OÜ Finora Factoring hagi XX ja IZOmat OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Finora Factoring apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
39 410,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Finora Factoring (registrikood 14439107), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-12235 osas, milles maakohus: jättis rahuldamata OÜ Finora Factoring hagi XX vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi 960,25 euro nõudes; tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu; jaotas menetluskulud OÜ Finora Factoring ja XX suhtes. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
2.Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus on jõustunud osas, milles maakohus: rahuldas OÜ Finora Factoring hagi IZOmat OÜ vastu; mõistis IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja põhivõla 48 248 eurot ja perioodil 15. juuni 2018. a kuni 15. august 2019. a sissenõutavaks muutunud viivise 5276,68 eurot;
mõistis IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja viivise põhivõlalt 6348 eurot 0,05 % päevas alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni; mõistis IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja viivise põhivõlalt 41 900 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni; mõistis XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja põhivõla 15 000 eurot ja intressi 435 eurot; mõistis XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja viivise põhivõlalt 15 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
1.novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni; jättis rahuldamata OÜ Finora Factoring hagi XX vastu viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 38 450 eurot alates 1. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni välja mõistmiseks; jättis IZOmat OÜ menetluskulud tema enda kanda; jättis OÜ Finora Factoring 15. augusti 2019. a hagiavalduse koostamisega seotud õigusabikulud 51 % ulatuses IZOmat OÜ kanda ning ülejäänud OÜ Finora Factoring menetluskulud 77 % ulatuses IZOmat OÜ kanda.
3.Rahuldada OÜ Finora Factoring apellatsioonkaebus osaliselt.
4.1.Rahuldada OÜ Finora Factoring hagi IZOmat OÜ vastu täielikult ja OÜ Finora Factoring hagi XX vastu osaliselt.
4.2.Välja mõista IZOmat OÜ-lt ja XX-lt solidaarselt OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 38 450 eurot.
4.3.Välja mõista IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 9798 eurot ja perioodil 15. juuni 2018. a kuni 15. august 2019. a sissenõutavaks muutunud viivis 5276,68 eurot.
4.4.Välja mõista IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 6348 eurot 0,05 % päevas alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4.5.Välja mõista IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 41 900 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4.6.Välja mõista XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 15 000 eurot ja intress 1395,25 eurot.
4.7.Välja mõista XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 15 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
1.novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4.8.Jätta rahuldamata OÜ Finora Factoring hagi XX vastu viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 38 450 eurot alates
1.novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni välja mõistmiseks.
4.9.Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 27. detsembri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
4.10.Maakohtus kantud menetluskulud jaotada järgmiselt:
4.10.1.Jätta IZOmat OÜ menetluskulud tema enda kanda.
4.10.2.Jätta XX menetluskulud 96 % ulatuses tema enda kanda ja 4 % ulatuses OÜ Finora Factoring kanda.
4.10.3.Jätta OÜ Finora Factoring 15. augusti 2019. a hagiavalduse koostamisega seotud õigusabikulud 51 % ulatuses solidaarselt IZOmat OÜ ja XX kanda ning 30 % ulatuses XX kanda.
4.10.4.Jätta OÜ Finora Factoring ülejäänud menetluskulud 70 % ulatuses solidaarselt IZOmat OÜ ja XX kanda, 11 % ulatuses XX kanda ning 7 % ulatuses IZOmat OÜ kanda.
4.10.5.Jätta 23. detsembri 2019. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv XX kanda.
