Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1932
Haldusasi
Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX kaebus Muinsuskaitseameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebajad – Mihkel Mathieseni Mälestusfond ja XX Vastustaja – Muinsuskaitseamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1932.
2.Jätta Mihkel Mathieseni Mälestusfondi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
4.Muuta Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Lugeda XX kaebus nõudes kohustada Muinsuskaitseametit andma kooskõlastus Sindi linnas Pärnu mnt 25 kinnistule püstitatud monumendi projektile esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada selle nõude osas haldusasja nr 3-19-1932 menetlus. Ülejäänud osas tagastada XX kaebus läbivaatamatult.“
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-19-1932
1.Tori vallas Sindi linnas Pärnu mnt 25 kinnistul asuvad ehitismälestised: Pärnu mnt 25 korterelamu (registri nr 16783) ja Kooli tn 2 korterelamu (registri nr 16754). Kaks Pärnu mnt 25 elamu korteriomandit kuulub Tori vallale (üks alates 2019. a-st). Kinnistust üle tee asub Sindi õigeusu kirikupark (registri nr 16779) ning kirik (registri nr 16778).
2.XX nimetab end Mihkel Mathieseni Mälestusfondi toimkonna esimeheks. Ta pöördus 2018. a märtsis Tori valla poole sooviga püstitada Pärnu mnt 25 kinnistule ehitismälestiste kaitsevööndisse Mihkel Mathieseni mälestuseks graniitmonument.
3.Monumendi püstitamiseks andis nõusoleku enamik korteriomandite omanikest ja Tori vallale kuuluva korteri üürnik. Tori Vallavalitsus ei toetanud monumendi rajamist. Valla vastuseisust hoolimata alustas XX ehitustöid.
4.Tori vald esitas Pärnu Maakohtule 11.09.2018 (täiendatud 21.09.2018) hagi omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja kinnistu taastamiseks endisel kujul, nõudes graniitmonumendi ja kahe lipumasti likvideerimist ning likvideerimise tagajärjel tekkivate aukude mullaga katmist ning uue murukatte istutamist (tsiviilasi nr 2-18-13565). Hagiavaldusele oli lisatud hagi tagamise taotlus. Pärnu Maakohus rahuldas 14.09.2018 määrusega hagi tagamise taotluse ja keelas XX-l jätkata graniitmonumendi püstitamist Pärnu mnt 25 kinnistul.
5.Muinsuskaitseamet (MKA) tegi 13.09.2018 ettekirjutuse nr 5.1-15/36 monumendi tööde teostamise peatamiseks. Ettekirjutuse kohaselt toimuvad ehitismälestiste kaitsevööndis projektita ja loata ehitus- ja kaevetööd mälestusmärkide ning lipumasti aluste paigaldamiseks. Mälestusmärgid kahjustavad õigeusu kiriku pargi kui kultuuriväärtusliku struktuurielemendi säilimist ruumilises kontekstis, millel ei ole seost õigeusu kirikuga. Tööde jätkamiseks tuli esitada kooskõlastamiseks ehitusprojekt ning taotleda tööde luba. Ettekirjutuses on adressaadina märgitud Mihkel Mathieseni Mälestusfond ning see on saadetud e-posti aadressile YYY.
6.Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede mälestuseks püstitatud monument avati 15.09.2018.
7.MKA jättis 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1 XX esitatud Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede monumendi ehitusprojekti kooskõlastamata. Kirja kohaselt kahjustavad mälestusmärgid Sindi õigeusu kiriku pargi maa-ala kultuuriväärtusliku struktuurielemendi säilimist ruumilises kontekstis, omamata seost Sindi õigeusu kiriku ja selle pargiga. Loata teostatud lahendus ei võimalda ehitismälestisi häirimatult vaadelda. Monumendid tuleb teisaldada.
8.Pärnu Maakohus rahuldas 07.06.2019 tagaseljaotsusega nr 2-18-13565 Tori valla hagi XX vastu, keelas XX-l omandiõigust rikkuda ning kohustas teda taastama Pärnu mnt 25 kinnistu osa endisel kujul ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. XX-l tuli likvideerida graniitmonument, kaks lipumasti ning taastada kinnistu osa, kus asuvad monument ja lipumast, täites likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutades uue murukatte.
