lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-16926/9

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-16926/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16926

Tsiviilasi

X.D kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 28.10.2024 otsusele täiteasjas nr 176/2024/1522 ning avaldus täitemenetluse nr 176/2024/1522 peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) X.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Puudutatud isik I kohtutäitur Rocki Albert Puudutatud isik II (sissenõudja) Tori Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 14.01.2025 määrus ja tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Rahuldada X.D määruskaebus.

Edasikaebamise kord 1

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja TsMS § 477 lg 1). Asjaolud

1.X.D (võlgnik) esitas 07.11.2024 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti (kohtutäitur) 28.10.2024 otsuse peale täiteasjas nr 176/2024/1522, milles palus 24.09.2024 korduva sunniraha määramise otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit võlgniku kaebus uuesti läbi vaatama. Lisaks palus võlgnik kohtul täitemenetlus peatada. Kaebuse asjaolude kohaselt algatas kohtutäitur Tori Vallavalitsuse (sissenõudja) 16.04.2024 täitmisavalduse alusel täiteasjas nr 176/2024/1522 võlgniku suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13565, millega kohustati võlgnikku taastama endisel kujul Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606) juurde kuuluv maatükk. Kohtutäitur edastas 24.09.2024 võlgnikule sunniraha määramise otsuse, millega määras korduva sunniraha 576 eurot. Võlgnik esitas 04.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäitur tegi kaebuse kohta 28.10.2024 otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata ja täitemenetluse peatamata. Võlgnik taotles täitemenetluse peatamist kohtutäiturile esitatud töövõimetuslehtede alusel. Võlgnik on pensionär ning hetkeseisuga töövõimetuslehel ja ootamas operatsiooni. Selle kohta esitas ta ka tõendeid. Võlgnikul ei ole võimalik tervislikel põhjustel nõutavat toimingut (monumendi eemaldamine kinnisasjalt) teha. Võlgnik selgitas täiturile, et viimase töövõimetuslehe lõpukuupäevaks on küll 11.09.2024, kuid korraline operatsioon pidi toimuma 12.09.2024, mis omakorda lükati edasi võlgniku halbade tervisenäitajate tõttu. Kohtutäitur leidis, et võlgniku vanus ja tervislik seisund ei takista toimingu tegemist ega ole automaatselt põhjus täitemenetluse peatamiseks, lisaks on vastavad asjaolud tõendamata. Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta ei saa lasta kohtulahendis märgitud töid teha mõnel ettevõttel. Kõne alla võiks tulla kohtu poolt täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel. Kohtule kaebuse esitamise seisuga viibib võlgnik jätkuvalt haiglas, ootab operatsiooni ning tema ravi kestab. Haiglas olles ei ole tal juurdepääsu arvutile tõendite saatmiseks. Kohtutäituril seevastu on õigus ja kohustus küsida teavet nii võlgnikult kui ka kolmandatelt isikutelt. Seetõttu tuleks täitemenetlus peatada, et võlgnikule ei põhjustataks rohkem kahju. Täitedokumendi täitmine on ka võimatu, sest kinnisasjal asuv monument on sellega püsivalt ühendatud vundamendi kaudu. Seetõttu on sellest saanud kinnisasja oluline osa. Võlgnik on korduvalt välja toonud, et tal puudub teiste kaasomanike nõusolek monumendi kinnistult eemaldamiseks. Kohtutäitur on jätnud täitemenetluses kaasamata monumendi ehk eseme kaasomanikud.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Maakohus jättis 08.11.2024 määrusega hagi käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama puudused 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

2

Maakohus kohustas avaldajat selgitama, miks ei ole tal olnud võimalik koheselt asuda kohtuotsust täitma või kui ta on seda täitma asunud, siis mida ta on selleks teinud. Võlgnikul tuleb esitada selgitused ja tõendid selle kohta, mida on ta teinud kaasomanikelt nõusolekute saamiseks ning tõendid nõusoleku andmisest keeldumiste kohta. Samuti selgitada, millest järeldub, et korralduse mittetäitmine on tingitud just kaebaja haigusest ja et vastava asjaolu äralangemisel hakkaks kaebaja korraldusi täitma. Võlgnikul tuleb täpsustada, milline on prognoositud aeg tema tervise paranemise osas ja esitada tõendid haiglas viibimise ja haiguslehel olemise kohta; samuti kohtutäiturile esitatud kaebus koos lisadega; selgitus ja tõend selle kohta, kuidas ja millal on kohtutäitur saatnud avaldajale kohtutäituri otsuse ning kuidas avaldaja sai otsuse kätte.

