2-20-18298
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised
Edasikaebamise kord
Viru Maakohus Kaire Pullerits 22. jaanuar 2021, Jõhvi kohtumaja 2-20-18298 S. G. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kohtu äranägemisel mittevaralise kahju nõudes Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: S. G., isikukood: XXX, viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41536, Ida-Viru maakond. Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) (registrikood: 70000898); Viru Vangla, Ülesõidu tn 1/3, Jõhvi linn 41536, Ida-Virumaa Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
2-20-18298 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud asjaolude põhjal ei ole võimalik hageja tsiviilõiguslikku tahet välja selgitada. Kohtule jääb hagiavalduse põhjal selgusetuks, milliste tsiviilkorras lahendatavate hageja õiguslike huvide kaitseks on hagiavaldus esitatud. Hagiavalduses esinevad sedavõrd olulised puudused, mis ei võimalda hagiavaldust pidada kohtukõlbulikuks ja hagiavalduses sisalduvat nõuet ei ole seetõttu võimalik tsiviilkorras menetleda. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul võimalik lg 1 sätestatult määrata ka hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Hagejal tuleb esmalt selgeks teha oma tahe ja seejärel määratleda nõuded ja formuleerida kas hagiavaldus, mis tsiviilkorras esitatava nõude puhul peab vastama lg 1 p 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 ja lg 1 punktides 1 kuni 5 sätestatule või esitada enda nõue (kaebus) halduskohtusse. TsMS tulenevalt tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed (kusjuures hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja); kohtu nimetus; asja põhisisu; menetlusosalise esitatav taotlus; taotlust põhjendavad asjaolud ja menetlusdokumendi lisade nimekiri. Lisaks on sätestatud, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, kas hageja on nõus kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kohus on seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta ja § 363 sätestatult (hagi)avaldusele ettenähtud nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. lg 1 p 9 ja 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Eeltoodust tulenevalt, keeldub kohus S. G. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kohtu äranägemisel mittevaralise kahju nõudes, menetlusse võtmast. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis ei kuulu hageja riigilõivust vabastamise taotlus lahendamisele. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses ( lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.