R L hagi Raidos Group OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
1400,40 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R L (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Politšev (e-post: [email protected])
Sergei
Kostja: Raidos Group OÜ (registrikood: 12930514; asukoht: Kreenholmi tn 34, 20206 Narva; e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja: Andrey Ryashin Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistungid 15.01.2020, 19.01.2021
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada R L hagi Raidos Group OÜ vastu osaliselt.
2.Mõista Raidos Group OÜ-lt R L kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1302,54 eurot (bruto).
3.Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti 1/7
2-20-8893 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.Hageja esitas 17.06.2020 Viru Maakohtusse hagi saamata jäänud töötasu nõudes. Hageja asus kostja juurde tööle alates 06.01.2020. Töölepingu sõlmimisel oli kokkulepe, et hageja töötab töölisena kostja ehitusobjektidel, s.h Sisekaitseakadeemia hoone ehitamisel Narva linnas. Hageja asus tööle täistööajaga, hagejal oli tunnitasu kokkulepe, 1 tund 5 eurot. Töötasu pidi välja makstama iga järgmise kuu 15ndaks kuupäevaks. Olenemata hageja palvetest kostja kirjalikku lepingut ei vormistanud. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et hageja on kostja juures töötajana olnud registreeritud perioodil 06.01.2020 – 13.04.2020. Hageja töötas peamiselt koos A A, kes ladus ehitusobjektidel telliskive, hageja oli tema abiline.
2.Jaanuaris 2020 töötas hageja 115,5 tundi, veebruaris 2020 töötas hageja 119 tundi, märtsis töötas hageja 80,5 tundi. Kokku töötas hageja kostja juures 315 tundi.
3.Alates 20.03.2020 lõpetas hageja kostjaga töösuhted, kuna kostja ei tasunud hagejale töötasu jaanuar – märts. Perioodi jooksul maksis kostja kokku hagejale 233,40 eurot (bruto), 225 eurot (neto). Seega maksis kostja ainult 45 tunni eest. Kostjal jäi tasumata 270 tunni eest 1400,40 eurot (bruto), 1 350 eurot (neto). Kostja seisukohad
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et hageja sai palka tehtud töö eest. Viimast korda maksti talle tema töö eest Sisekaitseakadeemia projekti juures perioodil 1.01.2020 – 31.01.2020. Hageja ladus koos A A 103 m2 kivi, mille hind oli 9 eurot ruutmeeter. Sellest summast sai hageja 1,5 eurot ruutmeetri eest. Hageja sai kaks korda ebakorrektse töö eest trahvi kokku 600 eurot. Lisaks sai ta trahvi suitsetamise eest 200 eurot. Lisaks oli hageja tööl joobes ja teda kõrvaldati töölt. Seoses korduvate rikkumistega lõpetati hagejaga tema töösuhe ja ta sai trahvi 500 eurot. Hageja on saanud täisulatuses raha, viimane kanne juunis 2020.
15.09.2020 kohtuistung
5.Kohtuistungil täpsustas hageja, et töötasu kokkulepe oli 5 eurot tunnis (bruto). Kostja väitis, et hageja töösuhe kestis 10.12.2019 – 13.04.2020. Kostja väidab, et hagejaga oli sõlmitud töövõtuleping. Leping on olemas, aga raamatupidamises. Nii palju kui inimene tööd tegi, nii palju tasu sai. Kostja andis isikutele töötamise ajad ja vahepeal tehti akte tehtud tööde kohta. Hageja töö oli ajutine. Kostja viitab Maksu- ja Tolliameti tõendile, kus on kirjas nii töötamise aeg, kui ka see, et tegemist oli töövõtulepinguga. Kostja väitis, et töötasust peeti kinni 600 eurot.
6.Hageja selgitas, et pidas ise tööajaarvestust. Ühele arvestuslehele on kostja kirjutanud: „miks kirjutad töötundide arvu, meil on kokku lepitud 9 eurot“. Kostja väitis, et tal on olemas leping, kus on kirjas ka kokkulepe tasu osas. Tasu arvestus käis aktide alusel. 2/7
2-20-8893 Peatöövõtja kandis kostjale raha, millest võeti maha kulud ning üle jäi summa töötasuks, mida saadi vastavalt tehtud tööle. Vahel oli tasu suurem, vahel väiksem. Kostja maksis hagejale nii sularahas kui ka ülekandega.
