3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja esitas 16.01.2020 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitedokument on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 25.05.2009 koostatud määrus/maksekäsk tsiviilasjas nr 2-09-16817, millega kohustati A Vit tasuma alaealise kostja ülalpidamiseks elatist 2150 krooni kuus alates 16.04.2009 kuni 10.09.2024. Pärnu Maakohtu maksekäsu tegemise ajal, s.o maikuus 2009. aastal ja enne seda elas alaealine laps koos hagejaga ja tema vanematega xxx korteris. Lapse ema koos lapsega ei elanud ja tema kasvatamisest osa ei võtnud. Lapse ema lapse kasvatamiseks vajalike kulutuste kandmisest osa ei võtnud. Kostja ema lahkus 2009. aasta kevadel Eestist elama Inglismaale. Laps elas 2009. aasta algusest koos hageja ja tema vanematega kuni 2014. aasta jaanuari lõpuni. 2014. aasta jaanuari lõpus kolis laps ema juurde Inglismaale elama ja elab seal ka käesoleval ajal. Hageja vanemad on tasunud peale kostja Inglismaale elama asumist kostjale elatist summas 2060 eurot. Kui lapse ema kolis Inglismaale elama, lepiti hageja, hageja vanemate ja lapse ema vahel kokku, et lapse isa elatist ei tasu, sest reaalselt kannavad lapse elamisega seotud kulud lapse isa ja tema vanemad.
2.Lapse ema võttis Eestis elades õppelaenu, mida käesoleval ajal tasub hageja. Hageja ja lapse ema vahel oli kokkulepe, et hageja täidab lapse ema eest õppelaenu tasumise kohustust, mis tasaarvestatakse elatisega. Kostja seaduslik esindaja ei ole eelnimetatud asjaolusid täitmisavalduse esitamisel ja elatise võlgnevuse esitamisel arvesse võtnud. Hageja maksab igakuiselt Rahandusministeeriumile õppelaenu tagastamist summas 55 eurot. Elatise nõue on suures osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku (ajutiselt) ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil.
3.Käesolevaga esitab hageja vastuväited täitedokumendist tulenevale nõudele sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel, tuginedes sellele, et kostja on täitmisele pööranud nõude, mis on hageja poolt suures osas rahuldatud. Kostja võlgnevuse arvestus on vale isegi siis, kui hageja poolt tasutud kulusid mitte arvestada.
4.Hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud, sest laps elas vaidlusalusel perioodil täielikult hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega.
5.Elatise võlgnevuse arvestus ei ole perioodi 25.05.2009 - 15.01.2020 summas 17 588 eurot õige. Kostja elatise nõue perioodi 25.05.2009 kuni 01.02.2014 eest on täidetud, sest sel ajal andis kostjale ülalpidamist hageja koos oma vanematega. Seega tuleb elatise võlga vähendada 57,5 kuu eest summas 7901 eurot. Hageja ja tema vanemad on tasunud elatist 2014. aastal peale hageja Inglismaale elama asumist 300 eurot, 2015. aastal 330 eurot ja 2019. aastal 1430 eurot, kokku 2060 eurot. Õppelaen märts 2019 oli summas
37 eurot ja aprill-detsember 2019 a kokku 532 eurot ja 2020 a. jaanuari kuu eest 27,50 eurot, seega kokku 559,50. Seega oleks kostja võinud nõuda kokku elatist summas 14 244,84 eurot, mitte 17 588 eurot.
6.Kuna kostja oli hageja ülalpidamisel, andis hageja kostjale ülalpidamist 57,5 kuu eest summas 7901 eurot, hageja vanemad tasusid kostjale elatist summas 2060 eurot ja hageja ja kostja ema kokkuleppel täitis hageja elatist õppelaenu tasumisega summas 559,50 eurot, saaks hageja võlgnevus elatise osas olla kostja ees 3724,34 eurot. Eeltoodust tulenedes on sundtäitmine elatise võlgnevuse nõudes seisuga 15.01.2020 lubamatu summas 13 863,66 eurot.