4.11.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Finora Factoring (hageja) esitas 15. augustil 2019 Harju Maakohtule WEST Capital Holding OÜ (kustutatud), XX (kostja) ja IZOmat OÜ vastu hagi. 8. juunil 2020 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 53 450 eurot, intress 1395,25 eurot ja viivis põhinõudelt 53 450 eurot alates 1. novembrist 2019 seadusjärgses määras. Samuti palus hageja IZOmat OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevus 48 248 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1355,30 eurot (arve nr 15220 viivis) ja 3921,38 eurot (arve nr 15257 viivis) ning alates hagi esitamisest viivis põhivõlalt 6348 eurot määras 0,05 % päevas ja põhivõlalt 41 900 eurot seadusjärgses määras. Alternatiivselt palus hageja kostjalt ja IZOmat OÜ-lt välja mõista kummaltki eraldi kahjuhüvitise 38 450 eurot ja viivise sellelt alates 23. detsembrist 2019 seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta vastaspoolte kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis hageja 23. märtsil 2018 faktooringulepingu WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud), mille alusel faktooris hageja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) poolt tellijatele esitatud arveid (faktooringuleping). Faktooringulepingu alusel loovutas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) hagejale oma nõuded Concrete Workers OÜ vastu summas 17 958 eurot (arve nr 15224) ning IZOmat OÜ vastu summas 6348 eurot (arve nr 15220) ja summas 41 900 eurot (arve nr 15257). Nõude loovutamise eest tasus hageja WEST Capital Holding OÜ-le vastavalt 2. aprillil 2018 15 000 eurot, 23. märtsil 2018 5000 eurot ja 24. mail 2018 33 450 eurot. IZOmat OÜ, hageja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlmisid 9. jaanuaril 2018 arvete tasumise kokkuleppe, mille
p 4 kohaselt kinnitab IZOmat OÜ talle esitatud arvete digitaalselt allkirjastamisega muuhulgas teenuste kättesaamist, summade õigsust ja pretensioonide puudumist (kokkulepe). Hageja ja kostja sõlmisid 8. augustil 2018 käenduslepingu, mille järgi vastutab kostja faktooringulepingu ja selle alusel kõikide faktooritud arvete (arve nr 15220, 15221, 15224, 15257) nõuete jäägil põhinevate WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest (käendusleping). Hagejal on nõue kostja vastu käenduslepingu ja faktooringulepingu alusel. Faktooringulepingu järgi juhul, kui ostja ei täida enda kohustust tähtaegselt, siis on faktooril õigus eritingimuste p 8 järgi nõuda müüjalt nende summade tasumist seitsme kalendripäeva jooksul ja õigus kasutada üldtingimuste p-s 7 kirjeldatud tagasiloovutamise õigust. Hageja on nõudnud WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud) tekkinud võlgnevuste tasumist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete nr 15224, 15220 ja 15257 tasumata jätmise tõttu ning tuginedes faktooringulepingu ple 7 ja käenduslepingu p-le 1 põhivõlgnevuse 53 450 (15 000 + 5000 + 33 450) eurot ja neilt arvestatud intressi 1395,25 (435 + 125 + 835,25) eurot tasumist. Kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks, aga isegi kui see nii ei ole, siis hagi võib esitada ka enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja taotleb viivise välja mõistmist alates 1. novembrist 2019, sest kõnealusel päeval esitas kostja vastuse hagile, mis näitab, et kostja oli hiljemalt selleks kuupäevaks teadlik tema vastu esitatud nõudest ja möödunud olid ka kostja esile toodud tähtajad, mille jooksul kohustus tuli täita. Hageja nõue IZOmat OÜ vastu tuleneb arvetest nr 15220 ja 15257, millistest tuleneva nõudeõiguse loovutas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) hagejale. WEST Capital Holding OÜ-l (kustutatud) puudus õigus arvete osas kreeditarvete esitamiseks ning WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ kokkulepped nende arvete tasumise vältimiseks tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei võimalda IZOmat OÜ esitatud dokumendid järeldada, kas IZOmat OÜ pretensioonidel WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu on üldse alust. Alternatiivselt taotles hageja kostjalt ja IZOmat OÜ-lt kahjuhüvitise väljamõistmist. Kostja ei avaldanud hagejale faktooringulepingu sõlmimisel, et kõik WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) teostatud tööd on ulatuslike puudustega ja seetõttu on tõenäoline, et IZOmat OÜ keeldub arvete tasumisest. Arvestades, et faktooringuleping sõlmiti ning kõik arved väljastati ja allkirjastati WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liikmeks olnud kostja poolt, siis on rikkumised etteheidetavad ka kostjale. Kahjuna on käsitatav avansiliste maksete tegemine WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kogusummas 38 450 eurot. Samuti, kui IZOmat OÜ ei oleks arveid digitaalselt allkirjastanud ja seeläbi kinnitanud vastuväidete ja pretensioonide puudumist WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu, siis ei oleks hageja avansina tasunud 38 450 eurot. Lisaks leidis hageja, et kui tal puuduvad lepingust tulenevad nõuded, siis on hagejal nõue lepinguväliste kohustuste rikkumisest tulenevalt, sest hageja ei välista, et WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ on väljastanud fiktiivseid arveid, mille eesmärgiks oli hagejalt välja petta arvete finantseerimine. Hageja teavitas IZOmat OÜ-d 7. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest tasuda nõue hiljemalt
15.märtsil 2019 ning WEST Capital Holding OÜ-d (kustutatud) ja kostjat 22. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest tasuda nõue hiljemalt 31. märtsil 2019. Nõutud summasid ei ole tasutud. IZOmat OÜ on hagejale teatanud, et nimetatud võlgnevused tasutakse, kuid
4.oktoobril 2018 saatis IZOmat OÜ teate, et nimetatud arvete osas on koostatud WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) poolt kreeditarved. Kostja ja IZOmat OÜ vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustus muutub faktooringulepingu järgi sissenõutavaks seitsme pangapäeva jooksul pärast nõude esitamist. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, millal tegi hageja nõude tagasiloovutamiseks vajaliku tahteavalduse. Seega ei ole hageja nõue WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa ka kostja selle eest vastutada. Seejuures muutub käendaja kohustus käenduslepingu järgi sissenõutavaks 14 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise teate esitamist. Kostja ei ole sellist teadet saanud. Hageja oli kohustatud tegema kaks erinevat tahteavaldust erinevatel aegadel. Isegi juhul, kui hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, siis on nõue ebaselge. Hageja saab kostja vastu esitada vaid faktooringulepingust tulenevaid nõudeid (faktooringuavanss, millele lisandub intress ja viivis), mitte aga arvetest tulenevaid nõudeid. Kostja ei saa solidaarselt vastutada IZOmat OÜ-ga, sest kohustuste sisu on erinev. Hageja viivise arvestus on ebaõige, sest viivise arvestamise algus ei ole seotud faktooringulepingus märgitud tagasimüügiõiguse tekkimise ajaga. Lisaks nõudis kostja viivise vähendamist, kuivõrd nõutav viivis ületab seadusest tulenevat viivist ligikaudu 14 korda. Samuti ei võimalda viivist tasuda kostja majanduslik olukord. Kostja on kaotanud täitemenetluse tõttu korteriomandi ning praeguses asjas kohtuotsuse tegemine mõjutab otseselt WEST Capital Holding OÜ (kustutatud), milles kostjal on osalus, majanduslikku olukorda.
3.IZOmat OÜ palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. WEST Capital Holding OÜ-l (kustutatud) ei ole nõuet, mis hagejale loovutati, IZOmat OÜ vastu, sest WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) on nõude krediteerinud 31. juulil 2017 seoses teostatud töödes esinenud puudustega ja teostamata töödega. Samuti on IZOmat OÜ ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlminud kirjaliku kokkuleppe, millega viimane võttis endale kohustuse tasuda kõik nõuded hagejale ise. Hageja viivise arvestus on ebaõige, sest viivise arvestamise algus ei ole seotud faktooringulepingus märgitud tagasimüügiõiguse tekkimise ajaga. Lisaks nõudis IZOmat OÜ viivise vähendamist, sest hageja nõutav viivis ületab seadusest tulenevat viivist ligikaudu 14 korda ja IZOmat OÜ majanduslik olukord ei võimalda viivist tasuda. Samuti ei laiene IZOmat OÜ-le faktooringulepingu viivised. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2020. a otsusega hagi IZOmat OÜ vastu, mõistes IZOmat OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõla 48 248 eurot, perioodil 15. juuni 2018. a kuni 15. august 2019. a sissenõutavaks muutunud viivise 5276,68 eurot ning viivise põhivõlalt 6348 eurot 0,05 % päevas ja viivise põhivõlalt 41 900 eurot seadusjärgses määras alates 16. augustist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus rahuldas hagi kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot, intressi 435 eurot ja viivise põhivõlalt 15 000 eurot seadusjärgses määras alates 1. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro, intressi 960,25 euro ja põhivõlalt 38 450 eurot arvestatava viivise nõudes. Kostja ja IZOmat OÜ menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, aga hageja menetluskulud jaotas järgmiselt: 15. augusti 2019. a hagiavalduse koostamisega seotud õigusabikuludest jättis 33 % hageja kanda, 16 % kostja kanda ja 51 % IZOmat OÜ kanda; 23. detsembri 2019. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu jättis kostja kanda; ülejäänud menetluskulud jättis 23 % ulatuses kostja kanda ja 77 % ulatuses IZOmat OÜ kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud. Vaidlust ei ole järgmises: 1) hageja sõlmis WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud)
23.märtsil 2018 faktooringulepingu, mille alusel faktooris hageja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) tellijatele esitatud arveid; 2) faktooringulepingu alusel loovutas WEST Capital
Holding OÜ (kustutatud) hagejale oma nõude a) Concrete Workers OÜ vastu summas 17 958 eurot (arve nr 15224), mille eest tasus hageja 2. aprillil 2018 15 000 eurot; b) IZOmat OÜ vastu summas 6348 eurot (arve nr 15220), mille eest tasus hageja 23. märtsil 2018 5000 eurot; c) IZOmat OÜ vastu summas 41 900 eurot (arve nr 15257), mille eest tasus hageja 24. mail 2018 33 450 eurot; 3) IZOmat OÜ, hageja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlmisid
23.märtsil 2018 arvete tasumise kokkuleppe; 4) faktooringulepingust tulenevate WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustuste tagamiseks sõlmis kostja hagejaga 8. augustil 2018 käenduslepingu; 5) hageja teavitas IZOmat OÜ-d 7. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest tasuda kokkuleppest ning arvetest nr 15220 ja 15257 tulenev nõue hiljemalt 15. märtsil 2019; 6) WEST Capital Holding OÜ (kustutatud), kostja ega IZOmat OÜ ei ole nõudeid tasunud; 7) IZOmat OÜ on hagejale teatanud, et võlgnevused tasutakse, kuid 4. oktoobril 2018 saatis IZOmat OÜ teate, et arvete osas on WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) koostanud kreeditarved.