7.Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning kohaldatavat õigust. Hageja täiendav seisukoht
8.Hageja on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja väiteid. Kirjas on olemas märkus võlaõigusliku lepingu kohta, aga milline konkreetne leping on ja millised on lepingu tingimused, seda ei ole teada. Kirjast ei nähtu allkirjastamist. Hageja jääb selle juurde, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe.
9.Hageja lisas tõendina veebruari tööaja arvestamise lehe, mille andis hagejale kostja, et hageja ise peaks tööaja arvestust. Märtsi ja jaanuari kohta lehti ei ole.
19.01.2021 kohtuistung
10.Kostja teatas, et läheb likvideerimisele. Hageja loobus enda taotletud tunnistaja ülekuulamisest. Kostja selgitas, et hageja sai koos oma paarimehega kahepeale iga tehtud ruutmeetri eest 9 eurot, sellest 2 eurot sai hageja endale. Hageja selgitab, et ta oli abitööline – ladus ehitusblokkidest seina, pani küprokit, koristas.
11.Kohus kuulas tunnistajana üle kostja töötaja K J.
12.Pooled kordasid varem esitatud seisukohti. Kostja rõhutas, et hageja ei teinud tööd, vaid viibis ainult territooriumil. Kostja juhtis ka tähelepanu tunnistaja ütlustele, et olemas olid tööaja tabelid, mille korjas tunnistaja kokku. Hageja esitas käsikirjalisi pabereid. Seal töötas 10 inimest, aga probleeme oli ainult hagejaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
14.Pooled vaidlevad selles osas, kas hagejaga oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping. Kirjalikku lepingut pooled menetluses ei esitanud. Hageja väitis, et seda ei ole ka sõlmitud. Riigikohus on 20.05.2020 tsiviilasjas nr 2-18-6908 tehtud otsuse punktis 11 selgitanud, et: „Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Sama tulenes enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS-i sätetest, mille kohaldamisel leidis kolleegium korduvalt, et juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seejuures on kolleegium selgitanud, et üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut [...] Need seisukohad kohalduvad ka alates 1. juulist 2009 3/7
2-20-8893 kehtiva TLS-i korral. Seadusandja eesmärk panna suurem tõendamiskoormus väidetavale tööandjale, nähtub nii TLS § 1 lg 2 sõnastusest kui ka TLS-i eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XI koosseis; 299 SE seletuskiri, lk 8). Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu.“
15.Kohus selgitas kostjale kohustust tõendada oma väiteid (dtl 45 jj). Kostja on tõendina esitanud väljavõtte töötamise registrist (dtl 56, tõlge dtl 94) ja muid tõendeid esitanud ei ole. Vastavalt maksukohuslaste registri põhimääruse § 2 lg 3 on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Seega ei ole võimalik ainult nimetatud andmetele tuginedes anda hinnangut poolte vahel sõlmitud lepingule.
16.Kostja on soovinud lepingu olemust tõendada ka tunnistaja ütlustega. Kostja töötaja K J ütlused on lepingu liigi osas vastuolulised. Vastuseks küsimusele, kas hagejaga oli sõlmitud leping vastab tunnistaja, et see küsimus on direktorile (dtl 144). Samuti ei mäleta ta, kas ta on hagejaga sõlmitud lepingut näinud (dtl 144). Samas väidab tunnistaja, et hageja töötas töövõtulepinguga (dtl 144).
