XX avaldus Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu vastu 17. veebruari 2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu (registrikood 80177327), lepinguline esindaja Sulev Mander
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Jätta tähelepanuta avaldaja võõrkeelsed avaldused ja mitte menetleda tema
16.jaanuari 2021 taotlust. I.2. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus tühistada osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu 17. veebruari 2020 üldkoosoleku otsuse punkti 2 (avaldajale kuuluva korteriomandi nr 69 võõrandamise nõude esitamine). Teha uus määrus, millega jätta avaldus ka selles osas rahuldamata. I.3. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. I.4. Määruskaebus rahuldada osaliselt. I.5. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
II.
KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Jätta avaldus rahuldamata. II.2. Kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 14. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi: korteriühistu) vastu. Avaldaja palus tunnistada kehtetuks korteriühistu hallatava elamu (edaspidi: elamu) korteriomanike 17. veebruari 2020 üldkoosoleku (korduskoosolek, edaspidi: koosolek) otsused või teise võimalusena tuvastada nende tühisus.
1.1.Avaldaja tõi esile, et ta on elamus asuva korteriomandi (korter nr 69) omanik ja korteriühistu liige. Avalajale ei olnud eelnevalt teada, et 30. jaanuaril 2020 olevat soovitud läbi viia korteriomanike üldkoosolek, mis jäi ära kvoorumi puudumise tõttu. Samuti polnud talle teada korduskoosoleku korraldamine 17. veebruaril 2020. Neist sai avaldaja teada 2020. aasta veebruaris, kui leidis oma postkastist koosoleku protokolli koopia. Avaldajale koosolekute teadete saatmata jätmise tõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised.
1.2.Koosolekul otsustati mh avaldaja korteriomandi võõrandamise nõude esitamine korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 alusel. See otsus on vastuolus heade kommetega ja tühine. Korteriomanikele esitati koosolekul eksitav ja ebamäärane teave, millega sooviti näidata avaldajat ebasoodsas valguses. Kuna täidetud ei ole ükski KrtS § 32 lg 2 eeldustest, siis esineb vastuolu seadusega ehk otsuse kehtetuks tunnistamise alus.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu.
2.1.Avaldus tuleks jätta läbi vaatamata. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel ei saa hinnata, kas korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõue on sisuliselt põhjendatud. Avaldajal puudub seega õigustatud huvi tuvastusnõude esitamiseks. Teist korteriomanikku puudutava otsuste vaidlustamiseks puudub avaldajal õigus. Avaldaja nõuded pole selged.
2.2.Koosoleku kokkukutsumine oli nõuetekohane, seda tehes ei rikutud seadust ega põhikirja. Avalduses märgitud mõlema koosoleku kutsed avaldati elamu infotahvlitel. Avaldaja ei ole korteriühistule teatanud oma e-posti aadressi, mistõttu talle ei tulnud lisaks eraldi teadet saata, aga tunnistaja juuresolekul pandi teade tema postkasti.
2.3.Korteriühistu vaidles vastu avaldaja arusaamale, et korteriomanikele esitati koosolekul eksitav ja ebamäärane teave. Korteriühistu esitas selles osas kohtumenetluses täiendavad selgitused ja arvukalt tõendeid.
2.4.Võõrandamisnõude esitamine oli kokkuvõttes põhjendatud. Avaldaja ja temaga koos elav täisealine poeg häirivad pidevalt teisi elanikke ning käituvad teiste korteriomanikega lugupidamatult. Poeg kuritarvitab koos tuttavatega alkoholi ja rikub avalikku korda räusates, lõhkudes, ropendades ja teisi ähvardades. Elanikud on tema käitumise tõttu korduvalt kutsunud politsei, algatatud on mitmeid süüteomenetlusi. Avaldaja õigustab poja käitumist ja käitub ka ise lubamatult.
2 (4)
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas avalduse 14. oktoobri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et koosolekul võeti vastu kaks korteriomandi võõrandamiseks kohustavat otsust, päevakorrapunkti 2 all avaldaja suhtes ja päevakorrapunkti 1 all teise korteriomaniku suhtes. Lisaks arutati koosolekul veel jooksvaid küsimusi (päevakorrapunkt 3).
3.2.Tunnistaja YY ütlustega on tõendatud puudutatud isiku väide, et koosoleku kutse pandi seaduses ettenähtud etteteatamise korda järgides 6. veebruaril 2020 trepikoja infotahvlile ja avaldaja postkasti. Tunnistaja ütles ka, et avaldajat kutsuti koosolekule telefonitsi. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised. Avaldus otsuste tühisuse tuvastamise nõudes jäi rahuldamata.
3.3.Avaldajal ei ole õiguslikku huvi nõuda teise korteriomaniku suhtes tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada päevakorrapunkti 3 all arutatut. Päevakorrapunktide 1 ja 3 osas jäi avaldus seetõttu rahuldamata.
