(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-8289
Kohtuasi
H.O hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2024/1522
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
H.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): H.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja: Tori vald 77000341) kaudu
Menetluse liik
Tori vallavalitsuse (registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus jätta muutmata.
2.H.O määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
jätta
H.O
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.H.O (hageja) esitas 24.05.2024 (täpsustatud 27.05.2024) Pärnu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2024/1522 koos hagi tagamise taotlusega.
2.Hagiavalduse kohaselt on sissenõudja Tori Vallavalitsus esitanud 16.04.2024 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi nr 176/2024/1522 kohtutäitur Rocki Alberti menetluses). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13565, mis on jõustunud 03.04.2023. Kohtutäitur on teatanud hagejale, et hageja on kohustatud Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-1813565 täitma järgmiselt: taastama endisel kujul Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606 juurde kuuluv maatükk). Kohtutäitur on välja toonud, et selleks on hageja kohustatud likvideerima graniitmonumendi ja kaks lipumasti ning ta on kohustatud taastama kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sh täitma likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutama uue murukatte. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on lubamatu, kuivõrd kohtuotsuse täitmine on võimatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Täitedokumendi täitmisega rikuks hageja seadust. Hageja leiab, et TMS § 2 lõike 1 punktides 18–19 1 nimetatud täitedokumentide puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt saab täitemenetlus olla lubamatu mh põhjusel, et sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega või ka objektiivselt võimatu. Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13565 on täitmiseks kohustuslik ainult hagejale ja Tori vallale. Pärnu mnt 25, Sindi kinnisasi on jagatud korteriomanditeks ning kokku on 19 korteriomandit. Seega kokku on 19 kaasomanikku. Vaidlusalune graniitmonument asub kinnistul õuealal ehk alal, mis on kõikide korteriomanike kaasomandis. Hageja ei ole korteriomanik. Teistel korteriomanikel ei ole kohustust kohtuotsust täita ehk see ei ole neile siduv. Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Graniitmonument on kinnisasja oluline osa. Seega puudub hagejal teiste kaasomanike nõusolek selleks, et hageja saaks graniitmonumendi nende kinnistult eemaldada. Enamus kaasomanikke olid monumendi püstitamise poolt, mistõttu oleks kostja pidanud hagema ka teisi kaasomanikke ehk tegemist on kinnisasja kaasomanike vahelise vaidlusega. Hagejal ei ole võimalik omavoliliselt kolmanda isikuna eemaldada võõralt kinnisasjalt selle oluline osa, kui kohtuotsus on siduv ainult ühele 19-st kaasomanikust. Karistusseadustik näeb ette süüteo asja rikkumise ja hävitamise eest, samuti on teistel kaasomanikel võimalik esitada hageja vastu tsiviilõiguslike nõudeid, kui hageja kinnisasja kaasomanike nõusolekuta eemaldab kinnisasjalt selle olulise osa. Hageja toob välja, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt ei ole täitedokumendiks olev kohtuotsus teistele kaasomanikele õiguslikult siduv, mistõttu ei saa tugineda hageja ka kohtuotsusele ehk teistel kaasomanikel puudub igasugune kohustus taluda hageja omavoli (kui hageja eemaldaks monumendi). Eeltoodust tulenevalt on täitedokumendi täitmine võimatu. Lisaks on vastuolus hea usu põhimõttega nõuda hagejalt kohtuotsuse täitmist, kui selle täitmine on ebaseaduslik – ehk hageja ei saa ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta eemaldada kinnisasja olulist osa. Kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub hageja sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja samuti esitada kuriteoteateid ning algatada kriminaalmenetlust.
2
2-24-8289
Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 27.05.2024 määrusega hageja taotluse täiteasjas nr 176/2024/1522 täitemenetluse peatamiseks rahuldamata, keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud hageja kanda ning hüvitatavad menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
4.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus oli seisukohal, et hageja nõude rahuldamine selle esitatud kujul on õiguslikult välistatud ja perspektiivitu.
5.Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kohtul tunnistada hageja suhtes täiteasjas nr 176/2024/1522 alustatud täitemenetlus lubamatuks põhjusel, et sundtäitmine on võimatu ja vastuolus hea usu põhimõttega, s.o hagejalt ei saa nõuda kohtuotsuse täitmist, kui selle täitmine on ebaseaduslik ehk hageja ei saa ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta eemaldada kinnisasja olulist osa ning kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub ta sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja samuti esitada kuriteoteateid ning algatada kriminaalmenetlust.
