Otsuse avalikult teatavaks- 25. jaanuar 2021, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-13565
Tsiviilasi
Tori valla (vallavalitsuse kaudu) hagi X vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ja kahju hüvitamise (endise olukorra taastamise) nõudes
7000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Tori vald (vallavalitsuse kaudu), registrikood 77000341, asukoht Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, esindajad Pärnumaa, seaduslik esindaja vallasekretär Siiri Jõerand Tsiviilasja hind
Kostja X, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk.xxx, lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tori valla (vallavalitsuse kaudu) hagi X vastu.
3.Kohustada Xt Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606 juurde kuuluv maatükk) osa taastama endisel kujul hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostjal tuleb likvideerida graniitmonument ja kaks lipumasti ning taastada kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sh täita likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutada uus murukate.
5.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 500 (viissada) eurot ning mõista nimetatud summa Xlt Tori valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja.
6.Jätta rahuldamata kostja X 20.01.2021 vastuväide kohtu tegevusele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu
Tsiviilasi nr 2-18-13565 möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebuse võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik Hageja esitatud faktilised asjaolud, tõendid ja nõuded
1.Tori valla (vallavalitsuse kaudu) esitatud hagiavalduse (õige tekst I kd tl 34-36) ja selle täpsustuse (I kd tl 48-49) kohaselt esitas X (edaspidi kostja) hagejale 22.03.2018 avalduse seoses sooviga tulla arutama võimaliku graniitmonumendi püstitamist Mihkel Mathieseni auks Tori valda. (I kd tl 7). Kostja kohtus isiklikult Tori Vallavalitsusega (protokoll I kd tl 8-9), mille käigus kostjale selgelt väljendati, et tema soovitud tekstiga graniitmonumendi püstitamist valla maale Tori Vallavalitsus ei toeta ega luba.
2.20.07.2018 esitas kostja hagejale ehitusprojekti Mihkel Mathieseni auks graniitmonumendi püstitamiseks. Ehitusprojekt nägi ette monumendi püstitamist Pärnu mnt 25, Sindi linn, Tori vald kinnistule. Ehitusprojekti püstitamiseks on kostja saanud osade korteriomanike allkirjastatud nõusoleku (I kd tl 10-13). Tori vallale kui Sindi linna õigusjärglasele kuulub Pärnu mnt 25, Sindi, kortermajas korteriomand nr 13, registriosa nr 2517606 (I kd tl 14 kinnistusraamatu väljavõte). Menetluse käigus on hageja selgitanud, et ka korteriomand nr 5 kuulub temale.
3.08.08.2018 toimus järjekordne kohtumine hageja ja kostja vahel, kus kostjale selgitati, et juriidiliselt on kostjal vajalik Pärnu mnt 25 kinnistule monumendi püstitamiseks kõigi korteriomanike nõusolekuid, sh ka hageja kui ühe korteriomaniku nõusolekut, ning piiratud asjaõiguse seadmist (I kd t 16-18). Kostja võttis info teadmiseks, kuid ei nõustunud sellega. 24.08.2018 edastas kostja hagejale e-kirja (I kd tl 15), milles teavitas hagejat, et 15.09.2018 avatakse Pärnu mnt 25 kinnistul kõigest hoolimata graniitmonument, mille vastu hageja on korduvalt olnud.
4.05.09.2018 avastas hageja, et kostja on alustanud Pärnu mnt 25 kinnistul monumendi püstitamisega ja valatud on vundament (fotod I kd tl 18-27). Kostja on tegutsenud hageja nõusolekuta. Samuti puudus kostjal ka Muinsuskaitseameti poolne nõusolek, mis on seadusest tulenevalt muinsuskaitse piiranguvööndis tarvilik. Hageja teavitas Muinsuskaitseametit monumendi püstitamise alustamisest, viimane teostas paikvaatluse ning tegi kostjale ettekirjutuse tööde peatamiseks 13.09.2018 (I kd tl 51-53).