3.Avaldaja tõi 29.11.2024 avalduses välja, et tal ei ole olnud võimalik täitedokumendis nõutavat kohustust täita, kuna on olnud haiguslehel ja viibinud haiglas. Selle tõendamiseks esitas avaldaja töövõimetuslehed. Avaldaja selgitas ka, et kohtutäitur edastas avaldajale otsuse e-kirja teel 28.10.2024. Avaldaja esitas tõenditena täiturile esitatud kaebuse koos lisadega. Avaldaja kinnitas, et tugineb kaebuses nii oma tervislikule olukorrale kui ka teiste kaasomanike nõusolekute puudumisele. Avaldajal oli operatsioon 05.11.2024 ning paranemine kulges rahuldavalt. Paraku ilmnes pärast haiglast väljumist, et avaldaja vajab ka kohest vähivastast ravi ning selleks on ta kutsutud 04.12.2024 täiendavale uuringule. Raviarsti esmasel hinnangul võib otsene ravi kesta 4-8 nädalat. Ülejäänud maakohtu poolt nõutud asjaolude täpsustamiseks palus avaldaja tähtaja pikendamist kahe nädala võrra.
4.Maakohus pikendas 03.12.2024 puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 17.12.2024.
5.Avaldaja esitas 17.12.2024 korduva taotluse tähtaja pikendamiseks tervislike põhjuste tõttu.
6.Maakohus pikendas 17.12.2024 puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 10.01.2025. Maakohtu määrus
7.Maakohus keeldus 14.01.2025 avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna leidis, et avalduses esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Avaldaja ei ole puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 10.01.2025, ega ka hiljem kõrvaldanud. Samuti ei ole avaldaja taotlenud täiendavalt puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus on 08.11.2024 määrusega kohustanud avaldajal täpsustada kaebuse põhjendusi ning esitada täiendavaid tõendeid. Avaldaja on esitanud kohtule vastuse ja tõendid osaliselt. Samuti on avaldaja esindaja möönnud, et avaldaja ei ole andnud esindajale vajaliku infot kohtu määratud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebus ja avaldus on endiselt selliste puudustega, mis ei võimalda nende menetlusse võtmist. Kuna avaldaja ei ole nõude põhjendust ning kohtu nõutud selgitusi tähtaegselt, sh korduvalt antud täiendava tähtaja jooksul esitanud, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus

3

8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Isegi kui esitatud asjaoludel tundub, et hageja ei suuda tõenäoliselt oma nõuet tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. Viimane on lubatud, kui hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise. Järelikult saab hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, kui nõude eelduseks olevaid asjaolusid üldse ei esine. Maakohus ei põhjendanud, milles seisneb avaldusega taotletava eesmärgi saavutamise võimatus, seega on avaldajal ka keeruline esitada täpsemaid põhjendusi ja argumente. Tegemist on hagita menetlusega, kus kohaldub uurimispõhimõte ning kohus ei ole seotud poolte esitatud taotluste, asjaolude ega hinnangutega. Avaldaja on esitanud kohtule töövõimetuslehed ning tõendid selle kohta, millal ta kohtutäituri otsuse kätte sai. Lisaks täpsustas avaldaja asjaolusid ning kinnitas, et tugineb nii tervislikele põhjustele kui ka teiste kaasomanike nõusoleku puudumisele. Avaldaja põhjendas avaldust piisavalt ning esitas ka piisavalt tõendeid, et avalduse saaks menetlusse võtta. Täiendavad tõendid saab kohus koguda menetluse käigus. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.Maakohtu põhjendustest ei nähtu, millised on need menetlusse võtmist takistavad puudused ning miks on avalduse menetlusse võtmine TsMS § 371 lg 2 p 2-st tulenevalt perspektiivitu. Maakohus on rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud lahendi põhjendamise kohustust. Lisaks on maakohus asjakohatult viidanud TsMS § 487 lg-le 3, mis reguleerib maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud nõude põhjendamisega seonduvat.
12.Maakohus keeldus põhjendamatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Võlgnik on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri otsusele TMS § 218 alusel ning lisaks avalduse täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 ja TsMS § 475 lg-st 2 on mõlema avalduse näol tegemist hagita menetluses menetletava asjaga. Esitatud asjaolude pinnalt ei saa asuda seisukohale, et kummagi esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Võlgnik on kaebuses selgitanud, et tal ei ole olnud võimalik oma tervisliku seisundi tõttu täitedokumendist tulenevat kohustust täita ning lisaks puudub tal täitedokumendis nõutava kohustuse täitmiseks teiste kaasomanike nõusolek. Samuti on võlgnik põhjendanud, miks täitemenetlus tuleks TMS § 45 alusel peatada ning miks on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane.

4

Maakohus ei saa menetlusse võtmise staadiumis hinnata tõendeid ega avalduses esitanud väidete põhjendatust. Seisukoht kohtutäituri otsuse õiguspärasusele ning TMS §-s 45 nimetatud eelduste olemasolule tuleb anda kaebuse sisulisel lahendamisel. Avaldust ei saa jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et sellele ei ole lisatud kõiki kohtu poolt vajalikuks peetavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seega kui maakohus leiab asja lahendamise käigus, et esineb vajadus menetlusosalistelt või muudelt isikutelt täiendavate tõendite küsimiseks, saab ta seda menetluse kestel teha.

12.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium