.16
86,85 971,93
04.10.12
-78,35 615,45
1,46 08.09.14
-79,11 1201,52
6,28 01.10.16
89,46 1061,39 20,41
01.11.12
83,11 698,56
12,06 01.10.14
87,76 1289,28 19,34 31.10.16
-250,00 811,39 22,29
23.11.12 -121,75 576,81
10,76 01.12.14
138,33 1427,61 55,05 01.11.16
01.12.12
128,15 704,96
3,23 02.12.14 -138,33 1289,28
2,73 01.07.16 4,50 31.08.16
1,00 01.12.16
0,00
95,18 1085,08 21,48 -200,00 885,08 22,79
97,80 909,19
0,62
0,57
150,71 1059,90 19,09
31.12.12 -159,90 545,06
14,80 01.02.15
186,14 1475,42 55,05 01.01.17
167,94 1227,84
01.01.13
188,40 733,46
0,38 01.03.15
204,78 1680,20 28,92 01.02.17
157,56 1385,40 26,64
01.02.13
205,63 939,09
15,92 31.03.15 -186,14 1494,06 35,28 01.02.17
-43,28 1342,12
01.02.13 -172,69 766,40
0,00 01.04.15
167,07 1661,13
1,05 28.02.17
-92,29 1249,83 25,37
01.03.13
15,02 02.04.15 -157,96 1503,17
1,16 01.03.17
167,90 1417,73
382,96 1149,36
9,65 0,00 0,87
16.03.13 -144,88 1004,48
12,07 30.04.15 -260,42 1242,75 29,46 22.03.17
-137,16 1280,57 20,84
01.04.13
166,77 1171,25
11,25 01.05.15
160,81 1403,56
0,87 01.04.17
161,07 1441,64
15.04.13 -166,77 1004,48
11,48 04.05.15
-50,00 1353,56
2,95 30.04.17
-150,00 1291,64 29,27
01.05.13
197,81 1202,29
11,25 19.05.15 -160,00 1193,56 14,21 01.05.17
150,11 1441,75
28.05.13
-78,09 1124,20
22,72 20.05.15 -200,00 993,56
0,84 01.06.17
144,33 1586,08 31,29
01.06.13
124,08 1248,28
3,15 01.06.15
135,57 1129,13
8,35 01.07.17
104,93 1691,01 33,31
27.06.13 -164,48 1083,80
22,72 01.06.15 -402,20 726,93
0,00 03.07.17
-146,34 1544,67
01.07.13
90,24 1174,04
3,03 01.07.15
92,71 819,64 15,27 01.08.17
92,51 1637,18 31,36
01.08.13
80,85 1254,89
25,48 01.08.15
69,08 888,72 17,79 01.09.17
75,47 1712,65 35,53
01.09.13
63,54 1318,43
27,23 04.08.15 -100,00 788,72
1,87 01.09.17
85,80 874,52 15,46 01.10.17
-156,93 1555,72
8,96 0,90
2,37
0,00
14.09.13 -383,00 935,43
12,00 01.09.15
01.10.13
68,52 1003,95
11,13 01.09.15 -169,33 705,19
01.11.13
81,65 1085,60
21,79 01.10.15
85,36 790,55 14,81 01.11.17
01.12.13
114,09 1199,69
22,80 01.11.15
97,40 887,95 17,15 03.11.17
01.01.14
187,60 1387,29
26,03 23.11.15 -118,35 769,60 13,67 28.11.17
-250,00 1266,45 26,54
30.01.14 -339,23 1048,06
28,16 01.12.15
118,35 887,95
4,31 01.12.17
108,36 1374,81
01.02.14
150,07 1198,13
1,47 07.12.15
-97,40 790,55
3,73 29.12.17
-89,76 1285,05 26,95
01.03.14
186,34 1384,47
23,48 31.01.16 -146,59 643,96 30,44 01.01.18
0,00 02.10.17
76,72 1632,44 32,67 -42,18 1590,26
1,14
76,19 1666,45 33,40 -150,00 1516,45
181,72 1466,77
2,33 2,66 2,70
17.4.4.Alates 1. jaanuarist 2018 väljastatud arvetelt ja enne seda kuupäeva kujunenud põhivõla jäägilt 1466,77 eurot on viivis VÕS § 113 lg 1 teine lause järgse määraga 8% aastas kuni kokku 18,77 eurot järgmiselt: 9 (12)
Kuupäev
Muutus
01.01.18
Jääk
Viivis
1466,77
29.01.18
-200,00
1266,77
9,00
01.02.18
190,61
1457,38
0,83
01.03.18
199,80
1657,18
8,94
01.03.18
-200,00
1457,18
17.4.5.Eelmise kolme alapunkti põhjal oli korrigeeritud laekumiste arvestuste alusel viivis nõude loovutamise aja seisuga kokku 2020,17 eurot (= 261,90 + 1739,50 + 18,77). Eespool p-de 16.3 ja 16.7 tulemuste põhjal on samal ajal viivist makstud 1845,98 eurot (= 2011,09 – 165,11). Järelikult oli puudutatud isikul korteriühistu ees 1. märtsi 2018 seisuga viivise võlg 174,19 eurot (= 2020,17 – 1845,98).
17.5.Avalaja esitas viivise nõude 11. juuni 2018 seisuga summas 501,70 eurot. Selle kontrollimiseks tuleb lisaks arvutada välja viivis VÕS § 113 lg 1 teine lause järgse määraga 8% aastas põhivõla summalt 1457,18 eurot alates 2. märtsist 2018, st 102 päeva eest. Vastav viivise summa on 32,58 eurot (≈ 1457,18 × 8% × 102 : 365). Kokku oli avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 206,77 eurot (= 174,19 + 32,58). Sellest suuremas summas sissenõutavaks muutunud viivise mõistis maakohus välja põhjendamatult.
17.6.Lisaks nõuab avaldaja edasiulatuva viivise väljamõistmist. TsMS § 367 teise lause järgi on kohane mõista viivis välja kohtulahendi tegemise aja seisuga. Määruse kuupäevaga mööduvad täiendavalt 964 päeva, st avaldajal on lisaks õigus nõuda viivist 307,88 eurot (≈ 1457,18 × 8% × 964 : 365). Koos eelmiste p-dega 17.4.5 ja 17.5 tähendab see, et avaldaja kasuks saab välja mõista viivise 514,65 eurot (= 206,77 + 307,88).
17.7.Puudutatud isik palub viivist vähendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viivise vähendamise alust ei esine.
17.7.1.Õigusliku aluse viivise vähendamiseks annab VÕS § 113 lg 8, mille kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule, st eelkõige juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Kohus saab selle tingimuse täidetuse korral viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, võlausaldaja õigustatud huvi ja osapoolte majanduslikku seisundit.
17.7.2.Vaidlusega hõlmatud ajavahemikul, st 2007. aasta algusest kuni 2018. aasta veebruarini oli puudutatud isikul kohustus tasuda korteriühistule 14 415,83 eurot (= 3529,99 + 10 885,84). Põhjendatud viivise nõue sama ajavahemiku eest oli 2020,17 eurot, mis moodustab eelviidatud põhikohustusest umbes 14%. Sellises ulatuses viivis ei ole ebamõistlikult suur. Kumbki rakendatud viivise määr, st KÜS § 7 lg 4 järgne 0,07% päevas ega VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne 8% aastas pole ebamõistlik. Kuna viivise vähendamise esmane tingimus pole täidetud, siis pole vaja hinnata, kas vähendamiseks on esile toodud ja tõendatud piisavalt asjaolusid.
17.8.Maakohus rahuldas põhimõtteliselt õigesti avaldaja nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuva viivise väljamõistmiseks, aga puudutatud isikul tuleb tasuda viivist lähtuda ringkonnakohut määruses põhjendatuks hinnatud põhivõla summalt.
18.Aegumise vastuväide pole põhjendatud, selles osas pole alust vaidlustatud määrust muuta. Siiski peab ringkonnakohus uuesti kontrollima nõuete aegumist, sest muutus üksikute arvete ja neilt arvutatud viivise tasutuks lugemise aeg.
18.1.Korteriühistu majandamiskulude nõue on perioodiline nõue, millele rakendub TsÜS § 154 lg 1 järgne kolme aasta pikkune aegumistähtaeg, mis algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Samadel alustel aegub ka viivise nõue, arvestades TsÜS §-st 144 tuleneva erisusega, et see aegub hiljemalt koos põhikohustusega. 10 (12)
18.2.Puudutatud isik leiab, et korteriühistu on arvestanud laekumisi osaliselt selliste nõuete katteks, mis olid juba aegunud. See väide oleks põhjendatud, kui 2007. aasta nõudeid loeti tasutuks 2011. aastal või hiljem, 2008. aasta nõudeid 2012. aastal või hiljem jne. Avaldaja pöördus kohtusse 2018. aastal, st selleks ajaks ei olnud veel aegunud nõuded alates 2014. aastast. Aegumise vastuväidet tuleb niisiis kontrollida ajavahemikul 2007–2013 sissenõutavaks muutunud nõuete osas.