5.Kohus tegi 14.09.2018 hageja taotlusel hagi tagamise määruse (I kd tl 42-43), millega keelas kostjal monumendi püstitamise jätkamise ning hageja teavitas sellest kostjat telefoni teel. Hageja fikseeris monumendi seisukorra kohtumääruse järgselt (fotod I kd tl 54-56). Ilmnes, et valmis oli graniitvundament, mille lähedusse oli paigaldatud kaks suurt lipuposti, mis ei olnud arutlusel varasemal kokkusaamisel ega kajastatud ehitusprojektis. Hageja esindajad püüdsid kohtumäärust kostjale tutvustada ka kohapeal, kuid kostja keeldus seda lugemast ning monument avati 15.09.2018.
6.Kohus oli menetluses raskustes kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega, lugedes need lõpuks kättetoimetatuks 21.02.2019, tehes asjas 07.06.2019 hagi rahuldava tagaseljaotsuse ja jättes kostja kaja avalduse 18.12.2019 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas kohtu viimase määruse osaliselt 15.09.2020 määrusega ning taastas menetluse, kuid 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-13565 kaja menetlemisega seotud kulud jäeti kostja kanda ning ringkonnakohtu poolt juhiti kostja tähelepanu asjaolule, et ta takistab pahatahtlikult asja kiiret menetlemist ning tehti temale venitamise eest aresti- ja trahvihoiatus (ringkonnakohtu määruse p 14).
7.Kuivõrd kostja püstitas monumendi tema jaoks võõrale kinnistule, siis on hageja seisukohal, et hagi on esitatud (kaas)omandi kaitseks. Hageja viitab asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kostja rikkumine on kestev, sest hageja õigus kaasomandi osa kasutada on takistatud.
8.Nõude eeldused on hageja hinnangul täidetud. Hageja on kinnistul asuva kortermaja korteri omanik, kostja seda ei ole. Kostja on ka isik, kes rikub hageja omandiõigust, püstitades viimase tahte vastaselt monumendi tema omandile ja takistades seejuures hageja võimalust seda osa kinnistust vastavalt selle otstarbele kasutada. Hageja poolt esitatud ehitusprojekti tiitellehel on märgitud, et tellijaks on Mihkel Mathieseni mälestusfond koos X isiklike kontaktidega, kes kirjavahetuses hagejaga tituleerib end mälestusfondi esimeheks. Nimetatud fondi kohta igasugune täpsem informatsioon puudub, tegemist ei ole juriidilise isikuga. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest selgub, et kostja on just see, kes tegutseb hageja kinnisasjal. Hagile lisatud fotodest nähtub, et Pärnu mnt 25 kinnistule on ehitatud graniidist vundament vastavalt ehitusprojektile ning kostja edastas hagejale teavituse monumendi avamisest. Seega puudub igasugune kahtlus, et kostja tegutseb hageja kinnisasjal ilma viimase nõusolekut omamata.
9.Hageja hinnangul ei ole õigusnormi, mis sätestaks sellistes olukordades hageja kohustuse taluda monumenti tema kaasomandi osal, milleks nõusolekut ei ole antud. AÕS § 71 lõiked 1 ja 4 sätestavad, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 72 lg 2 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kolmanda isiku poolt graniitmonumendi püstitamiseks kaasomanike ühisele osale vajab hageja arvates kõigi korteriomanike/kaasomanike kokkulepet ehk nõusolekut, kuna tegemist ei ole tavapärase majandamise või valitsemise küsimusega. Hageja nõusolekut kostjale selliseks tegutsemiseks antud ei ole. Kinnistusraamatusse ei ole kantud ka vastavat piiratud asjaõigust.
10.Eeltoodud põhjenduste alusel nõuab hageja, et kostja kõrvaldaks omandiõiguse rikkumise Pärnu mnt 25, Sindi, Tori vald, kinnistul ning taastaks endise olukorra. Hageja nõuab eeltoodu alusel, et kohus: 1) keelaks kostjal hageja omandiõiguse rikkumise 2) otsustaks, et kostjal tuleb likvideerida vundament ning taastada kinnistu osa, kus vundament asub, endisel kujul, sh täita vundamendi likvideerimise tagajärjel tekkiva augu mullaga ning istutaks uue murukatte. Hageja on seisukohal, et kinnistu endisel kujul taastamiseks piisab maksimaalselt ühest kuust kohtuotsuse jõustumisest. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid
11.Kostja leiab oma vastuses (II kd tl 23-30) ja teistes menetlusdokumentides (II kd tl 40-45, 67-68), et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik omandiõiguse rikkumised ei anna siiski omanikule õigust esitada AÕS §-st 89 tulenevat nõuet. Oma eesmärgi kohaselt on kõnealune säte suunatud
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-13565 kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Lõpule viidud omandiõiguse rikkumise tagajärgede reguleerimine on kahju hüvitamise õiguse ülesandeks. Püstitatud monument ei takista kuidagi hageja kaasomandi reaalosa kasutamist. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Hageja ei ole eeltoodut teinud.
12.Kostja on käesoleva tsiviilasja menetluses sedastanud, et monumendi püstitamine ei olnud õigusvastane tegu. Kostja on selle kinnituseks kajale lisanud allkirjalehe (I kd tl 172), millest nähtub korteriomanike nõusolek monumendi püstitamiseks. Kostja on ka välja toonud, et Tori Vallavalitsus ei esitanud ühtegi vastuväidet monumendi püstitamisele poole aasta pikkuse kavandamisperioodi jooksul. Lisaks ei olnud kostja teadlik Muinsuskaitseameti poolt edastatud kirjast ehitustegevuse lõpetamiseks, kuna sai nimetatud kirjast teada alles kohtutoimikuga tutvumisel 17.09.2019. a.
13.Käesolevas asjas on kõnealune monument kinnisasjaga püsivalt ühendatud vundamendi kaudu. Seetõttu on monumendist saanud kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 ja § 54 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on kinnisasja olulise osaga, puudub kostjal kolmanda isikuna õigus nimetatud monument lammutada. Seega on kostja hinnangul esitatud hagi vale isiku vastu, kuna kostjal puudub õigus kinnisasja olulise osa eemaldamiseks. Kostja rõhutab, et monumendi näol ei ole tegemist mingisuguse vallasasjaga, mida saab kinnisasjalt lihtsalt ära viia või eemaldada.
14.Lisaks on kostja seisukohal, et hagejal ehk Tori Vallavalitsusel puudub üleüldse sellise nõude esitamise õigus ükskõik missuguse kostja vastu. Nimelt on vastava kinnisasja näol on tegemist kinnistuga, mis koosneb korteriomanditest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 mõttes saavad korteriomanikud kaasomandi eset valitseda üksnes korteriühistu kaudu ja kuna ausammas on kinnisasja oluline osa, saab nõudeid esitada vaid korteriühistu. KrtS on eriseadus asjaõigusseaduse suhtes.
15.Lisaks märgib kostja, et kui hageja leiab, et tema õigusi kaasomanikuna on rikutud, on see korteriomanike vahelise sisesuhte küsimus. Kõnealune monument rajati teiste kaasomanike nõusolekul ja seega saab vaielda teiste kaasomanikega – kostja ei ole vaidlusse puutuv isik ja hagi on esitatud vale isiku vastu. Varasema korteriomandiseaduse regulatsiooni osas on olemas sellekohane Riigikohtu praktika. Kostja küll rahastas ja organiseeris ausamba püstitamist, kuid isiklikult ei ole ausammast püstitanud ehitajana.
16.Kostja hinnangul ei teosta hageja oma õigusi heas usus. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kostja küll ei tea, mis põhjusel hagejale kõnealusel kinnistul üks korteriomand kuulub, kuid selge on see, et korteriomandite omamine ja valdamine ei ole iseenesest ühe kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kui isegi hageja omab kõnealust korterit põhjusel, mis läheb kokku kohaliku omavalitsuse põhitegevustega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt – näiteks sotsiaalabi osutamine – siis vaatamata 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-13565 sellele käesolev menetlus ehk kohtusse sellise hagi esitamine kohaliku omavalitsuse asi ei ole ehk antud juhul hageja selgelt ei käitu heas usus. Tori vallavanem Lauri Luur on avaldanud arvamust, et : "Isikule, kes ennast ise nimetab EV peaministriks presidendi ülesannetes, ei sobi monumenti püstitada“. Kostja leiab, et kui hagejale ehk ühele kohalikule omavalitsusele mingisugune monument poliitilistel põhjustel ei meeldi või ei sobi, on hea usu põhimõttega vastuolus olukord, kus kohalik omavalitsus hakkab seepeale otsima juriidilisi „nõkse“ ehk viise monumendist vabanemiseks ehk sellele vastu võitlemiseks. Monument on rajatis ehitusseadustiku tähenduses. Igasugusele ehitamisele saab kohalik omavalitsus anda hinnanguid haldusmenetluse raames johtuvalt ehitusseadustikust ja muudest asjakohastest seadustest. Antud juhul on kohalik omavalitsus pöördunud maakohtusse tsiviilõigusliku nõudega, justkui oleks rikutud hageja mingisuguseid eraõiguslikke õigusi. Tegelik põhjus seisneb ilmselgelt mujal – ehk valla võimule ei meeldi kõnealune monument ning seetõttu on otsitud võimalike juriidilisi lahendusi, kuidas saavutada soovitud eesmärk. Eeltoodust tuleneval on kostja seisukohal, et hageja kohaliku omavalitsusena käitub antud juhul selgelt halvas usus, mistõttu selline hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja seisukohad kostja vastuväidete osas
17.Hageja leiab menetluse käigus esitatud seisukohtades (II kd tl 32-37 ja 50-52), et kostja vastuväited on asjakohatud. Käesolev hagi on negatoorhagi, mida on võimalik alati esitada, kuid keegi mõjutab asja kasutamist, ja selleks ei pea olema süülist tegevust. Hageja esindajad kohtusid enne monumendi püstitamist kostjaga korduvalt ega ole sellisel kujul monumenti kunagi aktsepteerinud. Monumenti ja lipuvardaid saab neid kahjustamata eemaldada ning need ei ole muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Vastupidine käsitlus tekitaks olukorra, kus igaüks võiks püstitada võõrale maale mastaapseid objekte, väita seejärel, et see on muutunud kinnisasja oluliseks osaks ning tema vastu ei saa omandiõiguse rikkumise nõudeid esitada. Kostja tegevus saaks olla õiguspärane vaid juhul, kui tal olnuks kõigi kaasomanike nõusolek ja tema kasuks seatud piiratud asjaõigus.
18.Viide, et vaidluses saaks nõude esitajaks olla korteriühistu, ei ole õige. Tegemist ei ole korteriomandite ja kaasomandi valitsemise tavapärase olukorraga. Pealegi viitab KrtS ise (§ 1 lg 3) sellele, et nimetatud seaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut (sh AÕS sätteid).
19.Teised korteriomanikud ega korteriühistu ei ole kinnistule monumenti tellinud, seesmist initsiatiivi ei ole korteriomanike poolt olnud ja seega ei vastuta ka teised korteriomanikud (kaasomanikud) kostja omavolilise tegevuse eest. Nende allkirjad ühel paberil seda ei tähenda ega õigusta. Kostja organiseeritud monument takistab hagejal kasutada temale kuuluvat kaasomandi osa, mitte hageja korteriomandi reaalosa (eriomandit).