6.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo, 29.05.2012, 3-2-1-6412, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
7.Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et täitedokumendi täitmisega rikuks ta seadust. Kaasomanike nõusolekuta ei saa ta eemaldada kinnisasjalt selle olulist osa. Kohus hagejaga ei nõustu. Täitemenetlus on alustatud jõustunud täitedokumendi, s.o Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-13565 alusel. Kohtuotsuses on kohus andnud hinnangu H.O tegevusele seoses ehitise (graniitmonumendi) püstitamisega ja seda õiguslikult põhjendanud ning kohustanud ehitise eemaldamist kinnistult. H.O-l oli võimalus kõik vastuväited esitada eelnevalt menetluses 2-18-13565. Käesolevalt ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda asjaoludele, et kohtuotsuse sundtäitmine on võimatu ja vastuolus hea usu põhimõttega ning hagejalt ei saa nõuda kohtuotsuse täitmist, kuna selle täitmine oleks hageja hinnangul ebaseaduslik.
8.Ekslik on ka hageja osundamine TMS § 2 lg 1 p-dele 18–191, mille kohaselt nimetatud täitedokumentide puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele ning seda kuni täitemenetluse lõpuni. Hageja välja toodud sätted käivad notariaalselt tõestatud kokkulepete kohta, kuid käesolevalt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus.
9.TMS § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud 3
2-24-8289 või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lõike 2 järgi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Selliseid asjaolusid hageja välja toonud ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole hagis välja toonud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olevaid asjaolusid. Jõustunud kohtuotsuse täitmine ei ole seadusevastane. Hageja poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kohtuotsust vaidlustada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
12.TMS § 221 lg-s loetletud alused ei ole ammendavad. Kohus ei ole analüüsinud hagis esitatud põhjendusi, mh Riigikohtu lahendis 2-22-9401 sedastatud kolleegiumi selgitusi. Seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei ole ainult põhjused, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saab nõuda ka TMS § 221 lg-s1 loetlemata põhjustel – näiteks hea usu põhimõtte rikkumine, viivisenõue või leppetrahv on ebamõistlikult suur, tegemist on vastastikuste kohustustega, isiku suhtes on juba läbi viidud täitemenetlus samal alusel või teda on ühe asja eest karistatud kaks korda jne.
13.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hagejal puudub teiste kaasomanike nõusolek selleks, et hageja saaks graniitmonumendi nende kinnistult eemaldada. Hagejal ei ole võimalik omavoliliselt kolmanda isikuna eemaldada võõralt kinnisasjalt selle oluline osa, kui kohtuotsus on siduv ainult ühele 19-st kaasomanikust. Hageja hinnangul on täitedokumendi täitmine seega võimatu ja vastuolus hea usu põhimõttega on nõuda hagejalt kohtuotsuse täitmist, kui selle täitmine on ebaseaduslik. Kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub hageja sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja samuti esitada kuriteoteateid ning algatada kriminaalmenetlust. Seega on maakohus ebaõigesti sisustanud materiaalõigust (TsMS § 221). Maakohus ei ole oma lahendis käsitlenud ega ka analüüsinud hageja väidet, et sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega või et kohustuse täitmine on võimatu. Lisaks kaebaja rõhutab, et eeltoodut saab mh hinnata ainult sisulist lahendit tehes ehk kohus peab hagi menetlusse võtma.
14.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka TsMS § 371 lg 2 p 2. Taotletava eesmärgi saavutamise võimatus võib seisneda ka selles, et taotletavat eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, kuid mitte esitatud asjaolusid arvestades. Hageja on esitanud piisavad põhjendused ja argumendid, mis saavad olla TMS § 221 lg 1 kohaselt aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest täitemenetlust saab vaidlustada mh põhjusel, et sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega ja/või täitmine on võimatu. Ebaõige on maakohtu lakooniline seisukoht, et selliseid asjaolusid ei ole hageja välja toonud, mis annaks alust kohaldada TMS § 221 lg 1. Maakohus on rikkunud ka selgitamis- ja põhjendamiskohustust. Kohtul tuleb enne avalduse menetlemata jätmist anda poolele mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4
2-24-8289
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Esmalt selgitab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamise ulatust. Kuigi maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus andnud edasikaebeõiguse määrusele tervikuna, ei ole määrus kaevatav osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt saab määruskaebuse esitada vaid maakohtu määrusele, millega kohus hagi tagas. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jaotas menetluskulud.
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega, et maakohus on rikkunud selgitamis- ja põhjendamiskohustust, kui jättis hagejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks enne hagi menetlusse võtmise otsustamist andmata. TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Määruskaebusest ja hagiavaldusest nähtuvalt esindab hagejat õigusteadmistega isik (vandeadvokaat), kellele pidid tema kvalifikatsiooni arvestades eespooltoodud põhimõtted olema teada, ilma et kohus seda eraldi selgitama peaks.
