Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Vxxxx Jxxxx esitas 23.09.2020. a kohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks, kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusele on lisatud võlanimekiri (väljavõttena Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetest) ning seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Avalduse kohaselt kannab Vxxxx Jxxxx karistust Tartu Vanglas ning tal puudub kindel sissetulek. Maksejõuetuse põhjuseks on Vxxxx Jxxxxx haigestumine sellisel määral, et ta on muutunud osaliselt töövõimetuks. Seega ei ole Vxxxx Jxxxxxtervislikel põhjustel võimeline töötama täiskoormusel. Puudub lootus paranemisele. Vxxxx Jxxxxx maksejõuetus ei ole seega ajutine. Vxxxx Jxxxxx sissetulekuks on tema töövõimetuspension summas 240 eurot. Saadud rahaga on Vxxxx Jxxxxxtoetanud oma perekonda. VxxxxxJxxxxx abikaasa on samuti töövõimetuspensionär. Märgitud sissetulekuga ei ole võimalik aga oma perekonda üleval pidada ega hüvitada ka esitatud nõudeid. Vxxxx Jxxxxx hinnangul võib tema vastu olla esitatud veel nõudeid. Võlgnikul puudub ülevaade kõikidest tema vastu esitatud nõuetest. 03.11.2020. a määrusega rahuldas kohus VxxxxxJxxxxx taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas Vxxxx Jxxxxx riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse esitamisel pooles ulatuses, s.o 5 euro ulatuses. Kohus kohustas Vxxxx Jxxxxxxtasuma riigilõivu 5 eurot pankrotiavalduse esitamisel. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tasuti Vxxxx Jxxxxx eest riigilõiv 5 eurot 10.11.2020. a. Vxxxx Jxxxxx kannab käesolevalt karistus Tartu Maakohtu 17.12.2019. a otsuse (kriminaalasi nr 1-19-10010) alusel ning ta on süüdi mõistetud KarS § 424 lg 2 alusel. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 06.02.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga (KarS § 329) ning liitkaristuseks mõisteti vangistus pikkusega 1 aasta 3 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise aeg algas 15.12.2019. a ning lõpeb 11.04.2021. a. Tartu Maakohus on kavandanud arutada Vxxxx Jxxxxx ennetähtaegset vabanemist 15.02.2021.a. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Vxxxx Jxxxxxxpankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas

võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Vxxxx Jxxxxxxavaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas ligikaudu 16 273 eurot, sh elatise võlgnevus ligikaudu 11 847 eurot, kriminaalasjades määratud rahalised karistused ligikaudu 2263 eurot ning menetluskulud kriminaalasjades ligikaudu 947 eurot. Avalduse kohaselt võib võlgnevusi olla veel, kuna võlgnik ei oma täielikku ülevaadet oma võlgnevustest. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole elatisevõlgnevusest võimalik pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Elatist saama õigustatud lapse õigused ei tohi jääda kohustatud isiku pankroti tõttu kaitseta. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Juhul, kui võlgnik ei maksa pankrotimenetluse ajal vabatahtlikult lapsele elatist ja kuni pankrotimenetluse väljakuulutamiseni maksmata elatise saamiseks esitatakse nõue pankrotihaldurile, väheneb ka võlgniku sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja selle arvel suureneb pankrotivara, mille arvel elatisenõuet rahuldada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-12). Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks välja tuua, et kriminaalmenetluses tekkinud kohustustest ei ole võimalik vabaneda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-92-15 märkinud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgnik peab arvestama asjaoluga, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 3. Kohtu kogutud andmetest nähtuvalt võlgnikul igasugune vara puudub. Kohus kontrollis registriandmetest, et Vxxxx Jxxxxxx puudub osalus äriühingutes. Võlgnikul puudub ka töökoht ning seega ka igakuine sissetulek töötasu näol. Võlgniku Vxxxx Jxxxxx igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 240 eurot. Seega saab teha järelduse, et Vxxxx Jxxxxxx igakuise sissetuleku puudumine ei võimalda võlgade tasumist sissetuleku arvel. Kohtu

hinnangul puuduvad käesolevalt ka väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 16 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku avalduses märgitakse, et ta saab töövõimetuspensionit, kuid see on pensioni liik, mida käesoleval ajal enam ei määrata. Isiku osalise töövõime puhul oleks tal õigus saada töövõimetoetust, kuid Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg.6 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas. K-Raha väljavõttest nähtuvalt tehakse võlgnikunõuete- kui ka vabanemisfondi igakuiseid kinnipidamisi. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul, kuid 240 võlgnikule määratud töövõimetuspensionist ei ole see võimalik. Kuigi võlgnik vabaneb karistuse kandmiselt lähiajal (käesoleva aasta aprillis), ei ole võlgnikul ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku kohta kättesaadavatest karistusandmetest (kohtulahendid kohtute infosüsteemist) saab järeldada, et Vxxxx Jxxxxxx on tõsine alkoholi tarvitamise probleem, mis on toonud kaasa süütegude toimepanemise. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed.

PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.