Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-19-2933 välja toonud, milles kostjate õigusvastane tegevus või tegevusetus konkreetselt seisnes ning kuidas jäi hageja just kostjate tõttu ilma ärikasumist. Põhjuslikku seost hageja etteheidete ja väidetava kahju vahel ei ole võimalik hageja seisukohtadest tuletada. Ühtlasi ei ole hageja detailselt kirjeldanud, kus ja milliseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ning kuidas neid kasutati Aster Metal OÜ majandustegevuses. Sedavõrd üldsõnalisi etteheiteid ei ole võimalik tõendada ega ümber lükata, veel vähem seostada väidetava kahjuga 512 635.82 eurot. Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu, leides, et tal on põhiseadusest (PS) tulenev õigus kahju hüvitamisele. Hageja selgitas kostjate poolt hageja õiguste rikkumist ja lisaks esitas seda rikkumist kinnitavad tõendid ning faktiliste asjaolude tõendamiseks tõendite kogumise taotlused. Hageja esitatud asjaoludele ja nende alusel esitatud nõuetele saab kohus anda hinnangu sisulises lahendis. Harju Maakohus jättis 02.11.2020 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 18.11.2020 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25.01.2021 kohtumäärusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 02.11.2020 määruse ja saatis tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kahju hüvitamise nõue on seadusega kaitstud nõue. Hagi rahuldamise korral on võimalik saavutada taotletav eesmärk, milleks on kahjuhüvitise väljamõistmine. Seega ei ole vaidlust, et materiaalõiguslikult on hageja taotletav eesmärk võimalik saavutada. Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmise otsustamise staadiumis hinnanud asjaolusid viisil, kus leiab, et need ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab küsimuste, kas tegemist on hageja ärisaladusega, kas kostjad on hageja ärisaladust ära kasutanud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud, lahendamine asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis väljub hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest. Ringkonnakohus rõhutas, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, saab kohus jätta hagi rahuldamata. 06.07.2021 kohtunõudega palus kohus menetlusosalistel selgitada ja põhistada, kuidas nende hinnangul saab ringkonnakohtu poolt esitatud etteheiteid maakohtu menetluses kõrvaldada ning esitada kohtule endapoolsed menetlusdokumendid, mis on nende hinnangul vajalikud nimetatud etteheidete kõrvaldamiseks. 06.07.2021 seisukohas leidsid kostjad, et Ringkonnakohtu poolt esitatud etteheiteid saab maakohtu menetluses kõrvaldada selliselt, et maakohus teeb asjas sisulise otsuse. Kostjad paluvad kohtul sisulise otsuse tegemisel jätta hagi rahuldamata. Seejuures tuginevad kostjad kõikidele menetluses varasemalt esitatud vastuväidetele. 28.07.2021 esitasid hageja RITM GROUP OÜ lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Andres Past kohtule taotluse kohtuniku taandamiseks ja vastuse kohtunõudele. Menetlusdokumendis märkis hageja täiendavalt, et jääb kõigi varem esitatud taotluste juurde ning palub maakohtul need uuesti läbi vaadata ja rahuldada. Selguse huvides

2-19-2933 kordas hageja lühipõhistusega taotluste nimekirja, mis on menetluse kestel juba varem maakohtule esitatud. Nimetatud taotluse kohaselt palus hageja uuesti lahendada järgmised taotlused: − korraldada vaatlus xxx asuvas tehases ja xxx linn, laopindadel, kus toimub Aster Metall osaühingu titaanilaastude töötlemine; − kaasata vaatluse läbiviimisel Sveitsi ettevõtte Interlink Metals & Chemicals AG konsultant; kuulata tunnistajatena üle J L , O N K , V F , G R , O K , N B , J K; − välja nõuda Bureau Veritas Eesti osaühingult kõik dokumendid, mis Aster Metal osaühing esitas Bureau Veritas Eesti osaühingule seoses Aster Metal osaühingule ISO sertifikaadi andmisega. 09.08.2021 avaldasid kostjad oma seisukoha hageja 28.07.2021 taotlustele, märkides, et kuna hageja taotlused tõendite kogumiseks on käesolevas tsiviilasjas juba lahendatud ning vastavate kohtumääruste peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 660 lg 1), puudub kohtul vajadus nimetatud taotluste uuesti lahendamiseks ning kostjatel nende osas avaldatud seisukohtade ülekordamiseks. 06.09.2021 kohtumäärusega leidis kohtu esimehe asetäitja, et taandusavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada kohtunik Merike Varuski erapooletust kahtluse alla seadvaid objektiivseid asjaolusid ja seega ei ole võimalik tuvastada TsMS § 23 p 7 tähenduses taandamisaluste esinemist. Taandamisaluste puudumise tõttu jäeti taandamisavaldus jätta rahuldamata. Kohtumääruses selgitati, et asjaolu, et hageja ei nõustunud Harju Maakohtu 02.11.2020.a kohtumäärusega, mille seejärel määruskaebekorras vaidlustas ning mille Tallinna Ringkonnakohus omakorda osaliselt tühistas ja saatis menetlemiseks tagasi Harju Maakohtule, ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses vastavalt TsMS § 23 p-le 7. Hageja poolt viidatud varasemates tema kahjuks tehtud kohtulahendis on kohtunik asjakohaselt põhjendanud oma arusaama kohaldatavatest normidest. Asjaolu, et kõrgema astme kohus on pidanud õigeks teistsugust tõlgendust, et anna alust kahelda kohtuniku erapooletusest. Ka ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses see, et kohtunik on teinud poole jaoks ebasobivaid menetluslikke otsustusi või jätnud rahuldamata poole esitatud taotlusi. Kohtu esimehe asetäitjale ei olnud teada ka muid asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kohtunik Merike Varuski erapooletuses vastavalt TsMS § 23 p-le 7. 14.01.2022 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata RITM Group osaühingu korduva taotluse vaatluse korraldamiseks xxx maakond asuvas tehases ja xxx, laopindadel, kus toimub Aster Metall osaühingu titaanilaastude töötlemine, jättis rahuldamata RITM Group osaühingu korduva taotlus kaasata vaatluse läbiviimisel Sveitsi ettevõtte Interlink Metals & Chemicals AG või muu konsultant, jättis rahuldamata RITM Group osaühingu korduv taotlus tunnistajatena üle kuulata J L, O N K, V F, G R, O K, N B, J K ja jättis rahuldamata RITM Group osaühingu korduva taotlus välja nõuda Bureau Veritas Eesti osaühingult kõik dokumendid, mis Aster Metal osaühing esitas Bureau Veritas Eesti osaühingule seoses Aster Metal osaühingule ISO sertifikaadi andmisega. Kohus leidis hageja 28.07.2021 menetlusdokumenti tuli lisaks taotlusele kohtuniku taandamiseks käsitleda ka korduva taotlusena tõendite kogumiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole lisaks varasemas menetluses juba esitatud seisukohtadele korduvate taotluste põhistamiseks välja toonud uusi asjaolusid ega täiendavaid põhjendusi, mis annaks alust kohtu varasema seisukoha muutmiseks. Kohus on tõendite kogumise taotluste osas võtnud varasemalt seisukohad 10.07.2019, 10.07.2020 ja 02.11.2020 kohtumäärustes.