20.Kohalik omavalitsus võib omada ka muud kinnisvara, mida vastavalt oma õigusaktidele majandada. Tori Vallavolikogu määrusega vastuvõetud vallavara valitsemise korra järgi võib vald kasutada oma vara nii avalikuks otstarbeks, teenuse osutamiseks kui tulu teenimiseks. Hageja leiab, et lisaks sellele, et monumendil olev tekst ei vasta riigis kehtivale ajalookäsitlusele, vähendab selle olemasolu ka valla vara (korterite) väärtust. Monumendi olemasolu vähendav korteriomanike privaatsust ja seeläbi võib mõjutada ka korteriomandi väärtust nt selle võõrandamise korral.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-13565
21.Kõnealune monument ei ole ehitusseadustiku lisa 1 mõttes rajatis, mille puhul peaks kõrgus ületama 5 meetrit ja olemas peaks olema vastav ehitusluba või ehitusteatis. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
23.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes olulistes asjaoludes:
23.1.Hageja on Pärnu maakonnas Tori vallas Sindi linnas aadressil Pärnu mnt 25 asuva kortermaja üks korteriomanik. Kortermajas asuvate korteriomanike enamik on andnud nõusoleku maja juurde kuuluvale maatükile (mis on kõigi korteriomanike kaasomandis, hagejale kuuluva korter nr 13 juurde kuulub 520/7925 mõttelist osa nimetatud maatükist – I kd tl 14) monumendi püstitamiseks Mihkel Mathieseni auks, hageja sellist nõusolekut andnud ei ole;
23.2.Kostja ei ole ühegi kõnealusel aadressil asuva maa korteriomandi omanik ja tema kasuks ei ole seatud piiratud asjaõigust (nt hoonestusõigus vms);
23.3.Kostja eestvedamisel/finantseerimisel on kõnealune graniitmonument koos selle juurde kuuluvate lipuvarrastega siiski püstitatud, monument on vundamendil ja avati 15.09.2018 (fotod monumendist ja avamisest I kd tl 174-176).
24.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 4 lg 1 järgi on eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isikul täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Samuti võib omanik nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad sama paragrahvi lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 89 annab omanikule õiguse nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega, selline nõue on välistatud juhul, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
25.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et tema korraldamisel püstitatud monumendiga tekitatud omandiõiguse rikkumine ei ole kestev, mistõttu ei saa selle kõrvaldamist nõuda. Monument koos lipuvarrastega on püstitatud ja takistab seetõttu kestvalt teatud osa kaasomandist kasutada. Kostja seisukohalt vaadates on monument püstitatud võõrale maale hageja kui ühe maa kaasomaniku nõusolekuta ning ka õiguskirjanduses on avaldatud selget seisukohta (Asjaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, 2014, § 89 kommentaar
3.4.1.a)), et võõrale kinnistule õigusliku aluseta ehitise püstitamisel saab kinnistu omanik AÕS § 89 alusel nõuda ehitise kõrvaldamist ning kinnistu senise seisundi taastamist. Asjaolu, et
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-13565 enamik teisi korteriomanikke on oma allkirjadega (I kd tl 140) monumendi püstitamisega nõustunud, ei tee seda objekti hageja suhtes õiguspäraseks. Kostja viidatud KrtS sätted ja seeläbi tehtud viited korteriühistu pädevusele ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd korteriomanikud teostavad läbi korteriühistu tegevuse nende kaasomandisse kuuluva kinnistu osa valitsemist üksnes tavapärastes piirides (vt KrtS § 34 lg 2 ja § 35). Kui isegi eeldada kostja vastava väite õigsust ja õigustatust, ei ole monumendi püstitamist korteriühistu poolt arutatud, vähemalt sellist väidet ei ole kostja esitanud. Kuigi KrtS § 35 lg 2 loetelu tavapärase valitsemise kohta on üksnes näitlik, ei saa vundamendiga monumendi ja lipuvarraste püstitamist kohtu hinnangul mingil juhul selliseks tavapäraseks ja kaasomanike häälteenamusega otsustatavaks küsimuseks pidada. Monumendi püstitamine, selle korrashoid, juurdepääsu tagamine jms ei ole tegevused, mis mingilgi viisil seostuksid tavapärase kortermaja igapäevategevusega. Korteriomanikud võivad häälteenamusega otsustada nt prügikastide paiknemise või muru niitmise korraldamise vms. Kohus märgib, et isegi tänapäeva korterelamuga lahutamatult seotud parkimiskohtade määramise küsimus väljub tavapärase valitsemise piiridest ja vajab kas korteriomanike konsensust või kohtuvaidlust (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-151-10).