17.Kohus leiab, et hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis ning arvestades asjaolu, et kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis tuleb eeldada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Hageja on ise kirjeldanud, et ta allus kostja juhtimisele ja kontrollile ja seda on kinnitanud ka tunnistaja oma ütlustega, kes kirjeldas, et hageja tegeles erinevate töödega, mida tunnistaja talle andis (dtl 143), samuti oli kokkulepe tööaja osas (dtl 144), tunnistaja otsustas hagejale makstava tasu osas (dtl 144), peeti hageja tööaja arvestust (dtl 144). Riigikohus on 20.05.2020 tsiviilasjas nr 2-18-6908 tehtud otsuse punktis 13 selgitanud, et: „Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi.“ Kohus leiab, et kuna poolte ühist tahet on käesoleval juhul keeruline tuvastada ning samuti ei ole arusaadav, millisel viisil tõlgendasid pooled omavahelist suhet, siis on vajalik lähtuda sellest, kuidas lepingupooltega sarnane isik seda mõistma pidi. Kohus leiab, et olukorras, kus tööks vajalik materjali tõi kostja, töö andis kostja, tööaega kontrollis kostja ning ka töö kvaliteeti kontrollis kostja, siis olenemata sellest, et kostja kajastas lepingut töötamise registris võlaõigusliku lepinguna, tegemist oli siiski töölepinguga. 4/7
2-20-8893
18.TLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja arvas, et tema töötasu oli 5 eurot (bruto) tunni eest, kostja kokkulepet ei tunnistanud ja viitas, et ruutmeetri eest tasuti kokku hagejale ja tema kaastöötajale 9 eurot ruutmeetri kohta. Kohus leiab, et menetluses ei ole tõendatud, mis on töötasu kokkulepe. Kostja poolt tööaja arvestamise lehele kirjutatu (dtl 4) ei ole piisav kokkuleppe tuvastamiseks, eriti arvestades seda, et puudub kokkulepe konkreetselt hageja töötasu osas. Kostja kirjutis ei anna vastust, mille eest konkreetselt 9 eurot ruutmeetri kohta maksma pidi. Tunnistaja on selgitanud, et tasu kokkulepe oli tehtud töö eest, kuid kui suur tasu oli, seda tunnistaja ei teadnud (dtl 142 jj). Riigikohus on 20.05.2020 tsiviilasjas nr 2-18-6908 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et: „Kui poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta ei ole võimalik tuvastada, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda TLS § 29 lg-st 2. Selle sätte kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kolleegium on seisukohal, et kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 115 ja § 117) ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (vt ka Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 31-32). Seega juhul, kui tööandja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sarnase töö eest tavaliselt makstava tasu suurust on võimalik tõendada nt Statistikaameti andmetega.“ Kohus lähtub Statistikaameti andmetest ja nende poolt läbi viidud 2020 I kvartali uuringust, milles leiti, et ehitussektori lihttöölise mediaanpalk on 802 eurot kuus.1 Kohus jagab nimetatud summa kvartali keskmise ühe kuu töötundidega, mida on ühes kuus 168, ja saab tunnitasuks 4,77 eurot.
19.Kostja ei ole esitanud tõendeid tööaja arvestuse kohta. Tunnistaja on kinnitanud, et tööaja arvestust peeti (dtl 144 – 145). Võttes arvesse, et kostjal on kohustus pidada tööaja arvestust, kuid kostja ei ole hageja tööaja osas tõendeid esitanud, siis saab kohus lähtuda hageja esitatud tõenditest. Hageja on esitanud 4 dokumenti – jaanuari käsikirjaline arvestus (dtl 4), veebruari käsikirjaline arvestus (dtl 4), veebruari töötabel (dtl 58) ning märtsi käsikirjaline arvestus (dtl 2). Kohus leiab, et arvestades TLS § 47 lg 2, mille kohaselt on vajalik anda töötajale peale 6-tunnist töötamist vähemalt 30minutiline vaheaeg, mida tööaja sisse ei arvestata, siis on töötaja arvestusest vajalik nimetatud vaheajad maha arvestada. See on kooskõlas ka veebruari dokumentidega, kus käsikirjalistes dokumentides on kajastatud tööaega 8.00 – 16.30 (8,5 h), aga tabelis on 8 h. Seega leiab kohus, et hageja töötas järgnevalt:
20.Seega hageja töötas kokku 317 tundi. Ühe tunni maksumus on 4,77 eurot (bruto). Kokku oleks kostja pidanud maksma hagejale 1535,94 eurot (bruto) (24.02 oli riigipüha ning vastavalt TLS § 45 lg 2 on vajalik nende tundide eest maksta kahekordset töötasu). Kostja maksis hagejale 233,40 eurot (bruto) (dtl 6). Seega peab kostja hagejale täiendavalt maksma 1302,54 eurot (bruto).
21.Kostja on seisukohal, et tal oli õigus pidada kinni hageja töötasust trahve. Kostja ei ole antud küsimuse selgitamiseks esitanud ühtegi tõendit, samuti ei ole kostja esitanud dokumente töötasu kinnipidamise kohta. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib ilma nõusolekuta kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Kohus ei analüüsi kostja õigust trahve kehtestada, kuna see ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt oluline. Arvestades, et tegemist ei ole ettemaksuga ega tasuga väljatöötamata põhipuhkuse eest, siis oleks kostjal pidanud igal juhul olema tasaarvestuse tegemiseks hageja nõusolek, kuid seda ei ole kostja kohtule esitanud. Seega leiab kohus, et kostjal ei ole olnud õigust tasaarvestust teha.
22.Seega leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1302,54 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
24.TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati üle 90% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
6/7
2-20-8893
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.