2-19-2933 18.01.2022 e-kirjaga palus kohus hagejal teavitada, kas hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses tulenevalt asjaolust, et hagejale ei ole kohtu poolt pakutud mitmed istungiajad sobinud (kohus on asjas pakkunud istungiaegu 16.11.2021, 01.02.2022 ning 19.04.2022, kuid ükski kohtu pakutud aeg ei ole hageja esindajatele sobinud) ja kostjad on 27.01.2021 ja 06.07.2021 taotlenud asja jätklamist kirjalikus menetluses. 24.01.2022 vastuses teatas hageja esindaja, et hageja on nõus Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-19-2933 lahendamisega kirjalikus menetluses 24.01.2022 kohtumäärusega Harju Maakohus määras menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses (määruse p 1), kohus lõpetas asja sisulise arutamise, avaldas kohtutoimiku ja avas kohtuvaidlused (määruse p 2). Kohus andis edasiseks menetluseks tähtajad, sh eraldi tähtaja 20 päeva vastuväite esitamiseks sisulise arutamise lõpetamiseks (määruse p 3). Määruse põhjendustes kohus on selgitanud, et pooled on käesolevas asjas kinnitanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus on 28.10.2019 ja 11.02.2020 toimunud kohtuistungitel pooled ära kuulanud, määranud pooltele menetlustähtajad. Pooled on kohtule oma seisukohad esitanud. 06.07.2021 on kohus määranud pooltele täiendavad menetlustähtajad. Pooled on kohtule omapoolsed seisukohad ja taotlused esitanud. 14.02.2022 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele tsiviilasjas menetluse juhtimisel 18.01.2022 e-kirjas ning 14.01.2022 ja 24.01.2022 kohtumäärustes. Samas menetlusdokumendis kordas hageja enda varasemalt esitatud taotluseid tõendite kogumiseks, xxx tehase vaatluse korraldamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja on esitanud kohtukõne kirjalikud seisukohad 25.02.2022 ja menetluskulude nimekirja 11.03.2022. Kostjad on seisukohal, et hagi on kostjate hinnangul tervikuna põhjendamata ja hagi aluseks olevad väited tõendamata, mistõttu paluvad kostjad jätta hagi rahuldama. 05.04.2022 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja RITM Group osaühingu 14.02.2022 vastuväide kohtu tegevusele, kohustas hagejat esitama kohtule ja vastaspoolele kohtukõne teesid või alternatiivselt teavitada kohut oma soovist loobuda kohtukõne teeside esitamisest hiljemalt 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest, kohustas pooli esitama soovi korral repliigid vastaspoole kohtukõne teesidele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vastaspoole kohtukõne teeside kättesaamisest ja hagejat esitama oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale repliikide esitamise tähtaja möödumist ning pooltel tuleb esitada oma vastuväited teise poole menetluskuludele hiljemalt 7 päeva jooksul peale vastaspoole menetluskulude nimekirja kättesaamist. 26.04.2022 esitas hageja kohtukõne kirjalikud seisukohad, paludes rahuldada hageja vastuväide hageja tõendite kogumise rahuldamata jätmisele Harju Maakohtu 18.01.2022 ekirjaga ning 14.01.2022; 24.01.2022 ja 05.04.2022 kohtumäärustega. Jätkata tsiviilasjas nr 219-2933 sisulist arutelu. Rahuldada hageja esitatud korduvad taotlused tõendite kogumiseks alljärgnevalt: korraldada vaatlus xxx, Ida-Viru maakond asuvas tehases ja xxx, laopindadel, kus toimub Aster Metall OÜ titaanilaastude töötlemine; kaasata vaatluse läbiviimisele Šveitsi ettevõtte Interlink Metals & Chemicals AG või muu konsultant; kuulata tunnistajatena üle Jevgeni L, O N K, V F, G R, O K, N B, J K; välja nõuda Bureau Veritas Eesti osaühingult kõik dokumendid, mis Aster Metal osaühing esitas Bureau Veritas Eesti osaühingule seoses Aster Metal osaühingule ISO sertifikaadi andmisega. Alternatiivselt, hageja tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisel jätkata tsiviilasjas sisulist arutelu tõendite sisulise

2-19-2933 hindamisega. Alternatiivselt, tsiviilasjas sisulise arutamise jätkamata jätmisel RITM Group OÜ hagiavaldus rahuldada terves ulatuses. Menetluskulud, sh hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 03.05.2022 esitasid kostjad repliigi hageja teesidele. Kostjad selgitasid, et jäävad kõigi enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde, sh hageja korduvalt esitatud taotluste osas. Kostjad vaidlevad kõigile hageja 26.04.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Kostjad paluvad jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Harju Maakohtu menetluses on RITM Group OÜ hagi V L ́i (kostja 1), G R (kostja 2) ja Aster Metall OÜ (kostja 3) vastu, milles hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 138 831.82 eurot ja viivise antud nõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kahjuhüvitise 373 804 eurot ja viivis antud nõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad 1 ja 2 hageja juhatuse liikmed, lisaks oli kostja 2 hageja asutaja ning kostja 1 oli alates 10.03.2014 hageja direktor. Hageja kavandas 2017. a – 2018. a laiendada oma senist tootmistegevust ja alustada Eestis titaanilaastude töötlemisega (metallurgiliseks sulatuseks ettevalmistamine), samuti plaanis hageja minna üle iseseisvale tooraine ostmisele. Kostja 1, olles samaaegselt hageja juures direktori ametikohal, ja kostja 2, olles hageja juhatuse liikmeks, asutasid 22.07.2016 hageja nõusolekuta ja teadmiseta hagejaga konkureeriva ettevõtte, milleks on Aster Metal OÜ. Aster Metal OÜ hakkas alates 2017. aastast tegelema hagejaga samal tegevusalal ja täpselt sama nišši toote pakkumisega (metallide selekteerimine ja sorteerimine) ning täiendavalt hakkas Aster Metal OÜ tegelema hageja poolt kavandatud turuniššiga (titaanilaastude töötlemisega), mille käivitamine oli kostja 1 ülesandeks hageja juhatuse liikmena töötades. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjate vastuväidete kohaselt on kostjad 1 ja 2 tegutsenud metallitööstuse sektoris juba aastaid, s.h enne hageja juhatusse asumist, ning soovivad jätkata samal erialal töötamist ka tulevikus. Kostjad 1 ja 2 asutasid uue äriühingu üksnes põhjusel, et nad ei soovinud enam hageja juures edasi töötada. Kostjad on seisukohal, et hageja väited tema ärisaladuse ja muu vara kahjustamise kohta on spekulatiivsed, ebamäärased ja täielikult tõendamata. Hagejal puudub igasugune õigus keelata kostjatel vabalt valida oma tegevusala ning töötada edasi senisel erialal paljasõnalise väitega, et kostjad omandasid hageja juures töötades mingi väärtusliku ärisaladuse, mida hageja pole tänaseni suutnud kohtule