26.Samuti ei ole õige kostja arusaam, et kuivõrd monumendil on vundament, on see muutunud kinnisasja oluliseks osaks, kõikide korteriomandi omanike kaasomandi osaks ning kuna kostja ei ole korteriomanik, ei saakski tema vastu nõuet esitada. Sellisel juhul tekiks õiguslikult talumatu olukord, kus keegi võiks võõrale maale püstitada omaniku/omanike teadmata või nõusolekuta vundamendiga ehitise/rajatise ja vabaneks igasugusest vastutusest, jättes sellega tekitatud kahju või objekti eemaldamise vaidluse kinnistuomaniku/kinnistuomanike lahendada. Kohus leiab, et monumenti ja lipuvardaid saab koos vundamendiga eemaldada ja tekkivad augud katta ning uue murukatte istutada – seda kõike ilma eemaldatud asju kahjustamata. Lisaks juba viidatud AÕS sätetele on hagejal selliseks nõudeks õigus ka VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 (hageja omandit on kahjustatud) ja § 136 lg 5 alusel, mis lubab kahju hüvitamist nõuda ka endise olukorra taastamisega. Sellisele võimalusele on viidanud ka Riigikohus oma lahendis asjas nr 3-2-1-48-10.
27.Asjaolu, et hagejaks on kohalik omavalitsusüksus, ei tähenda, et ta ei või kasutada temale kuuluva vara pinnalt omaniku õigusi sarnaselt teiste omanikega. Sellest aspektist jääb mõistetamatuks, milles saab seisneda käesoleva hagi esitamisel hea usu põhimõtte rikkumine. Vallavalitsus kaitseb enda omandit (sõltumata selle omandamise või kasutamise eesmärgist) seadusest tuleneva nõude esitamisega ja tal ei ole võrreldes teiste (era)omanikega teistsuguseid õigusi või piiratumaid õiguskaitsevahendeid enda staatusest tulenevalt. Kohus jagab hageja arvamust sellest, et monumendi püstitamine eramaale – käesoleval juhul kortermaja kinnistule – võib vähendada korteriomandi väärtust juba ainuüksi läbi asjaolu, et maakasutus on piiratum, monumenti käivad uudistamas või peavad kogunemisi monumendi juures erinevad inimesed majaelanike privaatsust häirides.
28.Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kohustades kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine ning taastama kinnistul endine olukord, s.t taastama see endisel kujul hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb kostjal likvideerida graniitmonument ja kaks lipumasti ning taastada kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sh täita likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutada uus murukate. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb seda teha 1 kuu jooksul käesoleva lahendi jõustumisest, mis on mõistlik aeg, arvestades hagist nähtuvat, et monument püstitati 10 päevaga.
29.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda ning määrata hageja menetluskulude suuruseks hagilt ja selle tagamise avalduselt tasutud riigilõiv kokku 500 eurot.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-13565 Ilma riigilõivu tasumata poleks kohus hagi menetlenud, hagi tagamise taotlus rahuldati ja seega on nimetatud kulutus vajalik ja põhjendatud.
30.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et kohus peab otsuse resolutsiooniga lahendama ka poolte seni lahendamata taotlused. Käesoleval juhul on kohus lahendanud kostja 13.01.2021 vastuväite kohtu tegevusele 18.01.2021 määrusega, pärast mida on kostja esitanud uue vastuväite 20.01.2021. Selle kohaselt pidanuks kohus hageja poolt 04.01.2021 postitatud ja 05.01.2021 kohtusse saabunud menetlusdokumenti menetlema. Kohus leiab, et vastuväide tuleb TsMS § 333 lg 1 alusel rahuldamata jätta, seda juba 18.01.2021 määruses toodud põhjendustel. Hageja viide TsMS § 62 lg 2 sätetele ei ole asjakohane, kuivõrd kohus määras 27.11.2020 määrusega menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 04.01.2021 ning dokumentide esitamisele kohaldub TsMS § 362 – tähtaja järgimise seisukohalt on oluline dokumentide kohtusse jõudmise, mitte saatmise päev.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.