23.märtsil 2018 hageja, WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ vahel sõlmitud kokkuleppest ning 23. märtsil 2018 ja 24. mail 2017 arvete nr 15220 ja 15257 allkirjastamisest tulenevalt oli IZOmat OÜ teadlik nõuete loovutamisest, mistõttu pidi IZOmat OÜ lähtuma sellest, et uus võlausaldaja on hageja. WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ ei saanud kreeditarve esitamisega nõudeid tasaarvestada, sest arvetest nr 15220 ja 15257 tulenev nõue oli loovutatud hagejale. Samuti ei saanud IZOmat OÜ nõuet tasaarvestada hagejaga ega esitada hageja nõude osas vastuväiteid, mis seonduvad IZOmat OÜ võimalike nõuetega, sest IZOmat OÜ võimalik nõue muutus sissenõutavaks pärast loovutusest teadasaamist. 21. juuni 2018. a e-kirjades lubas IZOmat OÜ arved tasuda, millest saab järeldada, et sel hetkel ei olnud tal nõuet tekkinud. Lisaks ei välista hageja nõudeõigust WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ kokkulepe, sest hageja ei ole selle pooleks. Arvel nr 15220 on märgitud viivisemääraks 0,05 % päevas, mille saab viivisearvestuse aluseks võtta ning arve nr 15257 puhul lähtub kohus seadusjärgsest viivisemäärast. Kuivõrd 15. juuni 2018. a olid mõlema arve tasumise tähtajad möödunud (nõude sissenõutavus on seotud arvetel märgitud tasumise tähtaegadega), siis saab sellest hageja märgitud alguskuupäevast lähtuda. IZOmat OÜ taotlus viivise vähendamiseks jääb rahuldamata, kuivõrd hageja täpsustatud nõudes esitatud viivisemäär ega viivisenõude suurus ei ole ebamõistlikult suur ning väidet raske majandusliku olukorra kohta ei ole põhistatud. Nõue kostja vastu saab olla seotud vaid arvega nr 15224. Arved nr 15220 ja 15257 tuleb tasuda IZOmat OÜ-l, mistõttu nende arvetega seonduvalt ei olnud kohustatud isikuks WEST Capital Holding OÜ (kustutatud), kelle kohustusi kostja käendab. Samuti ei ole WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud) nõutud nimetatud arvete tasumist. Kuivõrd kohus rahuldas arvetest nr 15220 ja 15257 tuleneva nõude IZOmat OÜ vastu, siis puudub vajadus lahendada kostja vastu esitatud alternatiivnõuet. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja pidi tegema kaks tahteavaldust. Hageja esitas arvega nr 15224 seonduvalt nõude WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) e-posti aadressile [email protected] 22. märtsil 2019, aga asjaoludest ei nähtu, et pärast nimetatud nõudekirja saatmist oleks uus nõue esitatud. Samas ei saa seetõttu pidada nõuet alusetuks, kuivõrd nõude esitamiseks saab pidada ka hagi esitamist. Hageja nõudis arvega nr 15224 seonduva nõude täitmist hagiavalduses, kostja sai hagiavalduse kätte 20. septembril 2019 ja sellest kuupäevast oli võimalik arvestada kostja kui käendaja tähtaega 14 päeva nõude täitmiseks. Lisaks on eposti aadress [email protected] märgitud käenduslepingus ka kostja kontaktiks, millest saab järeldada, et kostja oli teadlik nõudest. Samuti oli kostja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liige nõude esitamise ajal, mistõttu oli kostja kontrolli all see, kas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) nõude tasub ning samas oli ta ka käendajana teadlik, et WEST
Capital Holding OÜ (kustutatud) ei ole nõuet tasunud, mistõttu on teise nõude esitamata jätmisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd kostja vastu esitatud nõue oli muutunud 1. novembriks 2019 sissenõutavaks, siis on põhjendatud arvestada viivist alates sellest kuupäevast. Kostja taotlus viivise vähendamiseks jääb rahuldamata, kuivõrd hageja täpsustatud nõudes esitatud seadusjärgne viivisemäär ei ole ülemäära suur ja puudub varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisenõue. Maakohus tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, jättes selle jõusse selliselt, et otsuse täitmise tagamiseks on kostja pangakontod arestitud 17 000 euro ulatuses hageja kasuks. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostja vastu osaliselt rahuldamata ja tühistas osaliselt hagi tagamise abinõu, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 38 450 eurot ja intress 960,25 eurot ning jätta hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ja 15. augusti 2019. a hagiavalduse koostamisega seotud hageja õigusabikuludest 49 % kostja kanda. Hageja täpsustas 15. jaanuaril 2021, et palub põhivõla välja mõista kostjalt ja IZOmat OÜ-lt solidaarselt. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tähtsust ei oma kostja vastuväited kahe tahteavalduse esitamise ja sellest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise aja kohta, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgi on hagi võimalik esitada ka tulevase nõude täitmiseks. Nõude sissenõutavus omab tähtsust vaid viivise arvestamisel. Maakohtu otsus on vastuoluline ja üllatuslik, sest kohus ei selgitanud, miks ei ole TsMS § 369 rakendatav nõude puhul, mis tulenes arvetest nr 15220 ja 15257. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei ole kohustatud isikuks ega ole nõutud arvete tasumist WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud). 15. augustil 2019 esitas hageja hagiavalduses kõnealuste arvete osas nõude ka WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu. Hageja nõue tuleneb faktoorilepingu eritingimuste p-st 8 ja faktooringulepingu üldtingimuste p-st 7.3 ning seda nõuet on kostja ka käendanud. Kohtuotsuse tegemise seisuga oli nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, sest möödunud olid kõik tähtajad, mille jooksul kostja kui käendaja pidi oma kohustuse täitma. Seejuures on kostja kohustusest teadlik, sest kostja on menetluses osalenud ja esitanud vastuse hagile. Kostja teadlikkust sellest, et ka arved nr 15220 ja 15257 on tasumata, kinnitab ka see, et kostja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kontaktandmed kattusid osaliselt, kostja oli WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liige ja kostja allkirjastas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liikmena kokkulepped IZOmat OÜ-ga. Vastustaja seisukoht
6.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi 960,25 euro nõudes, tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ning jaotas menetluskulud hageja ja kostja suhtes. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega põhivõla ja intressi nõuded rahuldatakse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi 960,25 euro nõudes ning tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
9.Pooled ei vaielnud maakohtus järgmiste apellatsiooniastmes tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja sõlmis WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud) (müüja) 23. märtsil 2018 faktooringulepingu, mille alusel faktooris hageja müüja tellijatele esitatud arveid. Faktooringulepingu alusel loovutas müüja hagejale mh oma nõuded IZOmat OÜ (ostja) vastu summas 6348 eurot (arve nr 15220), mille eest tasus hageja 23. märtsil 2018 5000 eurot ning summas 41 900 eurot (arve nr 15257), mille eest tasus hageja 24. mail 2018 33 450 eurot. Hageja, IZOmat OÜ ja WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud) sõlmisid 23. märtsil 2018 arvete tasumise kokkuleppe ning faktooringulepingust tulenevate WEST Capital Holding OÜga (kustutatud) kohustuste tagamiseks sõlmis kostja hagejaga 8. augustil 2018 käenduslepingu. Hageja teavitas IZOmat OÜ-d 7. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest tasuda kokkuleppest ning arvetest nr 15220 ja 15257 tulenev nõue hiljemalt 15. märtsil 2019. Maakohus leidis, et hageja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 järgi faktooringulepingu tunnustele ning hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on VÕS § 142 lg 1 järgi käendusleping.
10.Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda arvetega nr 15220 ja 15257 seoses nõude täitmist kostjalt.
11.Esmalt käsitleb kolleegium nõude täpsustamisega seotud asjaolusid. Maakohus leidis, et kuna maakohus rahuldab arvetega nr 15220 ja 15257 seotud nõude IZOmat OÜ vastu, siis ei saa nende arvete tasumise kohustuse täitmist nõuda kostjalt. Kuivõrd hageja on apellatsiooniastmes oma nõuet täpsustanud, siis leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus on ebaõige.
11.1.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vajalikus ulatuses välja selgitamata hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Maakohtu selgitamiskohustuse rikkumine on võimalik kõrvaldada ringkonnakohus, kusjuures ringkonnakohus peab sellisel juhul võimaldama pooltel esitada uusi asjaolusid sõltumata sellest, kas neile on tuginetud apellatsioonkaebuses (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Ringkonnakohus selgitas 7. jaanuari 2021. a selgituskirjas hageja nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamise vajadust. Hageja täpsustas 15. jaanuari 2021. a seisukohas nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 38 450 eurot solidaarselt IZOmat OÜ-ga ja kostjalt eraldiseisvalt intress 960,25 eurot. Hageja selgitas, et kostja nõude aluseks on faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3, millest tuleneva kohustuse täitmise eest vastutab kostja käenduslepingu järgi, või alternatiivselt vähemalt faktooringuintressi osas on nõude aluseks faktooringulepingu eritingimuste p 8. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse lahendamisel täpsustatud nõudest.