18.3.Põhivõla osas nähtub avaldaja tabelist, et ühtegi eelmises p-s 18.2 märgitud ajavahemikul sissenõutavaks märgitud arvet ei märgitud tasutuks hiljem kui kolme aasta möödumisel. Siiski tuleb kuupäevi korrigeerida tulenevalt ringkonnakohtu põhjendustele eespool p-des 16.6 ja 16.7. Lisaks seal juba nimetatud arvetele muutub samadel kaalutlustel 15. augusti 2011 ja
4.oktoobri 2012 laekumise käsitlus. Avaldaja luges need küll põhivõla katteks, aga märkis vastavalt tasutuks osa 2010. aasta arvest nr 12/25 ja 2012. aasta arvest nr 3/25 – tegelikult nähtub maksete summadest, et sooviti tasuda 2011. aasta arve nr 8/25 ja 2012. aasta arve nr 9/25. Kokkuvõtvalt jaotuvad põhivõla katteks loetud maksed aastate kaupa järgmiselt (rea algul arve aasta nr, tulba algul tasumise aasta, 2010. aasta jääk arvutatakse eurodesse): Aastad
18.4.Viivise osas on samadel alustel koostatud tabel eespool p-de 17.4.2 ja 17.4.3 arvutuste põhjal järgmine (arvestades, et viidatud arvutustes 1. septembri 2012 real arvutatud viivisest langeb 57,64 eurot aastasse 2011 ja ülejäänud osasumma 91,93 eurot aastasse 2012; rea algul viivise arvutamise aasta nr, tulba algul tasumise aasta, 2010. aasta jääk arvutatakse eurodesse): Aastad
448,77
244,35 1 141,49
322,13 1 559,50
381,55
→ EUR
Laekumiste jääk Laekumised
KOKKU
24,39 34,54
58,35
35,20 44,62
102,92 10,90
264,17
Viivis
KOKKU
693,12 1 463,62 1 941,05 128,09 147,54 275,07
217,74 448,77 1 385,84 1 881,63
58,93
58,35
79,82
113,82
481,91
18.5.Eelmiste p-de 18.3 ja 18.4 tabelitest nähtub, et põhivõla ega viivise osasummade tasumine ei viibinud üle kolme aasta. Järelikult polnud vastava nõude tasutuks lugemise ajal see veel aegunud. 11 (12)
19.Kokkuvõttes on põhjendatud rahuldada avaldus osaliselt järgmiselt: -
põhinõudest 1457,18 eurot (vt eespool p 16.8); viivis määruse tegemise aja seisuga 514,65 eurot (vt p 17.6) ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teine lause määras (p 17.8).
Eelnev tähendab, et määruskaebus on rahaliste nõuete kohta tehtud otsustuste vaidlustamisel osaliselt tulemuslik: -
maakohus mõistis põhinõudena välja 1673,06 eurot, see summa väheneb 215,88 euro võrra (= 1673,06 – 1457,18) ja ühtlasi väheneb summa, millelt tuleb arvutada viivist; avalduse esitamise aja seisuga mõistis maakohus välja viivise 501,70 eurot, aga ringkonnakohtu arvutuste järgi oli põhjendatud 206,77 eurot, st 294,93 euro võrra vähem (= 501,70 – 206,77).
20.Menetluskulude jaotuse osas tuleb vaidlustatud määrust samuti muuta, sest eelmises p-s 19 tehtud kokkuvõtte järgi ei saa avaldust rahuldada tervikuna. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et avaldaja oli suures osas oma nõudest loobunud. Loobumise põhjus ei olnud võla tasumine menetluse ajal, st vähemalt vastavas osas tulnuks kulud panna TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Eelviidatud kokkuvõtte ja eespool p-s 2 kirjeldatud avaldaja algse nõude ulatust arvesse võttes rahuldatakse algselt menetlusse võetud põhinõudest umbes pool (1457,18 : 2822,23 ≈ 52%) ja viivisest avalduse esitamise aja seisuga kolmandik (206,77 : 592,94 ≈ 35%). Kirjeldatud olukorras on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
21.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Maakohus eksis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 sõnastamisel TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 442 lg 5 teise lause vastu, sest ei märkinud isikut, kelle kasuks raha välja mõistetakse. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada.
22.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause, menetluskulude jaotuse osas ka TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.