3.4.Maakohus kontrollis sisuliselt, kas esines alus kohustada avaldajat võõrandama tema korteriomandit. Selleks hindas kohus, kas koosoleku protokollis võõrandamisnõude alusena esitatud asjaolud on tõendatud ja piisavalt kaalukad, et otsustada korteriomandi võõrandamine. Vähemalt osa protokollist nähtuvatest etteheidetest olid maakohtu hinnangul otsitud või alusetud. Seetõttu ei olnud võõrandamiseks kohustamine sisuliselt põhjendatud ja avaldus tuli rahuldada päevakorrapunkti 2 all avaldaja suhtes vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 6 alusel kummagi menetlusosalise enda kanda.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4.Korteriühistu esitas 30. oktoobril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles avaldus rahuldati, ja jätta avaldus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda.
4.1.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest vaidlustatud määrusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel tunnistas kohus ühe otsuse kehtetuks. Avaldus ei olnud piisavalt selge, mh ei põhistanud avaldaja tuvastushuvi. Maakohus asus ise avaldust sisustama ja laiendama.
4.2.Ekslik on käsitlus, et korteriomanike otsuse kehtivuse vaidlustamise menetluses saab sisuliselt kontrollida KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust, sh sama paragrahvi teises lõikes märgitud tingimuste täidetust.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja esitas venekeelse vastuse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. detsembril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud määruse otsustuse, millega maakohus tunnistas avaldaja suhtes tehtud võõrandamisotsuse kehtetuks, ja jätab avalduse ka selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja menetlusosalised kannavad ise oma kulud kaebemenetluses.
7.TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult puudutatud isik. Seega on vaidlustatud määrus TsMS § 466 lg 3 ning § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles avaldus jäi rahuldamata ja avaldaja kulud tema enda kanda. 3 (4)
8.Ringkonnakohus selgitas 18. detsembril 2020 avaldajale, et tema avaldused kohtule tuleb teha eesti keeles. Avaldaja ei esitanud kaebuse vastuse tõlget eesti keelde ja ka tema hilisem,
16.jaanuari 2021 pöördumine on taas vene keeles. TsMS § 33 lg 3 alusel jätab kohus võõrkeelsed avaldused tähelepanuta, sh jääb menetlemata viimati viidatud pöördumisele lisatud täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmise taotlus. Lisaks esitati taotlus hilinemisega.
9.Põhjendatud on kaebuse väide, et maakohus eksis, kui asus otsuse kehtivuse vaidlustamise menetluses sisuliselt kontrollima KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust, sh sama paragrahvi teises lõikes märgitud tingimuste täidetust.
9.1.Maakohus lahendas otsuse kehtetuks tunnistamise nõude KrtS § 33 tingimuste järgi. Kuigi maakohus seda nii ei põhjendanud, siis võib vaidlustatud määruse p-dest 13 ja 14 aru saada, et maakohus käsitles otsuse mittevastamist KrtS § 33 tingimustele ühtlasi vastuoluna seadusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause tähenduses.
9.2.Ringkonnakohus leiab, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses ei saa kontrollida selle põhjal, kas KrtS § 33 tingimused võõrandamisnõude kohtus maksma panemiseks on täidetud.
9.2.1.Esiteks viitab sellele menetlusvormide erinevus. Nimelt tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses mh korteriomaniku avalduse alusel asi, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, aga sellest on välja arvatud nõue, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses kehtivad mitmed menetlusreeglid, mis ei ole omased hagimenetlusele (TsMS § 477), neid on maakohus käesoleval juhul ka rakendanud. Nii toimides eiras maakohus seadusandja tahet, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamise kohta tehakse kohtulahend võistlevas menetluses, kus kohtu abistav roll on väiksem.
9.2.2.Teiseks ei ulatu TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleks pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Käesoleval juhul aga lahendas maakohus vaidluse just sellise järelduse põhjal.
9.3.Maakohus ei tuvastanud muud kehtetuse alust ja seda ei tuvasta ka ringkonnakohus.
9.4.Seega ei saa korteriomandi võõrandamiseks kohustavat otsust tunnistada kehtetuks käesolevas asjas on esile toodud asjaoludel. Avaldus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.
10.Kaebuse ülejäänud sisulistele väidetele pole menetlusökonoomilistel kaalutlustel vaja vastata.
11.Kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse kohta. Menetlus maakohtus kulges valdavalt korteriühistu ja kohtu vaidlusena, milles avaldaja praktiliselt ei osalenud. Pärast avalduse esitamist ei teinud avaldaja sisulisi menetlustoiminguid. Vaidluse ulatuse ja mahu kujundas korteriühistu, kes asus õigustama avaldaja korteriomandi võõrandamiseks tehtud otsust, kuigi selle sisulisi aspekte ei vaidlustatud. Kirjeldatud olukord on piisavalt erandlik, et jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel iga menetlusosalise kanda olenemata vaidluse lahendamise tulemusest. Samal viisil jaotuvad kaebemenetluse kulud.
12.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Käesoleva määruse peale saab avaldaja kaevata TsMS § 660 lg 4 alusel ja puudutatud isik võib vaidlustada menetluskulude jaotuse TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.