11.2.Kui nõue on faktooringulepingu üldtingimuste p 7 järgi tagasi loovutatud, siis on faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt ostja ja müüja arve tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikud, kuid müüja vastutab siiski kogu tagasiloovutatava nõude hinna tasumise eest (tl 8 pöördel). Tagasiloovutatava nõude hind sisaldab faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 järgi lisaks faktooringuavansi summale, mis on üldtingimuste p 1 kohaselt kokku lepitud osa
faktoori poolt nõudena aktsepteeritud arve summast (tl 6 pöördel), ka käsitlustasu, faktooringuintressi, viiviseid ja muid faktooringulepingu alusel tasumisele kuuluvad makseid ja tasusid (tl 8 pöördel). Käenduslepingu p 1 järgi vastutab kostja kui käendaja faktooringulepingu ja selle alusel kõikide faktooritud arvete (sh arve nr 15220 ja 15257) nõuete jäägile põhinevate müüja kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, aga ka muuhulgas intressi ja viiviste eest (tl 26). Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ebaõige kostja väide, et kostja ja IZOmat OÜ ei saa olla solidaarselt vastutavad. Hageja nõuab küll kostjalt põhivõlana faktooringuavanssi, aga viimane on kokku lepitud osa arve summast ning arve tasumise kohustuse osas on WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustusi käendava kostja ja IZOmat OÜ vastutus solidaarne. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei olnud kohustatud isikuks WEST Capital Holding OÜ (kustutatud). Kuivõrd hageja täpsustas, et nõuab küll intressi tasumist kostjalt eraldi, aga põhivõla 38 450 euro tasumist IZOmat OÜ-lt ja kostjalt solidaarselt, siis on kolleegiumi hinnangul võimalik hageja nõue juhul, kui hageja loovutab nõude tagasi, rahuldada.
11.3.Kolleegium selgitab, et solidaarselt hagetud kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, vaid igaüks osaleb neist menetluses iseseisvalt ja igaühe vastu esitatud nõuet tuleb hinnata eraldi. Kuivõrd IZOmat OÜ apellatsioonkaebust ei esitanud, on maakohtu otsus tema suhtes TsMS § 456 järgi jõustunud.
12.Järgmisena käsitleb kolleegium nõude tagasiloovutamisega seotud asjaolusid.
12.1.Faktooringulepingus on kokku lepitud nõude tagasiostmise kohustuses. Faktooringulepingu üldtingimuste p 7.1.1 kohaselt on hagejal kui faktooril õigus nõue WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kui müüjale tagasi loovutada ja müüjal on kohustus nõue faktoorilt tagasi osta, kui ostja jätab faktoorile arve osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates 30 päeva jooksul tasumata, faktoor on saatnud ostjale vähemalt ühe meeldetuletuse võlgnevuse kohta ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindluse andja poolt (tl 8 pöördel). Vaidlus puudub selles, et ostjaks olev IZOmat OÜ jättis arve õigeaegselt tasumata, hageja teavitas 7. märtsi 2019. a nõudekirjas ostjat kohustusest tasuda arved nr 15220 ja 15257 ning arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt.
12.2.Hageja selgitas, et tegi WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) tagasiostukohustuse tekkimiseks vajaliku tahteavalduse 15. augusti 2019. a hagiavalduses, mille p-des 1.7 ja 1.8 on tehtud viide faktooringulepingu p-st 7 tulenevate õiguste kasutamisele. Hagiavalduses esitati ka nõue käendajaks oleva kostja vastu. Kolleegium leiab, et hagejal oli õigus nõuda nõude tagasi ostmist hagiavaldusega. Kuivõrd hageja esitas nõude nii WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kui ka kostja vastu hagiavalduses, mis kohtute infosüsteemi andmetel WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) ja kostjale kätte toimetati, siis märkis maakohus ebaõigesti, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei ole kohustuse täitmist nõutud WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud).
12.3.Faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 esimese lause järgi kohustus WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) nõude tagasiloovutamisel tasuma hagejale tagasiloovutatava nõude hinna seitsme pangapäeva jooksul vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest (tl 8 pöördel). Käenduslepingu p 5 järgi võis hageja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustuse tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmisel nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kes on kohustatud selle täitma 14 kalendripäeva jooksul arvates selle kohase kirjaliku teate kättesaamisest (tl 26). Kolleegium leiab, et kostja väide, mille kohaselt ei saanud kohustuse täitmise nõue sisalduda ühes dokumendis ja hageja ei saanud mõlemat tahteavaldust teha samal ajal, ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.