9.XX esitas 05.08.2019 tsiviilasjas nr 2-18-13565 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebusena pealkirjastatud avalduse, milles palus tuvastada Pärnu Maakohtu 07.06.2019 otsuse tühisus. Tallinna Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebust kajana ning edastas selle lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis 18.12.2019 määrusega kaja avalduse rahuldamata ning menetluse taastamata. XX esitas 18.12.2019 määruse peale määruskaebuse, mille menetlus on pooleli Pärnu Maakohtus.
10.XX esitas 10.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.02.2019, 18.03.2019, 09.07.2019) erinevate tuvastamis-, tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuetega seoses erinevate tsiviilkohtumenetluses ja haldusmenetluses esitatud dokumentidega (haldusasi nr 3-18-1938). Kaebusest ja selle täiendustest nähtus tahe tagada halduskohtu kaudu Pärnu mnt 2(7)
3-19-1932 25 kinnistul asuva Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede mälestuseks püstitatud monumendi kavandamine, paigaldamine ja püsimine muutmata kujul. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 26.08.2019 määrusega läbivaatamatult. Halduskohus selgitas 18.09.2019 ja 02.10.2019 XX-le määruskaebuse esitamise korda.
11.Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.10.2019 XX ja Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebus (täiendatud 11.11.2019, 14.11.2019), mille lõplikuks nõudeks jäi MKS 13.09.2018 ettekirjutuse nr 5.1-15/36 ja 25.10.2018 kirja nr 5.1-17.6/530 tühistamine või tühisuse tuvastamine ning MKA kohustamine (haldusasi nr 3-19-1932). XX tutvus Pärnu Maakohtu kohtumajas 17.09.2019 tsiviilasja nr 2-18-13565 toimikuga, kust avastas muu hulgas MKA 13.09.2018 ettekirjutuse, mis oli adresseeritud Mihkel Mathieseni Mälestusfondile ja saadetud e-posti aadressil YYY. E-kirjas olev link ettekirjutusele ei avanenud. Ei ole aru saada, kuidas jõudis ettekirjutus tsiviilasja toimikusse. Fond on loodud kodanike algatusena ega pea vajalikuks registreerida end juriidilise isikuna. Fondil on oma pangaarve. Tsiviilasjas on kasutatud MKA ettekirjutust fondi tegevuse halvustamiseks. XX pöördus ehitusprojekti kooskõlastamiseks MKA poole 20.09.2018. MKA on 25.10.2018 kirjaga kooskõlastuse andmisest õigusvastaselt keeldunud. Kaebajad palusid ennistada MKA 13.09.2018 ettekirjutuse ja 25.10.2018 kirja vaidlustamise kaebetähtaeg.
12.Tallinna Halduskohus tagastas 13.12.2019 määrusega Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebuse (resolutsiooni p 1) ja lõpetas XX kaebuse osas menetluse seda menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2). MKA 13.09.2018 ettekirjutuse osas on kaebajaks Mihkel Mathieseni Mälestusfond. Fond ei ole juriidiline isik, vaid vastab seltsingu tunnustele. Selliste isikute halduskohtumenetlusteovõime on HKMS § 44 lg 3 kohaselt äärmiselt piiratud ning lubatud vaid seaduses sätestatud juhtudel, nt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 2 kaudu sama seaduse § 30 lg 2 alusel. Praegu ei ole tegemist keskkonnaasjaga. Arvestades, et fondile ei tulene kaebeõigust ka muudest seadustest, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebeõiguse puudumise tõttu puudub vajadus lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlust. MKA 25.10.2018 kirja osas on kaebajaks XX. Kirja ei ole võimalik tühistada, sest tegemist ei ole haldusaktiga. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, sest XX õiguste kaitseks on tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. XX tahet arvestades saab esitada kaebuse MKA kohustamiseks anda kooskõlastus mälestusmärgi ehitusprojektile. Kohustamiskaebuse esitamisel on aga kaebetähtaega rikutud. MKA teavitas XX ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisest 25.10.2018 kirjaga, mis edastati samal päeval XX-le. Haldusasja nr 3-18-1938 materjalidest nähtub, et XX on selle kirja kätte saanud ja pöördunud sellega seoses 11.12.2018 Tori Vallavolikogu liikmete poole. Seega oli XX MKA 25.10.2018 kirjast ja sellest, et ehitusprojekti ei kooskõlastata, teadlik hiljemalt 11.12.2018. XX ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul kirjast teadasaamisest. Kaebetähtaega on ilmselgelt ületatud. XX on esitanud üldsõnalise taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuid ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis õigustaks tähtaja möödalaskmist ja annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Menetlus tuleb kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Mihkel Mathieseni Mälestusfond ja XX esitasid 27.12.2019 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.12.2019 määruse tühistamiseks.