2-19-2933 arusaadavalt isegi kirjeldada. Hageja ainus tegelik eesmärk käesolevas menetluses on saada kohtu abiga ligipääs Aster Metal OÜ ärisaladusele, sh tema territooriumile ja ISO sertifikaadi aluseks olevatele dokumentidele, ning survestada kostjaid majanduslikult. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi esitamisel on hageja tuginenud asjaolule, et kostjad on talle tekitanud kahju sellega, et kostja 1, olles samaaegselt hageja juures direktori ametikohal, ja kostja 2, olles hageja juhatuse liikmeks, asutasid 22.07.2016 hageja nõusolekuta ja teadmiseta hagejaga konkureeriva ettevõtte ehk Aster Metal OÜ. Aster Metal OÜ hakkas alates 2017. aastast tegelema hagejaga samal tegevusalal ja täpselt sama nišši toote pakkumisega (metallide selekteerimine ja sorteerimine) ning täiendavalt hakkas Aster Metal OÜ tegelema hageja poolt kavandatud turuniššiga (titaanilaastude töötlemisega), mille käivitamine oli kostja 1 ülesandeks hageja juhatuse liikmena töötades. Kostjad 1 ja 2 kasutasid neile teatavaks saanud hageja ärisaladusi, kliendibaasi ja tarnijate kontakte, et alustada aktiivselt Aster Metal OÜ majandustegevust. Haginõude lahendamine TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja on nõude alusena välja toonud, et kostjad 1 ja 2 kasutasid neile teatavaks saanud hageja ärisaladusi, kliendibaasi ja tarnijate kontakte, et alustada aktiivselt Aster Metal OÜ majandustegevust. Kostjate 1 ja 2 õigusvastase tegevuse tulemusel tekitasid nad hagejale kahju kaotatud ärikasumi näol, mille hageja oleks teeninud, kui kostjad 1 ja 2 oleksid hageja suhtes tegutsenud lojaalselt ja seaduskuulekalt. Kostja 1 on kasutanud hageja äripartnerite nimistut ja kontaktivõrgustikku selleks, et edendada Aster Metal OÜ äri hageja majanduslike huvide arvelt. Kostja 1 omandas hageja juhatuse liikmena teadmised ja kontaktid, mis võimaldasid kostjal 3 täiesti uue tegevussuuna (titaanlaastude töötlemine) käivitamist. Kuna uue tegevussuuna käivitamiseks vajalike teadmiste omandamisest ja kontaktide loomises osales kostja 1 ainuisikuliselt, siis on hageja ilma jäetud võimalusest uus tegevussuund käivitada. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue selge. Hagiavalduse kohaselt on kostjate 1 ja 2 vastu esitatud nõuete aluseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 128 lg 4. Aster Metal OÜ vastu esitatud nõuete aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju

2-19-2933 hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-173-12 08.01.2013 kohtuotsuses ja tsiviilasjas nr 3-2-1-13015 25.11.2015 kohtuotsuses selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Tsiviilasjas nr 2-16-14666 on Riigikohus 06.06.2018 kohtuotsuses selgitanud, et kuna teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. 20.03.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-6563 on Riigikohus selgitanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Käesoleval juhul oli hagejal kohustus esile tuua, et kostjad on oma tegevuse või tegevusetusega rikkunud mõnda konkreetsest lepingust või seadusest tulenevat kohustust; hagejale on tekkinud kahju, sh saamata jäänud tulu näol; kostjate tegevuse või tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos; hagejal oli reaalne kavatsus ja võimalus tulu saada. Eeltoodud hageja kohustust on kohus hagejale korduvalt selgitanud ja andnud hagejale korduvalt võimaluse hagis esinevad puudused kõrvaldada. Hageja hinnangul on kostjad 1 ja 2 rikkunud hageja juhatuse liikmetena samal tegevusalal tegutsemise keeldu (ÄS § 185 ja § 187 lg 1, KonkS § 50 lg 1 p 2 ja lg 2, § 52, TsÜS § 32 ja § 35). Kostjad 1 ja 2 ei tegutsenud hageja suhtes lojaalselt ja alustasid endi eriteadmisi ära kasutades hagejaga konkureeriva ettevõtte, põhjustades sellega planeeritud tootmisliiniga alustamise edasilükkamise teadmata ajaks ning hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Aster Metal OÜ põhjustas hagejale kahju ebaausa konkurentsieelise kasutamisega, kuna tegutses kooskõlastatult kostjatega 1 ja 2 ning sai kostjate 1 ja 2 vahetu õigusvastase tegevuse tulemusena seadusvastaselt teada hageja ärisaladused ning kasutas oma majandustegevuses ära hageja töötajaid ja seadmeid. Hageja selgituste kohaselt kasutasid kostjad 1 ja 2 Aster Metal OÜ majandustegevuse alustamiseks ära hageja heaks töötades teatavaks saanud hageja ärisaladusi, kliendibaasi ja tarnijate kontakte. Hageja ärisaladuseks, mille kostjad 1 ja 2 hageja väidete kohaselt on teada saanud, on spetsiifilised töötlemisalased teadmised, mida kostja 1 omandas hageja heaks töötades. Kostjat 1 koolitati hageja kulul ja korraldamisel Venemaal titaanlaastude töötlemise tehnoloogia ja protsessidega seonduvalt ning hageja korraldusel omandas kostja 1 konkreetse info Eestis titaanlaastude töötlemise valmiduse ja võimalikkuse kohta. Samuti on hageja ärisaladuseks koostööpartnerite ja tarnijate isikud. Kohtu hinnangul on hageja väited tema ärisaladuste ärakasutamise osas põhistamata ja tõendamata. Kohtule jääb ebaselgeks, millised on need konkreetsed spetsiifilised teadmised ja seadmed ning konkreetne info koostööpartnerite ja tarnijate isikute kohta, milliseid kostjad

2-19-2933 ära on kasutanud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud ning, millega hageja antud väiteid tõendab. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et hagiavalduse aluseks olevad asjaolud on puudulikult välja toodud, hageja ei ole kohtu antud juhiste alusel puuduseid kõrvaldanud, mistõttu jäävad hageja nõude aluseks olevad asjaolud ebaselgeks ja on tõendamata. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjatest tulenevatest asjaoludest. Kohus on korduvalt selgitanud hagejale, et kohtule esitatud nõue on ebaselge ja on andnud hagejale korduvalt võimalusi oma nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, s.h 28.02.2019 kohtumääruses (I kd, tl 64-66), 03.04.2019 kohtumääruses (I kd, tl 127-128), 17.04.2019 kirjas (I kd, tl 140), 10.07.2019 kohtumääruses (I kd, tl 166-167), 28.10.2019 kohtuistungil (III kd, tl 68-72), 11.02.2020 kohtuistungil (III kd, tl 123-127), 10.07.2020 kohtumääruses (III kd, tl 184-187). Samuti on kostjad korduvalt välja toonud asjaolu, et hageja nõue ei ole selge. Hoolimata kohtu ja kostjate korduvatest selgitustest ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, kus ja milliseid konkreetseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ja kuidas neid on Aster Metal OÜ majandustegevuses kasutatud. Hageja on esitatud hagiavalduse tervikteksti ja täiendavad seisukohad, milles on jätkuvalt viidanud üksnes üldsõnaliselt hageja ärisaladustele, milleks on spetsiifilised töötlemisalased teadmised ja koostööpartnerite ning tarnijate isikud. Seega on hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kirjeldus kohtu hinnangul jätkuvalt puudulik ja hagiavalduse alusel ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid hageja ärisaladusi on kostjad hageja arvates ära kasutanud ja kuidas see on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et perspektiivika kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et hageja on vähemalt väite tasandil sidunud konkreetsed kostjate rikkumised hagejale tekkinud kahjuga. Konkreetsete faktiväidete hagiavalduses väljatoomise kohustus tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 16.12.2013 tehtud otsuses asunud seisukohale, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (p 17). Käesoleval juhul ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele selgelt ja arusaadavalt välja toonud, kus ja milliseid konkreetseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ja kuidas on neid kostja 3 Aster Metal OÜ majandustegevuses kasutatud. Riigikohus on 17.04.2020 kohtuotsuses kohtuasjas nr 5-19-45 selgitanud, et põhiseaduse § 29 lõike 1 teise lause kohaselt on igal isikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib riivata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil (p 53). Kostjate väidete kohaselt on kostjad 1 ja 2 tegutsenud metallitööstuse sektoris juba enne hageja juhatusse asumist ja soovivad jätkata samal erialal töötamist ka tulevikus. Kostjate selgituste kohaselt asutasid kostjad 1 ja 2 uue äriühingu üksnes põhjusel, et nad ei soovinud enam hageja juures edasi töötada. Kohus leiab, et kuna hageja süüdistuste aluseks on asjaolu, et tema endised juhatuse liikmed asutasid uue äriühingu ja jätkavad tegutsemist hagejaga samas tegevusvaldkonnas, siis riivab käesolev vaidlus kostjate 1 ja 2