Kolleegium möönab, et käendaja ei pea reeglina eeldama, et põhivõlgnik oma lepingust tulenevat kohustust ei täida. Kuigi kostja kui käendaja jaoks ei muutunud käenduslepingust tulenev kohustus sissenõutavaks samal ajal WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kui põhivõlgniku kohustusega, siis ei tähenda see, et hageja ei saanud juba hagiavalduses esitada nõuet kostja kui käendaja vastu puhuks, kui WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustust ei täida. Seadusest ega käenduslepingust ei tulene põhimõte, et käendaja vastutus tekib võla kohta teate esitamisest, vaid solidaarsest vastutusest tulenevalt tekib käendaja vastutus automaatselt alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 146 lg 1 järgi peab võlausaldaja andma käendajale teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta üksnes käendaja nõudel. Käendajale teate esitamine omab käenduslepingu järgi tähtsust nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke määramisel.
12.4.Kolleegium leiab, et hageja nõude rahuldamist ei välista ka kostja väide, et hageja nõue kostja vastu ei olnud hagi esitamise hetkel muutunud sissenõutavaks. Kohtul tuleb kontrollida nõude sissenõutavust või §-s 369 sätestatud asjaolude, milliste olemasolul on lubatud esitada tulevase nõude täitmise hagi, esinemist hiljemalt otsuse tegemisel. Hageja nõudis WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud) ja kostjalt faktooringulepingu üldtingimuste p-st 7.3 tuleneva tagasiloovutatava nõude hinna tasumise kohustuse täitmist hagiavalduses, mis nii WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kui ka kostjale kohtute infosüsteemi andmetel 20. septembril 2019 kätte toimetati ning millele kostja esitas lepingulise esindaja vahendusel vastuse 1. novembril 2019. Seejuures on hageja õigesti märkinud, et arvestades menetlusdokumentides esitatud nõudeid, sai käenduslepingu p-s 5 sätestatud tingimus igal juhul menetluse jooksul täidetud. Nii esitas hageja ka pärast WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) suhtes õigusjärglaseta lõppemise tõttu menetluse lõpetamist (tl 151)
8.juunil 2020 hagiavalduse tervikteksti, milles taotles kohustuse täitmist kostjalt (tl 161). Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtu otsuse tegemise hetkeks faktooringulepingu üldtingimuste p-s 7.3 ja käenduslepingu p-s 5 nimetatud tähtajad möödunud ning hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.
13.Hageja nõuab kostjalt faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 ja käenduslepingu p 1 alusel arvetega nr 15220 ja 15257 seotud faktooringuavansi vastavalt 5000 eurot ja 33 450 eurot tasumist. Nagu kolleegium p-s 11.2 selgitas, siis on faktooringuavanss faktooringulepingu üldtingimuste p 1 kohaselt kokku lepitud osa arve summast ja faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 järgi vastutavad faktooringulepingu järgi ostjaks olev IZOmat OÜ ja müüjaks oleva WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustusi käendav kostja arve tasumise kohustuse eest solidaarselt.
13.1.Maakohus tuvastas, et hageja tasus WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) arvega nr 15220 seotud IZOmat OÜ vastu oleva nõude summas 6348 loovutamise eest 23. märtsil 2018 5000 eurot ning arvega nr 15257 seotud nõude summas 41 900 eurot loovutamise eest 24. mail 2018 33 450 eurot (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja ei ole faktooringuavansi suurust ja selle tasumise kuupäeva vaidlustanud. Apellatsiooniastmes täpsustatud nõude kohaselt taotleb hageja nõude rahuldamist kooskõlas faktooringulepingu üldtingimuste p-ga 7.4 solidaarselt IZOmat OÜ-ga. Kolleegium leiab, et hageja nõue põhivõla kokku summas 38 450 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
13.2.Kolleegium leiab, et kostja taotlus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et nõue kostja vastu muutub sissenõutavaks pärast seda, kui hageja loovutab kostjale nõude IZOmat OÜ vastu, ei ole põhjendatud. Kostja ja IZOmat OÜ on arve tasumise kohustuse osas faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 järgi solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu. Seega on kostjal juhul, kui ta täidab kohustuse hagejale, seaduse järgi nõue IZOmat OÜ vastu. Samuti ei olnud hageja nõus sellise kostja taotletud otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega.