3(7)
3-19-1932 Põhiseaduse (PS) § 13 kaitseb riigi omavoli eest igaüht, sh kodanikke ühendavat seltsingut. Fond on seltsinguna püstitanud Pärnu mnt 25 kinnistule Mihkel Mathieseni mälestuseks monumendi, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale, Tartu rahulepingu 100. aastapäevale ning Eesti Kodanike Komiteede vabadusvõitluse 30. aastapäeva tähistamisele. MKA põhimääruse § 6 lg 1 kohaselt on MKA tegevusvaldkonnaks kultuuripärandipoliitika ning arengukavade elluviimine, sh eespool nimetatud sündmuste tähistamine. MKA on seltsingut tunnustanud, sest MKA 13.09.2018 ettekirjutus on adresseeritud fondile. Ettekirjutusega sai fond tutvuda alles 2019. a oktoobris-novembris, kui tutvus tsiviilasja nr 218-13565 toimikuga. Mihkel Mathieseni Mälestusfond palub ennistada kaebetähtaeg MKA 13.09.2018 ettekirjutusele. Vajadusel palub Mihkel Mathieseni Mälestusfond algatada ringkonnakohtul seaduste väljatöötamine, et tunnustataks seltsingu kaebeõigust. XX ei nõustu menetluse lõpetamisega. MKA ei ole täitnud kooskõlastust andmata jättes järelevalve eesmärki – tagada mälestise projektikohasus ja muinsuskaitse nõuetele vastavus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
14.Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida MKA seisukohta. II
15.Halduskohus leidis, et MKA 13.09.2018 ettekirjutuse nr 5.1-15/36 osas on kaebajaks Mihkel Mathieseni Mälestusfond. Kuna halduskohtu arvates puudus mälestusfondil ilmselgelt kaebeõigus, tagastas ta mälestusfondi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seda sisuliselt läbi vaatamata.
16.Haldusakti adressaat on isik, kellele haldusakt on suunatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 2). See on isik, kellel tekib haldusakti tagajärjel mingisugune õigus või kohustus teatud viisil käituda. MKA 13.09.2018 ettekirjutuse päises on adressaadiks märgitud Mihkel Mathieseni Mälestusfond ning kontaktaadressiks YYY. Ettekirjutuse muudes osades, sh selle põhjendustes või resolutsioonis ei ole kordagi nimetatud Mihkel Mathieseni Mälestusfondi. Ettekirjutuse sisust nähtuvalt on see suunatud isikule, kes teostas Pärnu mnt 25 kinnistul ehitustöid (püstitas graniitmonumenti) seda tegevust MKA-ga kooskõlastamata. Halduskohus pidas ettekirjutuse adressaadiks Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja sellest tulenevalt leidis kaebuse käiguta jätmise määruses, et ettekirjutuse peaks vaidlustama mälestusfond, mitte XX (vt 25.10.2019 määruse põhjenduste p 4).
