Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-2933
Kohtuasi
RITM Group osaühingu hagi YY, CC ja QQ osaühingu vastu saamata jäänud tulu ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2020 hagi läbivaatamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
RITM Group osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja RITM Group osaühing (registrikood 12567887), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Kostja 1 YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2 CC (sünd. XX.XX.XXXX) Kostja 3 QQ osaühing (registrikood 14086100) Kostjate lepingulised esindajad advokaat Albert Linntam ja vandeadvokaat Carri Ginter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
RITM Group osaühing (hageja) esitas 22.02.2019 Harju Maakohtule YY (kostja 1), CC (kostja 2) ja QQ osaühingu (kostja 3) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja
2-19-2933 kahjuhüvitise 138 831,82 eurot saamata jäänud ärikasumina ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kahjuhüvitise 373 804 eurot, mis on tekkinud uue tegevussuuna juurutamise võimalusest ilmajäämisest, ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt olid kostjad 1 ja 2 hageja juhatuse liikmed, lisaks oli kostja 2 hageja asutaja ning kostja 1 oli alates 10.03.2014 hageja direktor. Hageja kavandas 2017–2018 laiendada oma senist tootmistegevust ja alustada Eestis titaanilaastude töötlemisega (metallurgiliseks sulatuseks ettevalmistamine), samuti plaanis hageja minna üle iseseisvale tooraine ostmisele. Kostja 1, olles samaaegselt hageja juures direktori ametikohal, ja kostja 2, olles hageja juhatuse liikmeks, asutasid 22.07.2016 hageja nõusolekuta ja teadmiseta hagejaga konkureeriva ettevõtte, milleks on kostja 3, mis kasutab sama tootmistehnoloogiat. Samuti kasutab kostja 3 hageja kliendibaasi ja ärikontakte. Kostja 3 hakkas alates 2017 tegelema hagejaga samal tegevusalal ja täpselt sama nišitoote pakkumisega (metallide selekteerimine ja sorteerimine) ning täiendavalt hakkas kostja 3 tegelema hageja poolt kavandatud turunišiga (titaanilaastude töötlemisega), mille käivitamine oli kostja 1 ülesandeks hageja juhatuse liikmena töötades.
3.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kostjad ei saa vastutada solidaarselt, kuivõrd hageja on kostjale 3 võrreldes kostjatega 1 ja 2 ette heitnud teistsuguseid rikkumisi. Kostjad 1 ja 2 on tegutsenud metallitööstuse sektoris juba aastaid, sh enne hageja juhatusse asumist, ning soovivad jätkata samal erialal töötamist ka tulevikus. Kostjad 1 ja 2 asutasid uue äriühingu üksnes põhjusel, et nad ei soovinud enam hageja juures edasi töötada. Hageja väited tema ärisaladuse ja muu vara kahjustamise kohta on spekulatiivsed, ebamäärased ja täielikult tõendamata. Hagejal puudub igasugune õigus keelata kostjatel vabalt valida oma tegevusala ning töötada edasi senisel erialal paljasõnalise väitega, et kostjad omandasid hageja juures töötades mingi väärtusliku ärisaladuse, mida hageja pole tänaseni suutnud kohtule arusaadavalt isegi kirjeldada. Hageja ainus tegelik eesmärk käesolevas menetluses on saada kohtu abiga ligipääs kostja 3 ärisaladusele, sh tema territooriumile ja ISO sertifikaadi aluseks olevatele dokumentidele ning survestada kostjaid majanduslikult.
4.21.04.2020 esitasid kostjad kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei võimalda hagi aluseks olevad faktiväited hageja nõudeid rahuldada. Hageja 31.03.2020 menetlusdokumendist ja varasematest dokumentidest nähtub, et hageja heidab kostjatele ette väga erinevaid ja üldsõnalisi rikkumisi alates koostööpartnerite ülelöömisest ja lõpetades töötajatele erinevate ülesannete andmisega. Samas ei ole hageja välja toonud, milles kostjate õigusvastane tegevus või tegevusetus konkreetselt seisnes ning kuidas jäi hageja just kostjate tõttu ilma ärikasumist. Põhjuslikku seost hageja etteheidete ja väidetava kahju vahel ei ole võimalik hageja seisukohtadest tuletada. Ühtlasi ei ole hageja detailselt kirjeldanud, kus ja milliseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ning kuidas neid kasutati kostja 3 majandustegevuses. Sedavõrd üldsõnalisi etteheiteid ei ole võimalik tõendada ega ümber lükata, veel vähem seostada väidetava kahjuga 512 635,82 eurot.
