Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Õismäe tee 78 korteriühistu avaldus L Dlt ja J Dlt võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes. 22.12.2020 esitas avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks, märkides, et loobub avaldusest seoses sellega, et puudutatud isikud on rahuldanud nõuded pärast avalduse esitamist. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Kohus toimetas loobumisavalduse kätte puudutatud isikutele. Puudutatud isikud esitasid 17.01.2021 seisukoha, milles märkisid, nad ei ole nõus hüvitama hagejale menetluskulusid. Puudutatud isikud võtsid avaldaja nõuded kohe õigeks. Samuti juba enne avalduse esitamist palusid puudutatud isikud, et avaldaja tuleks neile vastu ning koostaks võlgnevuse tasumise graafiku. Puudutatud isikud on tasunud avaldajale ajavahemikul 30.09.2020 kuni 11.12.2020 täielikult oma võlgnevuse. Puudutatud isik on seisukohal, et nemad ei andnud oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks. Puudutatud isikud ei nõustu avaldaja menetluskulude hüvitamise nõudega, kuna puudutatud isikud ei ole kohustatud hüvitama avaldaja menetluskulusid, kes ei osanud esitada pädevat ja õigeaegselt korrektset avaldust. Puudutatud isikud paluvad lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et loobumisavaldus tuleb rahuldada ja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isikud rahuldasid avaldaja nõuded pärast kohtule avalduse esitamist. Puudutatud isikud tasusid suurema osa võlgnevusest 11.12.2020, kohus oli võtnud avalduse menetlusse 02.12.2020. Puudutatud isikud on märkinud, et pöördusid avaldaja poole sooviga tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, kuid puudutatud isikute esitatust ei nähtu, et menetlusosalised oleksid sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks

maksegraafikuga, sh arvete tasumise tähtaegade muutmiseks. Avaldaja ei olnud kohustatud puudutatud isikutega maksegraafikus kokku leppima. Puudutatud isikutel oli avalduse esitamise seisuga tasumata majandamiskulude eest terve aasta vältel (01.08.2019-01.08.2020), mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et avaldaja poolt avalduse kohtule esitamine ei olnud põhjendatud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isikute kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud õigusabikulu summas 800 eurot ning ta on tasunud riigilõivu 50 eurot, mille palub välja mõista puudutatud isikutelt. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Avalduselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu 50 eurot, millest pool on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagasi. Seoses riigilõivuga on avaldajal tekkinud menetluskulu seega 25 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmiseid menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

Toiming Materjalidega tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine Avalduse koostamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine Vastuse 15.10.2020 kohtumäärusele koostamine, dokumentide kogumine ja esitamine Täiendava 27.11.2020 avalduse koostamine, dokumentide kogumine ja esitamine 22.12.2020 seisukoha ja avalduse nõudest loobumiseks koostamine ja esitamine Menetluskulude nimekirja koostamine

KOKKU

Aeg (h)

2,5

0,3 7,8

Kohus leiab, et ajakulu avalduse ja selle täpsustuste koostamiseks koos seonduvate toimingutega (toimingud 1-4) on ülemäärane. Võttes arvesse, et käesoleva asja puhul on tegemist lihtsa korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse asjaga, ei võinud kohtu hinnangul avalduse ja selle täpsustuste koostamisele ning materjalide kogumisele (toimingud 1-4) kuluda kokku üle 4 tunni. Ülejäänud osas on märgitud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.

Avaldajale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot/tund. Avaldaja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 530 eurot (5,3 x 100). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 555 eurot (25 + 530). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikutel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse poolt tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avaldaja tasus avalduse esitamiselt 200 eurot riigilõivu. Avaldajale tuleb seega TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada 150 eurot ja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel täiendavalt 25 eurot, so kokku 175 eurot riigilõivu. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt avaldaja soovile avaldaja arvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.