7.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/467 lubamatuks summas 13 863,66 eurot. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja ja J D (kostja seaduslik esindaja) olid abielus alates 2004. 2006. aastal sündis neil laps, s.o kostja. Aastal 2009 läksid hageja ja kostja seaduslik esindaja lahku ja laps (kostja) jäi elama emaga. Hageja väited selle kohta, et kostja elas 2009. aasta algusest kuni 2014. aasta jaanuari lõpuni hageja ja hageja vanematega, ei vasta tõele. 2009. aasta juuni kuus peale hageja ja kostja seadusliku esindaja suhte lõppu kolisid kostja seaduslik esindaja koos kostjaga kostja seadusliku esindaja vanemate juurde (aadressil xxx).
9.2011. aasta juunikuus läks kostja seaduslik esindaja Inglismaale tööle. Kostja ema tahtis võtta lapse endaga kaasa, kuid ei saanud seda kohe teha, kuna ta pidi aasta aega Inglismaal väga palju töötama, et üürida korter ja kindlustada lapse tulevik Inglismaal. 2012. aasta detsembri kuus kolis kostja oma ema juurde Inglismaale, mida tõendab asjaolu, et alates 01.10.2012 on peatatud peretoetuse maksmine Eesti Vabariigi poolt D D kasvatamiseks, ja uueks maksja riigiks sai Suurbritannia Ühendkuningriik. Kostja elab oma emaga Inglismaal tänaseni ja õpib seal koolis.
10.Enne kostja kolimist Inglismaale (kui kostja elas kostja seadusliku esindaja vanematega) saatis kostja seaduslik esindaja regulaarselt oma vanematele raha kostja ülalpidamiseks (kostja seadusliku esindaja pangakaart oli tema ema valduses). Selle kaardi peale Inglismaal viibimise ajal J D pani tütre ülalpidamiseks raha.
11.Alates juunist 2009. aastal ei osale hageja lapse kasvatamises, ei aita teda rahaliselt, ei suhtle lapsega ega õnnitle last isegi sünnipäeval. Ajavahemikul juuni 2011 kuni detsember 2012 (kui kostja ema töötas Inglismaal) elas kostja tööpäevadel kostja ema vanemate juures (kostja vanaema ja vanaisa) ja nädalavahetusel kostja oli hageja vanemate juures, mitte hageja juures. Hageja esitatud pangakonto väljavõtetest on näha, et peale kostja Inglismaale elama asumist hageja vanemad (I Va ja V V) on üle kandnud kostjale raha kokku summas 2260 eurot. Kuid kostja vanavanemate poolt kostjale ülekantud raha ei ole kuidagi seotud hageja kohustusega maksta kostjale elatist vastavalt 25.05.2009 kohtumäärusele.
12.Kostjale elatist maksma kohustatud isik on hageja, mitte hageja vanemad. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel ei olnud kokkulepet, et hageja asemel maksavad kostjale elatist hageja vanemad. Hageja esitatud pangakonto väljavõtetest (selgitustest) ei nähtu, et tegemist on hageja poolt makstava elatisega. Ainus ülekanne (suuruses 100 eurot), mis on seotud hagejalt väljamõistetud elatisega, oli tehtud hageja poolt 17.12.2019 ja see summa on arvestatudkohtutäituri poolt täitemenetluse alustamisel.
13.Hageja väited selle kohta, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe, et hageja täidab kostja seadusliku esindaja eest õppelaenu maksmise kohustust lapsele elatisemaksmise asemel, ei vasta tõele. Sellist kokkulepet ei olnud, kuna see on
vastuolus lapse huvidega, ja kostja seaduslik esindaja ei sõlmiks hagejaga sellist kokkulepet mitte kunagi.