5.Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu, leides, et tal on põhiseadusest (PS) tulenev õigus kahju hüvitamisele. Hageja selgitas kostjate poolt hageja õiguste rikkumist ja lisaks esitas seda rikkumist kinnitavad tõendid ning faktiliste asjaolude tõendamiseks tõendite kogumise taotlused. Hageja esitatud asjaoludele ja nende alusel esitatud nõuetele saab kohus anda hinnangu sisulises lahendis.
2-19-2933 Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 02.11.2020 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Perspektiivika kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et hageja on vähemalt väite tasandil sidunud konkreetsed kostjate rikkumised hagejale tekkinud kahjuga. Hoolimata kohtu ja kostjate korduvatest selgitustest ei selgitanud hageja, kus ja milliseid konkreetseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ja kuidas neid on kostja 3 majandustegevuses kasutatud. Hagiavalduse terviktekstis viitas hageja jätkuvalt üksnes üldsõnaliselt hageja ärisaladustele, milleks on spetsiifilised töötlemisalased teadmised ja koostööpartnerite ning tarnijate isikud. Seega oli hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kirjeldus kohtu hinnangul puudulik ja hagiavalduse alusel ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid hageja ärisaladusi on kostjad hageja arvates ära kasutanud ja kuidas see on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga.
8.Kuna hageja süüdistuste aluseks on asjaolu, et tema endised juhatuse liikmed asutasid uue äriühingu ja jätkavad tegutsemist hagejaga samas tegevusvaldkonnas, siis riivab käesolev vaidlus kostjate 1 ja 2 põhiõigust vabalt valida tegevusala ja töökohta ning seetõttu on hagejal kohustus põhistada oma väiteid selle kohta, et kostjad 1 ja 2 on kostja 3 majandustegevuse läbiviimisel ära kasutanud hageja ärisaladusi ja seeläbi tekitanud hagejale kahju.
9.Hageja pidi hagi esitamisel arvestama, et tal tuleb oma nõude põhistamiseks kostjate poolt väidetavalt õigusvastaselt kasutatud ärisaladusi kohtule võimalikult täpselt kirjeldada ja et hagi esitamisel ei ole tal võimalik tugineda üksnes ebamäärasele ja üldsõnalisele väitele, et kostjad on tema ärisaladusi ära kasutanud. Hageja selgitused oma ärisaladuste kohta, mida kostjad on väidetavalt ära kasutanud (s.o konkreetsed spetsiifilised teadmised ja seadmed ning konkreetne info koostööpartnerite ja tarnijate isikute kohta) on niivõrd umbmäärased, et ei võimalda kohtul hinnata, kas tegemist on ärisaladusega KonkS § 63 lg 1 ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) artikli 39 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik anda hinnangut ka hageja väitele, kas kostjad on hageja ärisaladusi õigusvastaselt ära kasutanud ja sellega hagejale kahju tekitanud. Seega ei ole võimalik esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki, s.o kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmist, saavutada. Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
11.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 ja jättis põhjendamatult hagi läbivaatamata.
12.Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele (PS § 25). Kohus ei saa alusetult keelduda õigusemõistmisest. Kaevatavas määruses on maakohus seda teinud.
13.Maakohus oli kohustatud sisuliselt hindama hageja väiteid tema õiguste rikkumise ja talle kahju tekitamise osas. Hageja tõi hagiavalduses välja nõude alusena, et kostjad 1 ja 2 kasutasid neile teatavaks saanud hageja ärisaladusi, kliendibaasi ja tarnijate kontakte, et alustada aktiivselt kostja 3 kaudu ning selle abil majandustegevust. Kostjate 1 ja 2 õigusvastase tegevuse
2-19-2933 tulemusel tekitasid nad hagejale varalise kahju kaotatud ärikasumi näol, mille hageja oleks teeninud, kui kostjad 1 ja 2 oleksid hageja suhtes tegutsenud lojaalselt ja seaduskuulekalt. Samuti oleks hageja saanud juurutada uue tehnoloogia ja saada tulu.