2-19-2933 põhiõigust vabalt valida tegevusala ja töökohta ning seetõttu on hagejal kohustus põhistada oma väiteid selle kohta, et kostjad 1 ja 2 on kostja 3 Aster Metal OÜ majandustegevuse läbiviimisel ära kasutanud hageja ärisaladusi ja seeläbi tekitanud hagejale kahju. Riigikohus on 10.05.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 jäänud seisukohale, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus. Terminiga "ärisaladus" tähistatud mõiste sisustamisel saab tugineda KonkS § 63 lg-le 1 ja TRIPSlepingu sätetele (p 13). Kuni 16.12.2018 kehtinud konkurentsiseaduse (KonkS) redaktsiooni § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artikkel 39 p 1 kohaselt Pariisi konventsiooni (1967) artiklis 10bis ettenähtud tõhusa kaitse tagamisel kõlvatu konkurentsi vastu kaitsevad liikmed avalikustamata teavet kooskõlas lõikega 2 ja valitsustele või valitsusasutustele esitatud teavet kooskõlas lõikega 3. TRIPS-lepingu artikkel 39 p 2 kohaselt peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Seetõttu on hagejal eespool viidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt kohustus kohtule võimalikult täpselt kirjeldada neid ärisaladusi, milliseid kostjad 1 ja 2 hageja väidete kohaselt on õigustamatult Aster Metal OÜ majandustegevuses kasutanud. Selleks, et hinnata, kas teatav teave on käsitletav ärisaladusena, on hagejal võimalik lähtuda KonkS § 63 lg-st 1 (kuni 16.12.2018 kehtinud redaktsiooni) ja TRIPS-lepingu artikkel 39 p-st 2. Kohus leiab, et hageja pidi hagi esitamisel arvestama, et tal tuleb oma nõude põhistamiseks kostjate poolt väidetavalt õigusvastaselt kasutatud ärisaladusi kohtule võimalikult täpselt kirjeldada ja et hagi esitamisel ei ole tal võimalik tugineda üksnes ebamäärasele ja üldsõnalisele väitele, et kostjad on tema ärisaladusi ära kasutanud. Kohus leiab, et hageja selgitused oma ärisaladuste kohta, mida kostjad on väidetavalt ära kasutanud (s.o konkreetsed spetsiifilised teadmised ja seadmed ning konkreetne info koostööpartnerite ja tarnijate isikute kohta) on niivõrd umbmäärased, et ei võimalda kohtul hinnata, kas tegemist on ärisaladusega KonkS § 63 lg 1 ja TRIPS-lepingu artikli 39 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik anda hinnangut ka hageja väitele, kas kostjad on hageja ärisaladusi õigusvastaselt ära kasutanud ja sellega hagejale kahju tekitanud. Kohus on andnud hagejale korduvalt võimalusi hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja andnud hagejale konkreetseid juhiseid, milliseid konkreetseid asjaolusid tal täpsustada tuleb. Kohus on 28.02.2019 (I kd, tl 64-66) ja 03.04.2019 (I kd, tl 127-128) määrustega jätnud

2-19-2933 hagiavalduse käiguta. 17.04.2019 kirjaga (I kd, tl 140) on kohus andnud hagejale võimaluse paikvaatluse taotluse täpsustamiseks. Samuti on kohus 10.07.2019 kohtumääruses (I kd, tl 166-167), 28.10.2019 kohtuistungil (III kd, tl 68-72), 11.02.2020 kohtuistungil (III kd, tl 123127) ja 10.07.2020 kohtumääruses (III kd, tl 184-187) selgitanud hagejale tema nõude ebaselgusega seonduvaid asjaolusid. 28.02.2019 määruses on kohus hagejale selgitanud, et hagiavalduse aluseks olevad asjaolud on puudulikult välja toodud, mistõttu jäävad kohtule hageja nõude aluseks olevad asjaolud ebaselgeks. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on Aster Metal OÜ hagejale kahju tekitanud ja miks hageja leiab, et Aster Metal OÜ vastutab kostjate 1 ja 2 tegevusest tulenenud kahju eest. Samuti selgitas kohus, et hagejal on kohustus oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada ja selgitada, millised hagile lisatud dokumendid tõendavad hageja väiteid selle kohta, et hageja kavandas 2017. a – 2018. a oma tegevust laiendada ja alustada titaanilaastude töötlemisega; kostja 1 tegeles hageja nimel tootmistegevuse laiendamiseks läbirääkimiste pidamisega, tootmiseks lisaruumide otsimisega ja äritegevuse laiendamiseks kaubandusliku ning tootmisteabe kogumise korraldamisega ja kostja 1 kohtus iseseisvalt toorainetarnijatega selleks, et osta kaupa Aster Metal OÜ tootmise tarvis, mitte hageja tootmise jaoks. Kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, siis on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjatest tulenevatest asjaoludest. Lisaks eelnevale on kohus andnud hagejale tähtaja oma tõendite kogumise taotluse (vaatluse korraldamine kostja 3 Aster Metal OÜ tehases ja laopinnal) täpsustamiseks, kuna hageja taotlusest jääb arusaamatuks, mis põhjusel on hagejal vaja võrrelda Aster Metal OÜ majandustegevuse kohtades olevate seadmete tehnilisi andmeid nende seadmete päringutega, mida kostja 1 teostas hageja palgal olles ja väidetavalt hageja nimel ning kuidas on antud võrdlus seotud kostjate vastu esitatud nõuetega. 14.03.2019 esitas hageja puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täpsustuse, kuid hagi ei vastanud jätkuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele, mistõttu jättis kohus hagi 03.04.2019 määrusega veel kord käiguta. 17.04.2019 kirjaga on kohus andnud hagejale võimaluse veel kord vaatluse korraldamise taotluse täpsustamiseks. 10.07.2019 määrusega jättis kohus hageja taotluse Aster Metal OÜ tehases ja laopinnal vaatluse korraldamiseks rahuldamata, kuna taotlus ei olnud piisavalt põhjendatud. Hageja on oma taotluses üksnes üldsõnaliselt märkinud, et soovib Aster Metal OÜ majandustegevuse kohtades olevate seadmete andmeid võrrelda kostja 1 poolt tehtud päringute ja pakkumiste andmetega. Kohtule ei ole esitatud konkreetseid andmeid selle kohta, milliste päringute ja pakkumistega soovib hageja Aster Metal OÜ majandustegevuse kohtades olevaid seadmeid võrrelda. 28.10.2019 toimunud kohtuistungil on kohus hagejale muuhulgas uuesti selgitanud, et hageja poolt välja toodud faktiväited on puudulikud, kuna hageja ei ole selgitanud, milles seisnes hageja võimatus kostjate tegevuse tulemusena uue tegevussuuna käivitamiseks; hageja ei ole põhistanud, et kostjad 1 ja 2 pidid hageja juures käivitama titaanlaastude tootmise. 11.02.2020 kohtuistungil on kohus hagejale selgitanud, et hagejal on kohustus tõendada oma väidet, et hagejal oli kavatsus alustada uue tegevussuunaga; hagejal tuleb kohtule selgitada, millega ta tõendab, et kostjad rikkusid konkurentsikeeldu ja hageja tegevus on üle võetud; hageja ei ole siiani välja toonud, millised on need konkreetsed asjaolud (koolitused, oskused, seadmed), millele hageja tugineb ja mis tõendavad, et kostjatel oli nende teadmiste ja oskuste põhjal võimalik tehas käivitada; milline oli selle tegevuse täpne kirjeldus, mida kostjad pidid hageja jaoks tegema ja millised need täpsed tõendid, et kostjad võtsid selle tegevuse n.ö üle; hagejal tuleb kohtule esitada ülevaade selle kohta, mis näitab, et titaanlaastude tootmine ja ferrotitaani töötlemine oli hageja valdkond, millega hageja soovis lisaks koolitustele tegeleda; hagejal tulev välja tuua, milliseid konkreetseid koolitusi kostjad said, mis mahus nad koolitusi said,

2-19-2933 milliseid konkreetseid teadmisi kostja 1 nendelt koolituste tulemusena omandasid, mis võimaldas tal avada uue tehase, mida hageja ise tahtis avada. Kohus andis 11.02.2020 kohtuistungil hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 31.03.2020 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Vaatamata kohtu 11.02.2020 kohtuistungil antud selgitustele ei ole hageja kohtu poolt antud juhiseid täitnud, vaid on jätkuvalt jäänud oma varasemate umbmääraste faktiväidete juurde. Hageja on hagiavalduse täpsustuses taas kord välja toonud kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ilma neid sisuliselt täiendamata või täpsustamata. Hageja ei ole endiselt välja toonud, milliseid konkreetseid seadmeid ja informatsiooni plaanis hageja uue tegevussuuna käivitamiseks soetada ning mida täpselt pidid kostja 1 ja 2 hageja jaoks tegema. Samuti on hageja oma ärisaladuse kirjeldamisel jätkuvalt kasutanud väga üldsõnalisi ja umbmääraseid väljendeid nagu „konkreetne info“, „spetsiifilised teadmised“, „kliendibaas“, „koostööpartnerid“ ja „tarnijate kontaktid“. Milles täpselt vastav info seisnes või kes konkreetselt olid hageja asjakohased kliendid ja koostööpartnerid, hageja vaatamata kohtu konkreetsetele juhistele täpsustanud ei ole. Käesolev menetlus on kestnud alates 25.02.2019 (kolm aastat). TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagejal juba hagiavalduse esitamisel märkida mh selgelt väljendatud nõue, faktilised asjaolu ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on esitanud Harju Maakohtule ca 20 menetlusdokumenti tsiviilasjas nr 2-19-2933 (I köide, tl 2-7, I köide, tl 54- 57, I köide, tl 68-71, I köide, tl 130, I köide tl 142-43, I köide 146, II köide, tl 114-117, III köide, tl 1-5, III köide tl 75, III köide, tl 91-95, III köide, tl 103-104, III köide tl 111, III köide tl 115, III köide, tl 121, III köide, tl 128, III köide tl 136-144, III köide tl 179-182, III köide tl 197-200, III köide, tl 219-224, IV köide, tl 30-35). Hagejal oli kolm aastat, et esitada vajadusel täiendavaid tõendeid või selgitada kohtule enda taotlusi. Kohus on selgitanud hagejale mh kahel kohtuistungil (vt nt 28.10.2019 istungi protokoll 00:20:28, III köide, tl 69 pöördel, 00:46:52, III köide, tl 70 pöördel ja 11.02.2020 istungi protokoll 00:52:55, III köide, tl 126 pöördel), et hageja põhjendused ei ole piisavad nõuete ja taotluste rahuldamiseks. Alates 31.03.2020 ei ole hageja esitanud täiendavaid tõendeid ega sisulisi taotlusi. Selliselt on kostjate hinnangul selge, et hagejal puuduvad nii täiendavad tõendid, taotlused kui ka põhjendused esitatud nõuete osas. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja ei ole ka enda menetlusdokumendis (so 14.02.2022, IV köide, tl 30-35) esitanud ühtegi uut tõendit, taotlust ega põhjendust. Kohus leiab, et on täitnud enda selgitamiskohustust korrektselt ja on andud pooltele korduvaid võimalusi enda seisukohtade täiendamiseks ja tõendite esitamiseks. Seejuures leiab ka hageja ise, et ta ei peaks enam täiendavaid selgitusi kohtule esitama (vt hageja 14.02.2022 dokumendi p 25, IV köide, tl 32 pöördel). Vale on hageja väide, et kohus peaks justkui alati aitama hagejat tõendite kogumisel (14.02.2022 menetlusdokumendi p 22, IV köide, tl 32). Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega, mis näeb ette eeldused ja menetlusreeglid nõuete ja taotluste esitamiseks. Kohus on korduvalt selgitanud, et seadusest tulenevad eeldused ei ole täidetud ja seega hageja taotluste rahuldamine ei ole võimalik. Lisaks kohtuistungitele on seda kohus selgitanud näiteks ka 10.07.2019 (I köide, tl 166-167), 10.07.2020 (III köide, tl 184-187) ning 14.01.2022 (IV köide, tl 19-24) määrustes. Tsiviilkohtumenetlus lähtub võistlevuse põhimõttest (TsMS § 5 lg 2). Hageja taotluste rahuldamine nende eelduste täidetamatuse puhul tähendaks võistlevuse põhimõtte hülgamist (TsMS § 5 lg 2). Selliselt on põhjendamatu hageja etteheide kohtu 14.01.2022 (IV köide, tl 19-24) kohtumäärusele, millega jäeti hageja taotlused rahuldamata. Põhjendamatu ja arusaamatu on ka hageja etteheide kohtu 18.01.2022 e-kirjale (IV köide, tl 25), milles kohus küsis, kas pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja vastas kohtu 18.01.2022 kirjale

2-19-2933 24.01.2022 (IV köide, tl 26), ning nõustus kirjaliku menetlusega. Kohus lõpetas õigesti enda 24.01.2022 kohtu määrusega asja sisulise arutamise arvestades käesoleva asja menetluse kulgu ning kohtu korduvaid selgitusi hagejale. Kohus mh mainis 11.02.2020 kohtuistungil, et annab hagejale „veelkord ühe võimaluse“ tõendite ja põhjenduste esitamiseks ning ühtlasi uuris hagejalt, kas kohtu selgitus on arusaadav (11.02.2020 kohtuistungi protokoll, 00:52:55, III köide, tl 126 pöördel). Hageja ei ole 14.02.2022 menetlusdokumendis (IV köide, tl 30-35) ega kohtukõne teesides uusi selgitusi enda esitatud taotluste osas esitanud (14.02.2022 dokumendi p 26). Kostjad on korduvalt põhjendanud, miks hageja esitatud taotlusi ei saa rahuldada. Harju Maakohtu 24.01.2022 määrus (IV köide, tl 28-29), millega jättis kohus hageja taotlused vaatluse korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ning kostjatelt ISO sertifikaati puudutavate dokumentide välja nõudmiseks rahuldamata – ei ole edasi kaevatav. Kohus on korduvalt lahendanud hageja taotluseid tõendite kogumiseks ning selgitamiskohustuse raames viidanud, millest tulenevalt ei ole eeldused nende rahuldamiseks täidetud. Kohus on andud pooltele piisavalt aega esitada kõik asjakohased seisukohad ja tõendid. Hageja ei ole iseseisvalt ega kohtu juhistele ja kostjate vastuväidetele tuginedes esitanud selget nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid ning ei ole neid põhistanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Tööstusspionaaž Kostjad on hagile esitatud vastuväidetes korduvalt viidanud, et hageja ei ole hagi esitanud oma rikutud õiguste kaitseks, vaid hageja eesmärgiks on välja selgitada Aster Metal osaühingu ärisaladused ja seejärel kasutada neid enda või kolmandate isikute äritegevuses ning vaidluse lõpptulemus pole hageja jaoks oluline. Vastavad kahtlused on kostjatel tekkinud seetõttu, et hageja ise pole kohtule ja kostjatele valmis kirjeldama oma ärisaladuse sisu ega esitama ärisaladust ennast, kuigi see on ilmselgelt hagi rahuldamise esmane eeldus. Hageja väidete kohaselt on kostjate etteheide tööstusspionaaži kohta alusetu. Hageja juhatuse liige Y. Lysenko on metallide töötlemise valdkonnas asjatundja, hageja õpetas välja kostjad 1 ja 2. Titaani töötlemise tehnoloogia kirjeldus on internetis avalikult kättesaadav. Hagejal puudub igasugune vajadus titaani töötlemise protsessi üksikasju kostjate käest teada saada, kuna hageja juhatuse liikme Y. Lysenko tehases Venemaal NPO Vtorprompesursõ käib vastav tootmine juba aastaid. Hageja kavandas 2017. a – 2018. a laiendada oma senist tootmistegevust ja alustada ka Eestis titaanlaastude töötlemisega. Tootmise laiendamise eesmärgi saavutamiseks oli vajalik, et kostja 1 suhtleks hageja nimel erinevate organisatsioonidega, otsiks tootmiseks lisaruume ja seadmeid, konsulteeriks vastava valdkonna spetsialistidega ehk selgitaks välja kogu know-how Eestis (nii tootmisprotsesside käivitamiseks vajaminevad tingimused kui õiguslikud redaktsioonid). Hageja ei saa lihtsalt käivitada tehases titaanlaastude töötlemist, kuna Venemaa õigusruum on Eesti omast erinev. Kostja 1 tegeles ainuisikuliselt hageja ülesandel Eestis titaanlaastude töötlemise äriliseks tegevuseks vajalike teadmiste kogumisega, omandas teadmised titaanlaastude töötlemise protsessi kohta Venemaal NPO Vtorprompesursrõ tehases, kogus vajaliku know-how ja vajaliku teabe, kuidas ja millistel tingimustel alustada Eestis titaanlaastude töötlemisega. Kostja 1 kogus hageja kulul ja hageja huve kahjustades nii kaubanduslikku kui tootmisteavet titaanlaastude töötlemiseks Eestis, mille viis endaga kaasa ja mida kasutades käivitas titaanlaastude töötlemise kostjas 3. Kohtu hinnangul on hageja väited üldsõnalised ja osaliselt vastuolus hageja poolt avaldatud hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega, mistõttu ei saa kohus lugeda kostjate kahtlusi

2-19-2933 ümberlükatuks või alusetuks. Hagiavalduses ja selle täpsustuses on hageja väitnud, et kostja 1 omandas hageja ülesandel spetsiifilised teadmised titaanlaastude töötlemise protsessi kohta Venemaal NPO Vtorprompesursrõ tehases, mis võimaldas ta käivitada titaanlaastude töötlemise Aster Metal OÜ juures. Kostjate tööstusspionaaži kahtlustele esitatud vastuses on hageja aga märkinud, et hageja juhatuse liikmel Y. Lysenkol on vastav teave samuti olemas ja hagejal puudub vajadus selle teabe teadasaamiseks kostjatelt, sest vastav tootmine käib Venemaal Y. Lysenko NPO Vtorprompesursrõ tehases juba aastaid. Kohus nõustub kostjate märkusega, et juhul, kui hageja väidab, et kostja 1 omandas Venemaal koolitusel käies hageja väidetava ärisaladuse ferrotitaani tootmise kohta, kuid samas on vastavad teadmised ja oskused ferrotitaani tootmise kohta hageja juhatuse liikmel Y. Lysenkol olemas, siis oli hagejal võimalus käivitada uus tegevussuund ferrotitaani tootmiseks sõltumata kostjate tegevusest (sh Aster Metal OÜ asutamisest). Hageja ei ole siiani esitanud kohtule teavet selle kohta, milliseid konkreetseid seadmeid ja informatsiooni plaanis hageja uue tegevussuuna käivitamiseks soetada ning mida täpselt pidid kostja 1 ja 2 hageja jaoks tegema. Samuti ei soostu hageja kohtule detailselt kirjeldama oma ärisaladust ega esitama ärisaladust ennast, vaid on 31.03.2020 menetlusdokumendis kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtule esitada hageja ärisaladust sisaldavaid dokumente. Kohus märgib, et hageja taoline käitumine ei aita kuidagi kaasa tööstusspionaažikahtluste hajutamisele. Esitatud hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja hagi täpsustamiseks antud täiendavatele tähtaegadele, ei ole hageja kuni käesoleva ajani hagi aluseks olevaid asjaolusid sellisel määral täpsustanud, et hagi aluseks olevaid faktiväiteid oleks võimalik kohtumenetluses kontrollida ja tuvastada, kas kostjad on hageja õigusi rikkunud või mitte. Kohus on eelnevalt välja toonud, et käesoleva hagi esitamisel peab hageja välja tooma konkreetsed asjaolud selle kohta, kus ja milliseid konkreetseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ja kuidas on neid Aster Metal OÜ majandustegevuses kasutatud; lisaks pidi hageja kohtule võimalikult täpselt kirjeldama neid ärisaladusi, milliseid kostjad 1 ja 2 hageja väidete kohaselt on õigustamatult Aster Metal OÜ majandustegevuses kasutanud; samuti on hagejal kohustus välja tuua põhjuslik seos kostjate tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kohus on hagejale korduvalt selgitanud, milliseid konkreetseid asjaolusid peab hageja täiendavalt täpsustama ja andnud hagejale korduvalt tähtaegu hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Sellele vaatamata ei ole hageja kohtu korraldusi täitnud, vaid on jätkuvalt täpsustuses kirjeldanud oma nõude aluseks olevaid faktiväiteid niivõrd umbmääraselt ja üldsõnaliselt, et kohtul ei ole võimalik neid kohtumenetluse käigus kontrollida. Kohtule ei ole kuni lõpplahendi tegemise ajani teada, millised konkreetselt olid need hageja ärisaladused, millised kostjad õigustamatult kasutasid ja milline on põhjuslik seos kostjate konkreetse tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna hageja ei soostu kohtule detailsemalt oma ärisaladusi kirjeldama, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas hageja poolt viidatud ärisaladused on käsitletavad ärisaladustena KonkS § 63 lg 1 ja TRIPSlepingu artikkel 39 p 2 mõttes, kas kostjad on hageja ärisaladusi õigusvastaselt ära kasutanud ja kas sellega on kostjad hagejale kahju tekitanud. Kohus on seisukohal, et kuna hagi aluseks olevad faktiväited on niivõrd umbmäärased ja ebakonkreetsed, et kohtul ei õnnestunud kohtumenetluses neid kontrollida ega tuvastada, kas

2-19-2933 kostjad on hageja ärisaladusi õigusvastaselt ära kasutanud ja sellega hagejale kahju tekitanud, siis ei ole käesoleval juhul võimalik esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki, s.o kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmist, saavutada. Käesolev menetlus on kestnud 3 aastat (kohus on hagi menetlusse võtnud 18.06.2019 määrusega). Kohus on selle aja jooksul hagejale korduvalt selgitanud, et tal tuleb nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged ja kohtul ei ole võimalik sellisel viisil esitatud hagi menetleda. Sellele vaatamata ei ole hageja kuni maakohtu poolt lahendi tegemise ajani kohtu juhiseid järginud ega hagi aluseks olevaid asjaolusid vastavalt kohtu juhistele täpsustanud. Kohus ei pea hagi rahuldamist võimalikus olukorras, kus hagejale on korduvalt antud võimalusi oma nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja hagejale on teada tagajärjed, mis kaasnevad nimetatud võimaluse kasutamata jätmisega. Kohus on lahendis eelnevalt selgitanud, et kuna hageja on nõude aluseks olevaid asjaolusid kirjeldanud niivõrd ebakonkreetselt ja ebamääraselt, siis ei ole võimalik sellisel viisil esitatud hagiga võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetlusökonoomikast Harju Maakohus jättis 02.11.2020 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 18.11.2020 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25.01.2021 kohtumäärusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 02.11.2020 määruse ja saatis tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kahju hüvitamise nõue on seadusega kaitstud nõue. Hagi rahuldamise korral on võimalik saavutada taotletav eesmärk, milleks on kahjuhüvitise väljamõistmine. Seega ei ole vaidlust, et materiaalõiguslikult on hageja taotletav eesmärk võimalik saavutada. Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmise otsustamise staadiumis hinnanud asjaolusid viisil, kus leiab, et need ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab küsimuste, kas tegemist on hageja ärisaladusega, kas kostjad on hageja ärisaladust ära kasutanud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud, lahendamine asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis väljub hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest. Ringkonnakohus rõhutas, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, saab kohus jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul on Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tulenevalt, millega Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 02.11.2020 määruse ja saatis tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks põhjustatud vastuolu menetlusökonoomika põhimõttega. Kohus leiab, et menetluse jätkamine on põhjustanud menetlusosalistele kulude suurendamise ning hageja on esitanud täiendavalt vaid põhjendamatuid ja korduvaid taotlusi, mis on põhjustanud asja lahendamise viibimise. Kohus toob järgnevalt välja menetlustoiminud peale Ringkonnakohtu poolt Harju Maakohtu määruse tühistamist.

2-19-2933

06.07.2021 kohtunõudega palus kohus menetlusosalistel selgitada ja põhistada, kuidas nende hinnangul saab ringkonnakohtu poolt esitatud etteheiteid maakohtu menetluses kõrvaldada ning esitada kohtule endapoolsed menetlusdokumendid, mis on nende hinnangul vajalikud nimetatud etteheidete kõrvaldamiseks. 06.07.2021 seisukohas leidsid kostjad, et Ringkonnakohtu poolt esitatud etteheiteid saab maakohtu menetluses kõrvaldada selliselt, et maakohus teeb asjas sisulise otsuse. Kostjad paluvad kohtul sisulise otsuse tegemisel jätta hagi rahuldamata. Seejuures tuginevad kostjad kõikidele menetluses varasemalt esitatud vastuväidetele. 28.07.2021 esitasid hageja RITM GROUP OÜ lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Andres Past kohtule taotluse kohtuniku taandamiseks ja vastuse kohtunõudele. Menetlusdokumendis märkis hageja täiendavalt, et jääb kõigi varem esitatud taotluste juurde ning palub maakohtul need uuesti läbi vaadata ja rahuldada. Selguse huvides kordas hageja lühipõhistusega taotluste nimekirja, mis on menetluse kestel juba varem maakohtule esitatud. Nimetatud taotluse kohaselt palus hageja uuesti lahendada järgmised taotlused: − korraldada vaatlus xxx maakond asuvas tehases ja xxx, laopindadel, kus toimub Aster Metall osaühingu titaanilaastude töötlemine; − kaasata vaatluse läbiviimisel Sveitsi ettevõtte Interlink Metals & Chemicals AG konsultant; kuulata tunnistajatena üle Jevgeni L, O N K, V F, G R, O K, N B, J K; − välja nõuda Bureau Veritas Eesti osaühingult kõik dokumendid, mis Aster Metal osaühing esitas Bureau Veritas Eesti osaühingule seoses Aster Metal osaühingule ISO sertifikaadi andmisega. 09.08.2021 avaldasid kostjad oma seisukoha hageja 28.07.2021 taotlustele, märkides, et kuna hageja taotlused tõendite kogumiseks on käesolevas tsiviilasjas juba lahendatud ning vastavate kohtumääruste peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 660 lg 1), puudub kohtul vajadus nimetatud taotluste uuesti lahendamiseks ning kostjatel nende osas avaldatud seisukohtade ülekordamiseks. 06.09.2021 kohtumäärusega leidis kohtu esimehe asetäitja, et taandusavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada kohtunik Merike Varuski erapooletust kahtluse alla seadvaid objektiivseid asjaolusid ja seega ei ole võimalik tuvastada TsMS § 23 p 7 tähenduses taandamisaluste esinemist. Taandamisaluste puudumise tõttu jäeti taandamisavaldus jätta rahuldamata. Kohtumääruses selgitati, et asjaolu, et hageja ei nõustunud Harju Maakohtu 02.11.2020.a kohtumäärusega, mille seejärel määruskaebekorras vaidlustas ning mille Tallinna Ringkonnakohus omakorda osaliselt tühistas ja saatis menetlemiseks tagasi Harju Maakohtule, ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses vastavalt TsMS § 23 p-le 7. Hageja poolt viidatud varasemates tema kahjuks tehtud kohtulahendis on kohtunik asjakohaselt põhjendanud oma arusaama kohaldatavatest normidest. Asjaolu, et kõrgema astme kohus on pidanud õigeks teistsugust tõlgendust, et anna alust kahelda kohtuniku erapooletusest. Ka ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses see, et kohtunik on teinud poole jaoks ebasobivaid menetluslikke otsustusi või jätnud rahuldamata poole esitatud taotlusi. Kohtu esimehe asetäitjale ei olnud teada ka muid asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kohtunik Merike Varuski erapooletuses vastavalt TsMS § 23 p-le 7. 14.01.2022 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata RITM Group osaühingu korduva taotluse vaatluse korraldamiseks xxx maakond asuvas tehases ja xxx, laopindadel, kus toimub

2-19-2933 Aster Metall osaühingu titaanilaastude töötlemine, jättis rahuldamata RITM Group osaühingu korduva taotlus kaasata vaatluse läbiviimisel Sveitsi ettevõtte Interlink Metals & Chemicals AG või muu konsultant, jättis rahuldamata RITM Group osaühingu korduv taotlus tunnistajatena üle kuulata Jevgeni L, O N K, V F, G R, O K, N B, J K ja jättis rahuldamata RITM Group osaühingu korduva taotlus välja nõuda Bureau Veritas Eesti osaühingult kõik dokumendid, mis Aster Metal osaühing esitas Bureau Veritas Eesti osaühingule seoses Aster Metal osaühingule ISO sertifikaadi andmisega. Kohus leidis, et hageja 28.07.2021 menetlusdokumenti, tuli lisaks taotlusele kohtuniku taandamiseks, käsitleda ka korduva taotlusena tõendite kogumiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole lisaks varasemas menetluses juba esitatud seisukohtadele korduvate taotluste põhistamiseks välja toonud uusi asjaolusid ega täiendavaid põhjendusi, mis annaks alust kohtu varasema seisukoha muutmiseks. Kohus on tõendite kogumise taotluste osas võtnud varasemalt seisukohad 10.07.2019, 10.07.2020 ja 02.11.2020 kohtumäärustes. 18.01.2022 e-kirjaga palus kohus hagejal teavitada, kas hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses tulenevalt asjaolust, et hagejale ei sobinud kohtu poolt pakutud 7 kuisesse ajavahemikku jäänud istungiajad (kohus on asjas pakkunud istungiaegu 15.09.2021, 16.11.2021, 01.02.2022 ning 19.04.2022 (IV kd, tl 5-18), kuid ükski kohtu pakutud aeg ei ole hageja esindajatele sobinud) ja kostjad on 27.01.2021 ja 06.07.2021 taotlenud asja jätklamist kirjalikus menetluses. 24.01.2022 vastuses teatas hageja esindaja, et hageja on nõus Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-19-2933 lahendamisega kirjalikus menetluses (IV kd, tl 26). Tulenevalt poolte nõusolekust, määras kohus 24.01.2022 kohtumäärusega asja menetlemiseks kirjalikus menetluses (määruse p 1), kohus lõpetas asja sisulise arutamise, avaldas kohtutoimiku ja avas kohtuvaidlused (määruse p 2). Kohus andis edasiseks menetluseks tähtajad, sh eraldi tähtaja 20 päeva vastuväite esitamiseks sisulise arutamise lõpetamiseks (määruse p 3). Määruse põhjendustes kohus on selgitanud, et pooled on käesolevas asjas kinnitanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus on 28.10.2019 ja 11.02.2020 toimunud kohtuistungitel pooled ära kuulanud, määranud pooltele menetlustähtajad. Pooled on kohtule oma seisukohad esitanud. 06.07.2021 on kohus määranud pooltele täiendavad menetlustähtajad. Pooled on kohtule omapoolsed seisukohad ja taotlused esitanud. 14.02.2022 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele tsiviilasjas menetluse juhtimisel 18.01.2022 e-kirjas ning 14.01.2022 ja 24.01.2022 kohtumäärustes. Samas menetlusdokumendis kordas hageja enda varasemalt esitatud taotluseid tõendite kogumiseks, xxx tehase vaatluse korraldamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja on esitanud kohtukõne kirjalikud seisukohad 25.02.2022 ja menetluskulude nimekirja 11.03.2022. Kostjad on seisukohal, et hagi on kostjate hinnangul tervikuna põhjendamata ja hagi aluseks olevad väited tõendamata, mistõttu paluvad kostjad jätta hagi rahuldama. 05.04.2022 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja RITM Group osaühingu 14.02.2022 vastuväide kohtu tegevusele, kohustas hagejat esitama kohtule ja vastaspoolele kohtukõne teesid või alternatiivselt teavitada kohut oma soovist loobuda kohtukõne teeside esitamisest hiljemalt 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest, kohustas pooli esitama soovi korral repliigid vastaspoole kohtukõne teesidele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vastaspoole kohtukõne teeside kättesaamisest ja hagejat esitama oma menetluskulude

2-19-2933 nimekiri hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale repliikide esitamise tähtaja möödumist ning pooltel tuleb esitada oma vastuväited teise poole menetluskuludele hiljemalt 7 päeva jooksul peale vastaspoole menetluskulude nimekirja kättesaamist. 26.04.2022 esitas hageja kohtukõne kirjalikud seisukohad, paludes rahuldada hageja vastuväide hageja tõendite kogumise rahuldamata jätmisele Harju Maakohtu 18.01.2022 ekirjaga ning 14.01.2022; 24.01.2022 ja 05.04.2022 kohtumäärustega. Jätkata tsiviilasjas nr 219-2933 sisulist arutelu. Rahuldada hageja esitatud korduvad taotlused tõendite kogumiseks alljärgnevalt: korraldada vaatlus xxx maakond asuvas tehases ja xxx, laopindadel, kus toimub Aster Metall OÜ titaanilaastude töötlemine; kaasata vaatluse läbiviimisele Šveitsi ettevõtte Interlink Metals & Chemicals AG või muu konsultant; kuulata tunnistajatena üle J L, O N K, V F, G R, O K, N B, J K; välja nõuda Bureau Veritas Eesti osaühingult kõik dokumendid, mis Aster Metal osaühing esitas Bureau Veritas Eesti osaühingule seoses Aster Metal osaühingule ISO sertifikaadi andmisega. Alternatiivselt, hageja tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisel jätkata tsiviilasjas sisulist arutelu tõendite sisulise hindamisega. Alternatiivselt, tsiviilasjas sisulise arutamise jätkamata jätmisel RITM Group OÜ hagiavaldus rahuldada terves ulatuses. Menetluskulud, sh hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 03.05.2022 esitasid kostjad repliigi hageja teesidele. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid selgelt välja toonud ja põhistanud ka peale Harju Maakohtu poolt 02.11.2020 määrusega hagi läbi vaatamata jätmist, millest tulenevalt on järgnev kohtumenetlus olnud vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-19-2933

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.