14.2009. aastal kostja ema pöördus kohtu poole elatise väljamõistmise nõudega just seetõttu, et hageja ei täitnud oma kohustust vabatahtlikult. Kostja seaduslik esindaja ei pöördunud kohtutäituri poole varem, kuna lootis, et hageja hakkab välja maksma lapsele elatist vabatahtlikult, kui hageja majanduslik olukord paraneb, kuid hageja ei täitnud oma lubadusi. Peale täitmisakti kättesaamist (2020. aastal) hageja oli nõus tasuma elatisvõlga ja sõlmis kostja seadusliku esindajaga maksegraafiku kokkuleppe, mille järgi hageja peab tasuma sissenõutava rahasumma (kokku 27.02.2020 seisuga 19 094 eurot) ositi alates märtsist 2020 igakuiselt vähemalt 300 eurot kuni võlasumma täieliku tasumiseni. 12.02.2020 hageja pöördus kohtu poole ja samaaegselt või hiljem (27.02.2020 maksegraafik oli kinnitatud kohtutäituri poolt), olles nõus sissenõutava summaga, sõlmis maksegraafiku. See asjaolu annab alust arvata, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja J D (kostja seaduslik esindaja) olid abielus alates 2004. aastast. 2006. aastal sündis neil laps, s.o kostja. 2009. aastal läksid hageja ja kostja seaduslik esindaja lahku. Kostja esitas 16.01.2020 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitedokument on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 25.05.2009 koostatud määrus/maksekäsk tsiviilasjas nr 2-09-16817, millega kohustati A Vit tasuma alaealise kostja ülalpidamiseks elatist 2150 krooni kuus alates 16.04.2009 kuni 10.09.2024.
17.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/467 lubamatuks summas 13 863,66 eurot. Hageja leiab, et hageja on oma täitnud kostja ülalpidamise kohustust oma vanemate kaudu. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole ühelgi viisil kostjale elatist tasunud.
18.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
19.Antud juhul tugineb hageja asjaoludele, et hageja on täitnud elatise tasumise kohustust selle läbi, et kostja on elanud hageja vanemate juures ning hageja vanemad on saatnud kostjale raha ajal, kui kostja on elanud Inglismaal. Samuti leiab hageja, et hagejal on õigus jätta elatis tasumata osas, milles hageja on maksnud kostja ema eest õppelaenu. Hageja selgituste kohaselt on hageja seoses kostja ema õppelaenu tasumisega teinud tasaarvestuse summas 559,50 eurot.
20.Kohus leiab, et hageja seisukoht, et hagejal on õigus kostjale võlgnetav elatis tasaarvestada kostja ema eest tasutud õppelaenuga summas 559,50 eurot, on põhjendamatu. Kohus märgib, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p-st 1 ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Seega, isegi juhul, kui hageja väited selle kohta, et hageja on sõlminud kostja emaga vastava kokkuleppe, oleks tegemist tühise
tehinguga, kuna lähtuvalt VÕS § 200 lg 1 p-st 1 ei ole võimalik elatise nõuet tasaarvestada. Täiendavalt märgib kohus, et kostja on kategooriliselt eitanud hageja väidetud kokkuleppe olemasolu ning hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis vastava kokkuleppe olemasolu kinnitaks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kostja ema eest õppelaenu tasunud lähtuvalt asjaolust, et hageja ja kostja ema vahel oli vastav kokkulepe, vaid seoses sellega, et hageja oli kostja ema õppelaenu käendaja, mis ilmneb hageja esitatud e-kirjast (tlk 9 pöördel) ning hagejal on kõnealuse laenu tagastamiseks käenduslepingust tulenev kohustus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja väide, et hagejal esineb alus elatise tasumisest keelduda seoses tasaarvestamisega summas 559,50 eurot, on põhjendamatu.
21.Hageja on täiendavalt väitnud, et elatise nõue perioodi 25.05.2009 kuni 01.02.2014 eest on täidetud, sest sel ajal andis kostjale ülalpidamist hageja koos oma vanematega, mistõttu tuleb elatise võlga vähendada 57,5 kuu eest summas 7901 eurot. Kohus leiab, et ka vastavasisuline hageja väide on põhjendamatu ja tõendamata. Kohus on 01.12.2020 kohtuistungil tunnistajatena üle kuulanud hageja ema I Va ja kostja seadusliku esindaja ema N D, s.o kostja mõlemad vanaemad. Tunnistaja N D on andnud ütluseid, et pärast hageja ja kostja seadusliku esindaja abielu lõppu asusid kostja ema ja kostja elama tunnistaja juurde. Nädalavahetustel elas kostja ka oma teiste vanavanemate juures. Tunnistaja kinnitusel ei panustanud hageja ühelgi viisil kostja ülalpidamisse, küll aga tegid seda hageja vanemad, kes on ostnud lapsele kingitusi ja riideid ning aidanud ka lasteaiamaksude ja huvialaringide eest tasumisel. Tunnistaja I Va andis ütluseid, et kostja elas pärast oma vanemate lahkuminekut vaheldumisi nii emapoolsete kui isapoolsete vanavanemate juures. Tunnistaja ütluste kohaselt tasusid kostja lasteaia ja huviringide eest kostja isapoolsed vanavanemad. Samuti saatsid tunnistaja ja tema abikaasa kostjale raha ja tegid kingitusi ka pärast seda, kui kostja koos oma emaga Suurbritanniasse elama asus. Tunnistaja kinnitas, et tunnistajal ei olnud hagejaga kokkulepet selle kohta, et tunnistaja tasub hageja eest elatist, tunnistaja ja hageja ei olnud sellest üldse rääkinud. Tegemist oli tunnistaja ja tema abikaasa panusega kostja vanavanematena.
22.Kohus leiab, et eeltoodud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ei ole tasunud kostja ülalpidamisega seotud kulusid ning sellesse on panustanud üksnes hageja vanemad. Kohtu hinnangul ei saa hageja vanemate panust lugeda hageja eest tehtuks, kuna hageja ema on tunnistajana kinnitanud, et vastavasisuline kokkulepe hagejaga puudus ning hageja vanemad soovisid ise kostja vanavanematena vastavaid makseid ja kingitusi kostjale teha.
23.Hageja on täiendavalt tuginenud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lõikele 1, mille kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Hageja leiab, et nimetatud sättest tulenevalt on hageja vanemad kooskõlas VÕS § 78 lõikega 1 täinud hageja kohustuse hageja eest. Kohus leiab, et hageja vastavasisuline väide on alusetu, kuna kohus on eeltoodust nähtuvalt tunnistajate ütluste pinnalt tuvastanud, et hageja vanemad ei täitnud hageja eest ülalpidamise kohustust, vaid hageja vanemad soovisid ise panustada kostja ellu kostja vanavanematena. Kohtu hinnangul oleks hageja vanemate suhtes ebaõiglane ja põhjendamatu lugeda nende panus vanavanematena hoopis hageja panuseks olukorras, kus hageja ja hageja vanemate vahel puudus vastavasisuline kokkulepe ning hageja ise oma lapse ülalpidamisse ühelgi viisil ei panustanud, kuigi adekvaatseid takistusi tal selleks ei esinenud. Seega on alusetu hageja seisukoht, et perioodi
25.05.2009 kuni 01.02.2014 eest tuleb elatise võlga vähendada 57,5 kuu eest summas 7901 eurot.
24.Analoogselt eeltooduga peab kohus põhjendamatuks ka hageja väidet, et hageja vanemate poolt alates 2014. aastast kostjale antud 2060 eurot tuleb lugeda hageja tasutud elatiseks. Hageja ema on tunnistajana selgitanud, et tegemist on hageja vanemate antud raha ja kingitustega, seega kostja vanavanemate endi panusega kostja ellu.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja väited ei ole tõendamist leidnud ning hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et kostja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega ei ole TMS § 221 lg 1 eeldused täidetud ning hageja nõue tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/467 lubamatuks summas 13 863,66 eurot tuleb rahuldamata jätta.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 5 alusel on hagihind 6000 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.