14.Hageja tõi menetlusdokumentides ja istungitel esitatud seisukohtades välja asjaolud, et kostja 1 on kasutanud hageja äripartnerite nimistut ja kontaktivõrgustikku selleks, et edendada kostja 3 äri hageja majanduslike huvide arvelt. Nii näiteks omandas kostja 1 hageja juhatuse liikmena teadmised ja kontaktid, mis võimaldasid kostjal 3 täiesti uue tegevussuuna (titaanlaastude töötlemine) käivitamist. Kuna uue tegevussuuna käivitamiseks vajalike teadmiste omandamisest ja kontaktide loomises osales kostja 1 ainuisikuliselt, siis on hageja ilma jäetud võimalusest uus tegevussuund käivitada. Kostjad 1 ja 2 rikkusid hageja juhatuse liikmetena samal tegevusalal tegutsemise keeldu (ÄS § 185 ja § 187 lg 1, KonkS § 50 lg 1 p 2 ja lg 2, § 52, TsÜS § 32 ja § 35). Kostjad 1 ja 2 ei tegutsenud hageja suhtes lojaalselt ja alustasid endi eriteadmisi ära kasutades hagejaga konkureeriva ettevõtte, põhjustades sellega planeeritud tootmisliiniga alustamise edasilükkamise teadmata ajaks ning hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja 3 põhjustas hagejale kahju ebaausa konkurentsieelise kasutamisega, kuna tegutses kooskõlastatult kostjatega 1 ja 2 ning sai kostjate 1 ja 2 vahetu õigusvastase tegevuse tulemusena seadusvastaselt teada hageja ärisaladused ning kasutas oma majandustegevuses ära hageja töötajaid ja seadmeid.
15.Hageja esitas maakohtule taotlused tõendite kogumiseks, millega lootis põhistada hagis kirjeldatud asjaolusid kostjate poolt hageja õiguste rikkumiste ja kahju tekitamise kohta, kuna hagejal ei olnud võimalik tõendeid endal koguda. Maakohus ei pidanud ühtegi hageja taotlust tõendite kogumiseks põhjendatuks ja jättis kõik hageja esitatud taotlused rahuldamata. Hageja arvates on selline maakohtu tegevus lubamatu ja vastuolus põhiseadusega. Menetluse edasine käik
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, leides, et esitatud hagi ja selles toodud faktiväited on sedavõrd umbmäärased ja ebakonkreetsed, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
20.TsMS § 423 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (Riigikohtu 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda sellele, et need väited on tõendamata või et kostja on oma esitatud vastuväidetega need ümber lükanud.
2-19-2933
21.Kahju hüvitamise nõue on seadusega kaitstud nõue. Hagi rahuldamise korral on võimalik saavutada taotletav eesmärk, milleks on kahjuhüvitise väljamõistmine. Seega ei ole vaidlust, et materiaalõiguslikult on hageja taotletav eesmärk võimalik saavutada.
22.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hagiavalduse läbivaatamisest põhjendustel, et hageja ei kõrvaldanud puudusi, millele maakohus korduvalt tähelepanu juhtis ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hageja nõude aluseks olevad asjaolusid ei olnud maakohtu hinnangul piisavalt selgelt esile toodud ja hagi ebaselgus väljendus selles, et puudulike faktiliste asjaolude kirjelduse tõttu ei ole kohtul võimalik aru saada, milliseid konkreetseid hageja ärisaladusi on kostjad hageja arvates ära kasutanud ja kuidas see on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga, ning hageja selgitused oma ärisaladuste kohta, mida kostjad on väidetavalt ära kasutanud on niivõrd umbmäärased, et ei võimalda kohtul hinnata, kas tegemist on ärisaladusega.
23.Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmise otsustamise staadiumis hinnanud asjaolusid viisil, kus leiab, et need ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab küsimuste, kas tegemist on hageja ärisaladusega, kas kostjad on hageja ärisaladust ära kasutanud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud, lahendamine asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis väljub hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks see, kui hagis esitatud asjaoludel kohtule tundub, et hageja ei suuda tõenäoliselt oma nõuet tõendada. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, saab kohus jätta hagi rahuldamata.
24.Seoses hageja taotlusega saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule teises koosseisus selgitab ringkonnakohus, et selleks puudub kolleegiumil vastav pädevus. TsMS ei näe ette võimalust ringkonnakohtul määrata, et asja läbivaatamine maakohtus peaks toimuma teises kohtukoosseisus, vaid asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule. Küsimust, milline kohtunik maakohtus asja lahendab, reguleerib maakohtu tööjaotusplaan. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus selles osas rahuldamata.
25.Kuivõrd TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas.
26.Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Hageja taotlus menetluskulude jaotamiseks ei kuulu rahuldamisele.
27.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.