17.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb MKA 13.09.2018 ettekirjutuse adressaadina käsitleda XX, mitte Mihkel Mathieseni Mälestusfondi, ja lugeda ettekirjutust puudutavas osas kaebajaks XX vastavalt tema 15.10.2019 kaebuses märgitule. Mihkel Mathieseni Mälestusfond ei ole juriidiline isik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et fond sarnaneb enim seltsinguga. Seltsinguleping võib olla ka suuline. Seltsingul puudub aga õigusvõime – võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõiguses ei käsitata seltsingut iseseisva isikuna (Riigikohtu 28.11.2006 otsus nr 3-3-1-43-06, p 21). Kui analüüsida juriidilise isiku staatust mitteomavate ühenduste regulatsiooni avalikus 4(7)
3-19-1932 õiguses, nähtub sealt tahe muuta sellised ühendused õiguse teatud valdkonnas subjektiivsete õiguste kandjateks ja avalik-õiguslike kohustuste adressaadiks vaid seaduses otsesõnu sätestatud juhtudel (nt KeÜS § 31 lg 1 p 2 ja KeÜS § 30 lg 1, maksukorralduse seaduse § 6 lg 4 p 1, konkurentsiseaduse § 2 lg 1, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 31 1 lg 1). MKA tegi 13.09.2018 ettekirjutuse enne 01.05.2019 kehtinud muinsuskaitseseaduse (MuKS v.r.) § 443 lg 4 alusel, kohustades lõpetama monumendi ehitustööd, s.o lõpetama korrarikkumine. Teisisõnu tegi MKA ettekirjutuse avaliku korra rikkumise eest vastutavale isikule korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seltsing isik, kes saaks vastutada avaliku korra rikkumise eest. Sarnaselt ei vastuta avaliku korra rikkumise eest õigusvõime puudumise tõttu loom või asi (KorS § 15 lg-d 4–6). KorS-s puudub norm, mis reguleeriks kohustuste üleminekut õigusvõimet mitteomavalt isikute ühenduselt selle liikmetele (praegu seltsinglastele). MuKS v.r.-st ei tulene ka erisätet, mis muudaks juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse avalik-õigusliku kohustuse adressaadiks. Eelnevat, samuti MKA 13.09.2018 ettekirjutuse eesmärki, sisu ja sõnastust arvestades ei pea ringkonnakohus mõistlikuks tõlgendust, et MKA soovis ettekirjutuse suunata sellisele isikute ühendusele, kes ei saanud olla avalik-õiguslike kohustuste adressaadiks. Toimikus sisalduvad teised tõendid viitavad sellele, et 13.09.2018 ettekirjutus oli tegelikult suunatud XX-le, kes on erinevates ametiasutustes ja meedias esinenud Mihkel Mathieseni Mälestusfondi toimkonna nimel. XX korraldas ka Pärnu mnt 25 kinnistule graniitmonumendi püstitamise (vt tl 9–12, 27– 57, 65) ning täitis osaliselt MKA 13.09.2018 ettekirjutuse, koostades mälestusmärgi püstitamise ehitusprojekti ja esitades selle MKA-le kooskõlastamiseks. MKA 25.10.2018 kiri, millega jäeti ehitusprojekt kooskõlastamata (tl 56–57), on samuti adresseeritud XX-le.
18.Halduskohtusse saab reeglina pöörduda isik oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 3). Ringkonnakohtu eespool toodud selgitustest tulenevalt ei ole Mihkel Mathieseni Mälestusfondil MKA 13.09.2018 ettekirjutuse vaidlustamiseks kaebeõigust, sest seadus ei näe seltsingule kõnealuses asjas kaebeõigust ette. Kui aga möönda, et seltsingul võib tekkida kaebeõigus pelgalt asjaolust, et talle on haldusaktiga pandud mingi avalik-õiguslik kohustus, puudub Mihkel Mathieseni Mälestusfondil käesolevas asjas kaebeõigus põhjusel, et MKA 13.09.2018 ettekirjutuse adressaatide real on teda nimetatud ekslikult. Ettekirjutuse sisust tulenevalt ei puuduta see mälestusfondi ega saa seetõttu ilmselgelt mälestusfondi subjektiivseid avalikke õigusi rikkuda. Mälestusfondile kui seltsingule ei tule 13.09.2018 ettekirjutusest keelde ega kohustusi.
19.Seega kokkuvõttes on halduskohus Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebuse määruse resolutsiooni p-s 1 õigesti tagastanud kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
20.Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka XX-l ilmselgelt kaebeõigus MKA 13.09.2018 ettekirjutuse vaidlustamiseks.
21.MKA 13.09.2018 ettekirjutuse sisuks on korraldus peatada Pärnu mnt 25 kinnistul graniitmonumendi püstitamiseks tehtavad tööd ja esitada MKA-le kooskõlastamiseks asjakohane ehitusprojekt. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks oli mälestusmärgi ehitamine lõpetatud ning XX oli esitanud ehitusprojekti MKA-le kooskõlastamiseks. Seega oli ettekirjutus käesolevas asjas kohtusse pöördumise ajaks sisuliselt ammendunud ja seeläbi oma kehtivuse kaotanud (vt HMS § 61 lg 2). Eelneva tõttu ei saanud XX enam nõuda 13.09.2018 ettekirjutuse tühistamist.
22.MKA 13.09.2018 ettekirjutuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks ringkonnakohtu hinnangul samuti lubatav, arvestades HKMS § 38 lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud 5(7)
3-19-1932 piiranguid. XX kaebuse eesmärk on seadustada tagantjärele Pärnu mnt 25 kinnistule püstitatud mälestusmärk ja vältida selle lammutamist. MKA 13.09.2018 ettekirjutuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks seda eesmärki saavutada. Kuna monument on juba püstitatud ja XX on esitanud MKA-le ehitusprojekti, ei ole tõenäoline, et MKA annab uue sama sisuga ettekirjutuse. Sunnirahahoiatust ei ole ettekirjutuses tehtud. XX-l on õigus vaidlustada haldusorganite edasisi otsustusi, mis välistavad püstitatud mälestusmärgi tagantjärele seadustamise või kohustavad XX seda lammutama.
23.Kuna XX kaebus tuleb MKA 13.09.2018 ettekirjutust puudutavas osas kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1), mitte selles osas menetlust lõpetada, tuleb vastavalt muuta halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2. III
24.MKA 25.10.2018 kirja on vaidlustanud üksnes XX. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
25.Halduskohus selgitas õigesti, et MKA 25.10.2018 kiri on menetlustoiming, mille tühistamist ei saa kaebaja nõuda, ning kõnealuse kirja tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ei oleks XX-l kaebeõigust tõhusamate õiguskaitsevahendite olemasolu tõttu. XX kaebuse eesmärki on põhimõtteliselt võimalik saavutada nõudega kohustada MKA-d andma kooskõlastus Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede mälestuseks püstitatud monumendi projektile.
26.Kohustamisnõuet ei saa aga kohus menetleda, sest selle esitamisel on ületatud kaebetähtaega. XX-l tuli esitada kohustamisnõue 30 päeva jooksul arvates MKA 25.10.2018 kirja kättesaamisest (HKMS § 46 lg 2). Haldusasja nr 3-18-1938 materjalidest nähtub, et XX oli MKA 25.10.2018 kirjast teadlik hiljemalt 11.12.2018 (muu hulgas taotles ta haldusasjas nr 3-18-1938 kõnealuse kirja tühisuse tuvastamist või tühistamist, vt 09.07.2019 kaebuse täiendus). Halduskohus tagastas XX kaebuse 26.08.2019 määrusega nr 3-18-1938 läbivaatamatult, kuid XX ei esitanud selle peale määruskaebust ringkonnakohtule. XX pöördus uue kaebusega halduskohtusse alles 15.10.2019.
27.Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on üldsõnaline. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks, on halduskohus jätnud õigesti kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetanud menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 155 lg 1 p 2 alusel.
28.Ringkonnakohus märgib, et kaebetähtaja ennistamise taotlus on menetluslik taotlus, mis lahendatakse määrusega (HKMS § 124 lg 2, § 178 lg 1). Otsustus tähtaja ennistamise taotluse kohta tuleks märkida määruse resolutsiooni, sest see on edasikaevatav (HKMS § 124 lg 3). Kuna halduskohus ei ole määruse resolutsioonis kaebetähtaja ennistamise taotluse osas seisukohta võtnud, kuigi on selle lahendanud, muudab ringkonnakohus selguse huvides halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 sõnastust. IV
29.Kokkuvõttes tuleb Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebus tervikuna läbivaatamatult tagastada. XX kaebuse menetlus tuleb lõpetada MKA kohustamise nõude osas põhjusel, et rikutud on kohtusse pöördumise tähtaega ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Ülejäänud osas tuleb ka XX kaebus tagastada seda sisuliselt läbi vaatamata.
30.Ringkonnakohus selgitab kaebajatele täiendavalt, et kõik kohtule esitatud dokumendid on salvestatud digitaalselt kohtute infosüsteemis, mistõttu puudub vajadus esitada iga menetlusdokumendiga juba esitatud dokumente. Korduvate dokumentide esitamine koormab toimikut ning muudab selle raskesti jälgitavaks. 6(7)
3-19-1932
31.Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 50 eurot kummagi kaebaja eest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu XX Swedbank AS-s asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.