14.Hageja nõuab kostjalt eraldiseisvalt ka faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 ja käenduslepingu p 1 alusel arvetega nr 15220 ja 15257 seotud intressi vastavalt 125 euro ja 835,25 euro välja mõistmist. Faktooringulepingu üldtingimuste p 2.5 järgi tasub müüja faktooringuintressi arve osas tasutud faktooringuavansilt ja ajavahemiku eest, mis jääb faktoori poolt faktooringuavansi maksekorralduse tegemise päeva ja arve maksetähtpäeva vahele (tl 7). Intressimäär määratakse faktooringulepingu eritingimuste p 3 järgi faktooringulepingu lisas nr 1 iga ostja puhul eraldi (tl 5). Faktooringulepingu lisa nr 1 järgi on IZOmat OÜ (endise nimega IZOmat Palkmajad OÜ) puhul intressimäär 2,5 % kuni 30-päevase makseperioodi puhul (tl 5 pöördel). Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud arvega nr 15220 seotud intressi määras 2,5 % (30 päeva intress) 5000 eurolt 125 eurot (tl 2 pöördel). Maakohus tuvastas, et faktooringuavanss arve nr 15220 osas oli 5000 eurot, mille hageja tasus 23. märtsil 2018 (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Arve nr 15220 maksetähtpäev oli 22. aprillil 2018 (tl 17). Arvega nr 15257 seotud intressi on hageja arvestanud määras 2,5 % (30 päeva intress) 33 450 eurolt 835,25 eurot (tl 2 pöördel). Maakohus tuvastas, et faktooringuavanss arve nr 15257 osas oli 33 450 eurot, mille hageja tasus 24. mail 2018 (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Arve nr 15220 maksetähtpäev oli 14. juunil 2018 (tl 20). Kostja ei ole intressinõude arvutamise osas vastuväiteid esitanud. Kolleegium leiab, et hageja nõue kostjalt intressi 960,25 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
15.Hageja vaidlustab ka hagi tagamise abinõu osalise tühistamise. 27. detsembri 2019. a määrusega on maakohus hagi tagamise abinõuna arestinud kostja Eesti krediidiasutustes ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste filiaalides kuuluvad pangakontod kokku 55 000 euro ulatuses hageja kasuks (tl 146). TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kolleegiumi hinnangul, kuivõrd hagi kostja vastu jääb tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse viivise osas rahuldamata, siis tuleb hagi tagamise abinõud kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgil jätta täies ulatuses kehtima. Menetluskulude jaotus
16.Kuivõrd ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
16.1.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles IZOmat OÜ enda menetluskulud ja hageja menetluskulud jäeti IZOmat OÜ kanda. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust osas, milles maakohus jättis 23. detsembri 2019. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu kostja kanda.
16.2.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tulenevalt kostja vastu esitatud haginõude
täpsustamisest ja selles osas maakohtu otsuse tühistamisest tuleb muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust, mh arvestada kostja ja IZOmat OÜ osalist solidaarvastutust.
16.3.Kui tsiviilasjas osaleb iga kostja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause), ei saa ühe kostja vastu esitatud hagi menetluskulude jaotus oleneda teise kostja vastu esitatud hagi tulemusest ja sellises olukorras tuleb kulude jaotamisel lähtuda põhimõttest, nagu hageja oleks esitanud eraldi hagid (Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-15, p 15). Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Samas võib kohus konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud. Maakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras protsendina põhinõudest alates 1. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni 15 000 euro osas. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebusega maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis põhivõlalt 38 450 eurot, siis rahuldatakse kokkuvõttes hageja hagi kostja vastu osaliselt (vt ka Riigikohtu 8. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-11, p-d 15 ja 30). Kolleegiumi, arvestades viivisenõudega seotud vaidlusküsimusi, leiab, et kostja vastu esitatud rahuldamata jäänud viivisenõude ulatuseks on 4 % vaidluse mahust. Seega jäävad hageja menetluskulud seoses kostja vastu esitatud haginõudega 4 % ulatuses hageja enda kanda.
16.4.Arvestades hageja esitatud rahalisi nõudeid ja seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused, vastutavad IZOmat OÜ ja kostja hageja menetluskulude eest solidaarselt 70 % ulatuses. Kostja ja IZOmat OÜ vastu eraldi esitatud nõuete proportsioon ei ole oluliselt erinev, mistõttu vastutavad nad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades, s.o mõlemad 15 % ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad hagi osalise rahuldamata jätmise tõttu 4 % ulatuses hageja kanda, siis jääb 11 % ulatuses hageja menetluskuludest kostja kanda. Kokku jäävad hageja maakohtus kantud menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda. Selgituseks märgib kolleegium, et kuna maakohus ei lähtunud menetluskulude jaotamisel põhimõttest, nagu hageja oleks esitanud eraldi hagid, siis ei saa kostja kanda jääv menetluskulude proportsioon 81 % suureneda IZOmat OÜ arvelt ning ringkonnakohus ei saa suurendada IZOmat OÜ menetluskulude jaotuse proportsiooni, sest selles osas on otsus edasi kaebamata jõustunud.
16.5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus ei rahulda hageja taotlust jätta hagiavalduse koostamisega seotud hageja õigusabikuludest 49 % kostja kanda, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust apellatsiooniastmes.
17.Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.