19.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud. Hagiavaldusest nähtuvalt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus. Seda arvestades leidis maakohus TMS § 221 lg 2 alusel õigesti, et TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on praegusel juhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
20.Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja väitele, et enamik kaasomanikke olid monumendi püstitamise poolt ja graniitmonument on kinnisasja oluline osa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõik need vastuväited tulnuks hagejal esitada tsiviilasja nr 2-1813565 põhimenetluses. Hagiavalduses esile toodust järelduvalt esitas Tori vald viidatud tsiviilasjas omandi kaitse ja endise olukorra taastamise hagi, mille lahendamise käigus tuli maakohtul eelduslikult lahendada õiguslikud küsimused sellest, kas kostjal (käesolevas asjas hagejal) olid graniitmonumendi ja lipuvarraste püstitamiseks olemas kõigi kinnisasja kaasomanike nõusolekud või mitte, kas graniitmonument koos lipuvarrastega muutus kinnisasja oluliseks osaks või mitte ja mil viisil tuleb kostjal täita hagi edukuse korral tehtav kohtuotsus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses neid küsimusi enam uuesti lahendada ei ole võimalik, kuna TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (vt RKTKm 04.05.2021, 219-13236, p 10.1).
21.Lisaks tugineb hageja ka väitele, et tal puudub teiste kaasomanike nõusolek graniitmonumendi eemaldamiseks. Samas on hageja esile toonud, et kohtutäitur andis talle teada, et ta on kohustatud tsiviilasjas nr 2-18-13565 tehtud otsust täitma järgmiselt: H.O on 5
2-24-8289 kohustatud taastama endisel kujul Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu mnt 25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606 juurde kuuluv maatükk), selleks likvideerima graniitmonumendi ja kaks lipumasti ning ta on kohustatud taastama kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sh täitma likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutama uue murukatte (dtl lk 12). Ringkonnakohtule ei nähtu sellest, et kohtuotsuse täitmine oleks ülejäänud kaasomanikelt nõusolekute saamisest sõltuvaks tehtud. Hageja ei ole määruskaebuses ka selgitanud, millisest õigusaktist tulenevalt tal tema suhtes jõustunud kohtuotsuse täitmiseks teiste kaasomanike nõusolekut vaja on. Kui hageja peab silmas hagiavalduses toodud KrtS § 38 ja/või § 34 lg 2, siis selgitab ringkonnakohus, et viidatud sätted reguleerivad korteriomandite valitsemise ning oluliste ümberkorralduste ja hoone taastamisega seonduvat ega kohaldu jõustunud kohtuotsuse täitmisel.
22.Hageja on tuginenud ka väitele, et kui hageja peaks kohtuotsust täitma, rikub hageja sellega seadust ning tema suhtes saab esitada tsiviilõiguslikke nõudeid ja kuriteoteateid ning algatada kriminaalmenetlust. Samas ei ole hageja esile toonud, millist seadust ta jõustunud kohtuotsust täites rikub, millised tsiviilõiguslikke nõudeid teised kaasomanikud tema suhtes esitada saavad ja kes võiksid olla need isikud, kes kuriteoteadet esitama õigustatud oleksid. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ka selgitanud, et karistusseadustik näeb ette süüteo asja rikkumise ja hävitamise eest, kuid ei ole sedagi väidet sisustanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et selliseid asjaolusid, mis annaks alust kohaldada TMS § 221 lg-t 2, ei ole hageja esile toonud.
23.Õige on seegi maakohtu järeldus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna hageja ei ole hagis välja toonud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olevaid asjaolusid.
24.Kuigi hageja on väitnud, et kohtuotsuse täitmine on võimatu ja hea usu põhimõtte vastane, ei ole ta tuginenud sellele, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse kohaselt likvideerimisele kuuluv graniitmonument ja kaks lipumasti ei asu (enam) Sindi linnas Pärnu mnt 25 oleval kinnistul, et kinnistu endise olukorra taastamise ja monumendi likvideerimise tagajärjel tekkivate aukude mullaga täitmise ning uue murukatte istutamise vajadust sel põhjusel (enam) ei eksisteeri ega sellelelgi, et hageja suhtes jõustunud kohtuotsus sisaldab juba algselt võimatut täitmiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda selle hageja seisukohaga, et kuna kohtuotsuse täitmine on objektiivselt võimatu, on sundtäitmise läbiviimine hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus osundab, et ka hageja viidatud kohtuasjas asus kõrgem kohus seisukohale, et hea usu põhimõttega ei pruugi olla kooskõlas tuginemine TMS § 221 lg-le 2 olukorras, kus kohtulahendit on objektiivselt võimatu täita. Sealjuures rõhutati, et juba algselt võimatut täitmiskohustust sisaldavale kohtulahendile ei saa eelduslikult omistada sundtäidetavat sisu (vt RKTKo, 15.11.2023, 2-22-9401, p 15.3). Kuna käesolevas asjas hageja eelkirjeldatud objektiivsele tätimisvõimatusele üldse ei tuginegi, ei ole maakohtule selle lahendi selgituste analüüsimata jätmine ka etteheidetav.
25.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hageja ei ole ka määruskaebemenetluses muid asjaolusid, mis annaksid aluse hagiavalduse menetlusse võtmise võimalust jaatada, esile toonud, jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
26.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes hageja, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja
6
2-24-8289 kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks määramiseks.
27.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse.