kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval
11 / 36,78 1 / 36,87
441,45
100%
2481,75
kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval
11 / 206,81 1 /206,84
2481,75
100%
1631,21
kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval
11 / 135,93 1 / 135,98
1631,21
100%
1042,43 (käibemaksug a) (osaliselt tasutakse kohtutäituri kontol oleva 374 eurot 75 senti arvelt)
64,66% täiteasjas 084/2025/
85,80% täiteasjas nr 084/2025/
2962,63
4533,15
Aktiva Finance Group OÜ1 (leping nr L89016522881)
825,36
512,04
Aktiva Finance Group OÜ1 (leping nr L89015974650)
349,31
164,16
B2 Impact OÜ1 leping 36711277950 (Esto )
B2 Impact OÜ1 Leping 5713154429 (IPF Digital)
441,45
2481,75
1631,21
750,33
Võlausaldaja poolt esitatud kohustuse kogusumma (eurot)
5283,48
Aktsiaselts PlusPlus Capital1 Ostulimiit 10.01.2024, nr 384881-1
4533,15
Võlausalda ja poolt esitatud kõrvalnõue (eurot)
87,54
283,29
240,12
528,99
2765,04
1871,33
Kohtutäitur L.D
1250,57
966,91
KOKKU:
17 456,13
13 693,30
Kohustuse tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus, kvartalis) kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval
kvartali makse, eelmise kvartali eest järgmise kvartali esimese kuu 10.ndal kuupäeval
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
11 / 49,35 1 / 49,31
11 / 1109,87 1 / 1109,98
13 693,30
Kohustuse liigi selgitus: 1-võlanõue, 2- täitemenetluse kulu.
4.Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 10. jaanuar 2030. a eeldusel, et esimene kava järgne makse toimub 10. jaanuaril 2027.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P.I.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
aruande
U.F
K.
võlgade
7.Määrata, et U.F K. on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist U.F K. kontodele laekunud raha.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud U.F K. võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
kanda, v.a
Määrata U.F K. usaldusisiku P.I tasuks 1829 eurot (käibemaksuga).
10.Usaldusisiku tasust (1829 eurot) maksta 1100 eurot (käibemaksuga) välja U.F K. poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ Prolex (registrikood 10605678, konto nr EE672200221013997303).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu 729 eurot (käibemaksuga) mõista välja U.F K. usaldusisiku P.I kasuks ning kanda OÜ Prolex (registrikood 10605678) kontole nr EE672200221013997303.
12.Jätta võlgnikule kuuluvale kinnisasja (registriosa nr xxxxxx) ühisomandi osale kantud märkus käsutuskeelu kehtestamise kohta ümberkujundamiskava täitmist tagava abinõuna jõusse kuni ümberkujundamiskava täitmiseni, tühistamiseni või kohtu edasise määruseni.
13.Tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2025. a määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks muud kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud v.a resolutsiooni p-s 12 nimetatud.
14.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
15.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.U.F (avaldaja, võlgnik) esitas 9. aprillil 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja maksta laenukohustused, kuid hetkel ületavad laenusummad võlgniku palga. Ebaõige ja liiga optimistlik eelarve planeerimine on viinud
võlgniku olukorda, kus kulud ületavad sissetulekud ning on toonud kaasa võlgnevused. Suuresti kulus raha uute kodumasinate ostudeks ja lastele. Võlgnikul on kaks last, kes on mõlemad täisealised. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1025 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisvara (1⁄2 pärandvara ühisusest), s.o xxxxxxxx–x, XXX, mis on võlgniku elukohaks. Võlgnikul puudub muu registrisse kantav vara. Võlgnikul on kohustusi 19 471 eurot 44 senti.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 11. aprillil 2025. a määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks P.I. Usaldusisiku 13. mai 2025. a hinnangu kohaselt sobib avaldaja makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
3.Usaldusisik esitas 13. jaanuaril 2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 17 456 eurot 13 senti. Võlgnik töötab lasteaias abikasvatajana ja tema töötasuks on 1025 eurot. Kava alusel tasub võlgnik kõik võlausaldajate põhjendatud põhinõuded täies ulatuses summas 13 082 eurot 85 senti. Ümberkujundamiskava täidetakse kvartaalsete maksetega 37 kuu jooksul. Võlgniku igakuised vältimatud väljaminekud moodustavad arvestuslikult u 650 eurot kuus. Võlgnik on põhjalikult hinnanud enda rahalisi võimalusi ning kinnitab, et kava alusel tehtavate igakuiste maksete (380 eurot) tegemine on talle jõukohane. Võlgnikul on üks ülalpeetav ja võlgnik soovib säilitada endale kodu. Korteriomand on ühisomandis, võlgnikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa, mille väärtus on u 25 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1025 eurot.
4.Usaldusisik selgitas järgnevat võlausaldajate nõuete kohta.
4.1.AS Swedbank nõuded võlgniku vastu tulenevad Pärnu Maakohtu määrustest tsiviilasjades nr 2-22-144084 ja nr 2-24-144158 (dtl 243jj). Valdavas ulatuses tulenevad ümberkujundatavad nõuded tarbijakrediidilepingutest. Valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb pankrotihalduril kontrollida mh jõustunud kohtulahendiga tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud nõuete põhjendatust. Kuigi usaldusisik palus kõigil võlausaldajatel, kelle nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest, esitada usaldusisikule tarbijakrediidi sätete järgimist kinnitavad selgitused ja tõendid, siis Swedbank AS ja Aktiva Finance Group OÜ seda ei teinud. Usaldusisik leidis, et vaid esimese Swedbank AS laenulepingu puhul on täidetud vastutustundliku laenamise põhimõtted ning kõigi järgnevate laenusuhete puhul ei ole täidetud vastutustundliku laenamise nõuded, mistõttu kõigile ülejäänud võlasuhetele kohaldati käsitlust antud laenusumma või rahaline kohustus miinus tagasimaksed. Kavas toimub nõude rahuldamine vaid põhisumma osas. Ümberarvestused eelnevalt toodud meetodil esitasid Aktsiaselts PlusPlus Capital ja B2 Impact OÜ. Kava alusel tasutakse võlausaldajate põhinõuded kolme aasta jooksul.
4.2.Kohtutäituri L.D nõue on seotud kohtutäituritasuga, mis on seotud eelpool nimetatud kohtumääruste alusel algatatud täiteasjadega. Kohtutäitur on eraldi rühmas ja tema nõue kujundati ümber põhimõttel, et saamata kohtutäituritasust makstakse 1⁄2 tasu, s.o 625 eurot 29 senti. Kava kohaselt kohtutäituri kontol oleva 374 euro 75 sendi arvelt rahuldatakse koheselt kohtutäituri tasu nõuet osaliselt, mistõttu jääb täituril saamata veel 250 eurot 54 senti, mis tasutakse 12 maksega. Usaldusisik toetus Riigikohtu seisukohale, et tasu on võimalik üle vaadata maksejõuetusmenetluses ja tasu saamisel on kaalutlusõigus ning arvestades, et kohtutäitur ei tee toiminguid, on ta õigustatud saama tasu pooles ulatuses.
5.Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et võlgnik täidab 36 kuu jooksul kõik ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud
põhjendatud pandiga tagamata nõuded. Võlgnik on igati motiveeritud võlgnevuste tasumise nimel pingutama, et säilitada oma kodu ning ümberkujundamiskava alusel nõuded rahuldama. Võlausaldajatele esitatud kava on võimalik kinnitada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 26 lg 3 alusel, sest kaks võlausaldajat tarbijakrediidi andjate rühmas esitasid vastuväited, kelle nõuded moodustavad kogunõuetest 51,37% ehk rohkem kui pool. Võlgnik soovis kava, et tasuda enda võlausaldajatele – laenuandjatele põhinõuded, et säilitada enda kodu. Ka pankrotimenetluse korral on pankrotihaldur kohustatud hindama võlgnikule tarbijakrediiti andnud võlausaldajate nõudeid ning võlausaldajate nõuete suurused oleks samas ulatuses nagu on toodud kavas, võlgnik on pakkunud ka kõigile võlausaldajatele ümberarvestatud põhinõude ulatuses 100%-lise rahulduse. Ka pankrotimenetluses oleks kohtutäituritasu aktsepteeritav kuni pooles ulatuses, mida on pakutud kavas. Usaldusisik on selgitanud, et vastuväite esitanud võlausaldajaid ei kohelda halvemini kui neid võlausaldajaid, kes vastuväidet kavale ei esitanud. Kohtutäitur on eraldi rühmas, kuid usaldusisik on põhjendanud pooles ulatuses saamise tasu õiguspärasust kaaludes nii võlgniku, kui kohtutäituri huve.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada määruse resolutsioonis märgitud kujul. Kohus rahuldab usaldusisiku tasu taotluse.
7.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik kohtule koos ümberkujundamiskavaga võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.
8.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil
tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kava koos lisadega edastanud 17. detsembril 2025 kõigile võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse. Usaldusisik on andnud võlausaldajatele seaduses ettenähtud tähtaega kava suhtes seisukohtade esitamiseks. Ümberkujundamiskavaga nõustumisest on usaldusisikule teatanud B2 Impact OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital (dtl 334–336). Vastuväite on esitanud kolm ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajat: Swedbank AS, Aktiva Finance Group OÜ ja kohtutäitur L.D. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud kaks võlausaldajat viiest, s.o vähem kui pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud vähem kui pool pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei ole täidetud FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud eeldused kava kinnitamiseks.
9.1.Swedbank AS 14. detsembril 2025 teate kohaselt on võlausaldajal nõudeid võlgniku vastu kokku 9865 eurot 53 senti, s.h määrusest tsiviilasjas nr 2-24-144084 tulenev nõue kokku 4582 eurot 5 senti ja määrusest tsiviilasjas nr 2-24-144158 tulenev nõue kokku 5283 eurot 48 senti (dtl 247–248). Swedbank AS 6. jaanuari 2026. a seisukohas võlgade ümberkujundamise kava osas on võlausaldaja märkinud, et tsiviilasjast nr 2-24-144084 tulenev nõue on 6. jaanuari 2025 seisuga 3716 eurot 73 senti, millest põhiosa moodustab 2982 eurot 63 senti, intress 307 eurot 20 senti ja viivised 426 eurot 90 senti. Seega palus võlausaldaja tsiviilasjas nr 2-24-144084 tehtud kohtumäärusest tuleneva nõude ümberkujundamist viisil, et võlgnik tasuks eeltoodud nõude katteks 2982 eurot 63 senti, ehk 100% põhinõudest. Swedbank AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga järgnevas (dtl 243–245):
Võlausaldaja leidis, et jõustunud lahenditest tuleneva nõude uuesti läbi vaatamine läheks vastuollu nii kehtiva seadusandluse, kui ka õiguskindluse põhimõttega. Eeltoodud seisukohast tulenevalt ei pidanud võlausaldaja vajalikuks esitada ka alternatiivset nõude arvestust ning võlgniku poolt teostatud tagasimaksete arvestust.
Usaldusisiku järeldus, et võlausaldaja on laenulepingute nr 24-018950-VL ja nr 24-013148-VL sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on meelevaldne ja põhjendamata. Üksnes asjaolust, et võlgnik tagastas võetud väikelaenudest kasutuses olnud krediitkaardi limiiti, ei saa järeldada, et võlgnik ei olnud krediidivõimeline ning võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.2.Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu võlgade ümberkujundamise kavaga (dtl 326–327). Võlausaldaja ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava ning selle aluseks olevate
põhimõtete osas. Kava kohaselt rahuldatakse vaid eeldatavalt võlausaldajate põhinõuded. Võlausaldaja on seisukohal, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga ning palub kava mitte kinnitada.
9.3.Kohtutäitur L.D esitas vastuväite (dtl 331–332). Kohtutäitur leidis, et usaldusisikul ei ole õigust võlausaldaja nõude suurusi muuta ja usaldusisik peab lähtuma jõustunud kohtulahendist nõude ümberkujundamisel. Kohtutäituri toiming on tasuline ning kui võlgnik täidab sissenõudja nõude osaliselt, siis kuulub kohaldamisele kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 4, mille järgi kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sisse nõutud summaga.
9.4.Usaldusisik ei nõustunud esitatud vastuväidetega ja on esitanud oma selgitused (dtl 220– 223). Jõustunud kohtulahendite ülevaatamise kohustus tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Võlausaldaja AS Swedbank ei ole jätkuvalt tõendanud, kuidas ta on hinnanud võlgniku krediidivõimelisust. Usaldusisik on kavas põhjendanud, mis asjaoludel tuginedes leidis usaldusisik, et võlgnikule krediidi andmisel ei hinnatud võlgniku maksevõimet. Võlgnik on 5. veebruaril 2024 saadud laenust 10. veebruaril 2024 maksnud AS-le Swedbank 944 eurot, 24. veebruaril 2024 antud laenust 924 eurot ja 21. märtsil 2024 antud laenust 1006 eurot. Ainuüksi taoline käitumine võlgniku poolt näitab, et võlgnik ei suuda krediidilepinguid teenindada. 2023. aasta võlgniku arvelduskontol nähtub, et võlgnik tasub maksegraafiku alusel L.D-le 160 eurot kuus, ka jaanuaris 2024. a on graafikujärgne makse L.D-le samas summas. Võlgnik teenindab ka krediitkaardi võlgnevust, mistõttu iga järgneva laenu väljaandmisele pidi eelnema võlgniku maksevõime analüüs. Võlausaldaja ei avalda andmeid laenusaaja maksevõime hindamise kohta, ka mitte vastuväites. Usaldusisik vaatas, milline oli võlgniku sissetulek ja millised olid kohustused. Võlgniku sissetulek enne laenude andmist ja laenude andmise ajal oli 745 eurot, võlgnikul olid makseraskused, sest ta tasus kohtutäiturile maksegraafikuga summat 160 eurot kuus, võlgnikul oli ka krediitkaart, mille tagasimakseid ta enam ei suutnud teenindada, sest 5. veebruaril 2024 saadud laenust tasuti krediidimakset summas 944 eurot 5 senti. Kui AS Swedbank poolt 2024. aastal antud esimene laen (5.veebruaril 2024) summas 4000 eurot lugeda kehtivaks ja jaatada, et vastutustundliku laenamist on järgitud, siis kindlasti seda ei ole tehtud järgnevate laenude puhul, mida on kokku välja antud summas 5000 eurot. 4. veebruari 2024. a lepingu igakuine laenusumma tagasimakse oli 70 eurot, mis koos kohtutäituri igakuise maksega tegi võlgniku igakuiseks kohustuseks juba 230 eurot, kus võlgniku sissetulek oli vaid 745 eurot. Kõiki järgnevaid kohustusi ei oleks saanud võlgnik täita, ka laenuandajad pidid aru saama, et võlgnikule jäävast 515 eurost, ei ole võimalik enam võlakohustusi täita. Aktiva Finance Group OÜ enda seisukohti ei põhjenda, mistõttu on usaldusisikul raske anda selgitusi. Kohtutäituri seisukohad teiste võlausaldajate nõuete ümberkujundamise osas on asjakohatud. Usaldusisik ei nõustu kohtutäituri käsitlusega tasu nõude ümberkujundamisel. Ka kohtutäituri tasu nõue on samamoodi võlausaldaja nõue, mida on võimalik ümber kujundada. FIMS ei sätesta piiranguid kohtutäituritasu ümberkujundamise võimalustele. Kohtutäituri tasu nõue ei põhine tarbijakrediidil ega muul võlaõiguslikul suhtel, mistõttu ongi kohtutäituritasu nõue eraldi rühmas. Usaldusisik on ka põhjendanud kohtutäituri tasu ümberkujundamise põhimõtet ja jääb selle juurde. Kohtutäitur L.D menetluses on ühe sissenõudja AS Swedbank erinevad maksekäsud. Usaldusisik leidis, et kui samal päeval on kohtutäitur avanud ühe ja sama võlausaldaja nõuete alusel kaks menetlust ühe võlgniku vastu, ei ole tal olnud vajalik teha igas menetluses eraldi täitetoiminguid. Ühel ja samal päeval avatud menetlustes tehakse võlgniku kohta toiminguid siiski üks kord. Võlgnik ei peaks ka taluma ühe ja sama sissenõudja kahe maksekäsu alusel erinevaid menetlusi ja täitemenetluse alustamise tasusid. Kohtutäituri
menetlusse anti AS Swedbank nõuded kogusummas 10 468 eurot (5267 eurot, maksekäsk nr 2-24-144084 ja 5201 eurot 9 senti, maksekäsk nr 2-24-144158). Kuigi võlausaldaja on taotlenud kahte eraldi menetlust, on võlausaldaja valik olnud võlgnikule koormavam. Ühe võlausaldaja kahe maksekäsu koos menetlemisel oleks kohtutäituri tasu KTS § 35 lg 1 kohaselt 960 eurot (käibemaksuta) ning alustamise tasu 15 eurot (käibemaksuta), kokku 975 eurot (käibemaksuta). Sissenõudja nõudel võttis kohtutäitur aga mõlemad nõuded eraldi menetlusse, mille tulemusel on kohtutäituritasu summas 5267 euro nõude puhul 610 eurot (käibemaksuta) ning 5201 euro puhul samuti 610 eurot (käibemaksuta), ehk ühe sissenõudja kahe maksekäsu eraldi menetlemisel on tasu kokku 1220 eurot (käibemaksuta), lisanduvad alustamise tasud 30 eurot ehk kokku 1250 eurot, kui ühes menetluses menetledes oleks sama sissenõudja summade puhul tasu 975 eurot (käibemaksuta). Kohtutäitur on saanud tasusid neis kahes menetluses 241 eurot 48 senti (käibemaksuta). Seega ühe menetluse korral oleks kohtutäituril saamata tasu 734 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 910 eurot 16 senti. Kava kohaselt saab kohtutäitur aga 625 eurot 29 senti, ehk rohkem kui pool, mida arvati talle kahe menetluse pidamise eest. Ka antud võrdlus tasudega näitab, et kohtutäituri tasu ümberkujundamine viisil pool saamata tasust on õiglane.
10.Kohus nõustub usaldusisiku seisukohtadega vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise osas.
10.1.Swedbank AS on väljastanud võlgnikule väga lühikese aja jooksul kolm väikelaenu (5. veebruaril 2024. a 4000 eurot, 24. veebruaril 2024. a 2500 eurot ja 21. märtsil 2024. a 2500 eurot). Selline tarbija korduv laenu taotlemine lühikese aja jooksul peaks saama krediidiandja poolt rohkem tähelepanu ja täiendavat ning põhjalikku krediidivõimelisuse hindamist. Isegi kui krediidilepingu järgsed maksed on eraldivõetuna väikesed summad, siis juba asjaolu, et lühikese aja jooksul võetakse korduvalt laenu, on krediidiandja jaoks krediidivõime puudumist kinnitavaks asjaoluks. Võlgniku konto väljavõttelt (dtl 450jj) nähtub, et kuni 2024. a veebruarini oli võlgnikule laekunud töötasu 721 eurot, alates 2024. a veebruarist 776 eurot ning ta tasus maksegraafikuga kohtutäiturile igakuiselt 160 eurot. Jaanuaris 2024. a, mil võlgnikule laekus töötasu 721 eurot 20 senti, tasus ta L.D-le 160 eurot, Enefit OÜ-le 130 eurot, Tele2 Eesti AS-le 20 eurot, Telia Eesti AS 33 eurot (dtl 453–454). Seega jäi võlgnikule vaba raha 376 eurot, mis on kõigest 30 eurot suurem summa, kui arvestuslik elatusmiinimum, mis oli 2024. aastal 345 eurot 81 senti. Kusjuures elatusmiinimum on statistiline näitaja, mis kirjeldab toimetulekuks ja absoluutse vaesuse piiriks vajalikku summat. Veebruaris 2024. a, mil võlgnikule laekus töötasu 776 eurot 30 senti, tasus ta L.D-le 160 eurot, Enefit AS-le 100 eurot, Tele2 Eesti AS-le 33 eurot, Telia Eesti AS-le 42 eurot ning TKM Finants AS-le 266 eurot 88 senti (dtl 456–459). Seega jäi võlgnikule vaba raha ligikaudu 174 eurot, mis on ilmselgelt ebapiisav. Oluline on, et 2024. aastal töötasu alammäär oli 820 eurot bruto, s.o 763 eurot neto, seega ületas võlgniku töötasu töötasu alammäära vaid minimaalselt. Lisaks nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõttelt veebruaris 2024. a maksed Pärna 29 KÜ-le kokku 1600 eurot, mis olid makstud võlausaldajalt saadud esimese laenu arvelt. Kohtu hinnangul viitavad need maksed võlgniku võlgnevusele korteriühistu ees ning võlausaldaja pidi vähemalt teise ja kolmanda laenu väljastamisel nendega arvestama.
10.2.Swedbank AS leidis, et maksekäsu kohtumäärustest tulenevate nõuete puhul ei ole võlausaldaja kohustatud selgitama ja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sest pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 p 1 järgi loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud jõustunud. Kohus selgitab, et praegusel juhul ei ole tegemist pankrotimenetluses nõuete tunnustamisega, vaid võlgade ümberkujundamise menetlusega, mille reguleerib FIMS. FIMS § 21 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või
kohustuse vähendamise teel. Seadus ei täpsusta, millisel viisil on võimalik nõudeid vähendada. Seega ei ole keelatud võlgade ümberkujundamise menetluse raames nõuete vähendamisel lähtuda ka maksekäsust tuleneva nõude puhul nõude ümberarvestusest lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Oluline, et võlausaldajaid oleks koheldud võrdselt. Praegusel juhul tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul ongi võlausaldajaid koheldud võrdselt.
10.3.Võlausaldaja 15. detsembri 2025. a nõudeavalduse kohaselt on võlausaldaja tsiviilasjast nr 2-24-144084 tulenev nõue kokku 4582 eurot, s.o laenulepingu nr 24-013148-VL alusel võlgnevus 2605 eurot 71 senti (põhiosa 2242 eurot 34 senti, intress 151 eurot 4 senti, viivised 212 eurot 33 senti) ja laenulepingu nr 24-018950-VL alusel võlgnevus 1976 eurot 34 senti (põhiosa 1615 eurot 36 senti, intress 156 eurot 16 senti ja viivised 204 eurot 82 senti). Võlausaldaja palus 6. jaanuari 2026. a menetlusdokumendis tsiviilasjas nr 2-24-144084 tehtud kohtumäärusest tuleneva nõude ümberkujundamist viisil, et võlgnik tasuks eeltoodud nõude katteks 2982 eurot 63 senti ehk 100% põhinõudest. Kohus pöördus Swedbank AS tsiviilasjas nr 2-24-144084 tehtud kohtumäärusest tuleneva nõude täpsustamiseks võlausaldaja ja kohtutäitur L.D poole. Võlausaldaja 10. juuli 2026. a vastuse kohaselt on tsiviilasjast nr 2-24-144084 tuleneva nõude põhiosa kokku 2982 eurot 63 senti (dtl 353). Kohtutäitur L.D büroo vastas 25. augustil 2026, et täiteasjas nr 084/2025/681 on sissenõudjale kohtutäituri poolt üle kantud kokku 1734 eurot 63 senti (dtl 489). Usaldusisik tuvastas, et võlgniku kontolt on tsiviilasjas nr 2-24-144084 nõude aluseks olevate lepingute katteks võlausaldajae tagasi makstud kokku 302 eurot 74 senti (dtl 229). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Swedbank AS tsiviilasjas nr 2-24-144084 tehtud kohtumäärusest tuleneva nõude põhiosa suurus on 2962 eurot 63 senti (väljastatud laen miinus tagasimaksed ehk 5000–302,74–1734,63) mitte usaldusisiku poolt kavas märgitud 2693 eurot 80 senti.
10.4.Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõuded tulenevad võlgniku ja AS Inbank Finance vahel 19. aprillil 2024 ja 6. juunil 2024 sõlmitud lepingutest (dtl 279–289). Kohus käsitles võlgniku konto väljavõtet veebruari 2024. a kohta eespool. Märtsis 2024. a olid võlgniku kohustused ainuüksi kohtutäituri ja Swedbank AS ees ligi 300 eurot. Mais 2024. a ületasid võlgniku poolt tasutud krediidikohustused (L.D 160 eurot, TKM Finants ostulimiit 395 eurot ja Swedbank AS väikelaenud 338 eurot 18 senti) (dtl 470–472) oluliselt tema sissetulekut (s.o 776 euro 30 senti), mistõttu on tema kontole korduvalt laekunud väljamakseid IPF Digital AS krediidikontolt (nt 850 eurot 7. mail 2024, 300 eurot 11. mail 2024, 150 eurot 17. mail 2024, 100 eurot 19. mail 2024, 100 eurot 23. mail 2024, 100 eurot
28.mail 2024). Lisaks nähtub võlgniku kontolt laekumine summas 1300 eurot AS-lt ESTO (dtl 475). Sellele vaatamata on AS Inbank Finance sõlminud võlgnikuga 19. aprillil 2024 esimese järelmaksulepingu ning juba 6. juunil 2024. a teise järelmaksu lepingu kaubale maksumusega 599 eurot, mõlemad lepingud öeldi üles juba 27. detsembril 2024. a. Seega on võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tal ei ole õigust nõuda lepingujärgset intressi ega muid tasusid. Usaldusisik on nõude suuruse kindlaks tegemisel lähtunud saadud krediitoote väärtusest, millest on maha arvestatud tagasimaksed.
11.Kohtutäitur palus rahuldada kavaga kohtutäituri tasu nõuded täies ulatuses, mis on täiteasjas nr 084/2025/681 404 eurot 65 senti (millele lisandub käibemaks) ja täiteasjas nr 084/2025/682 603 eurot 87 senti (millele lisandub käibemaks) (dtl 332). Ringkonnakohus selgitab, et ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest. Kui võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1
nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3). Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti KTS § 41 lgga 3 luua selge regulatsioon juhtudeks, kui võlgnik täidab nõude sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, kuid täitemenetlus on alustatud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud. Sellisel juhul on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse ja täitmisteate võlgnikule kätte toimetanud ning arvatavasti on kohtutäituri tehtud toimingud üheks ajendiks, mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kuigi nõue tasutakse sissenõudjale, on kohtutäituril õigus saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud (Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 SE seletuskiri, lk-d 14–15). KTS § 41 lg 3 ei näe ette uue tasuotsuse tegemise kohustust. Samas kuna võlgade ümberkujundamise kaudu täidetakse võlausaldajate rahalised nõuded üksnes osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 järgi õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline täidetud (sh ümberkujundamiskavaga) summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete ümberkujundamiskavas vähendamine on seega põhjendatud üksnes proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega. Täitur leidis, et sissenõudja nõuete rahuldamise määr on kavas märgitud 100%, mistõttu tuleb ka kohtutäituri tasu rahuldada eelnevalt toodud summades täies ulatuses. Kohus selgitab, et kavas % toodud võlausaldajate põhinõuete rahuldamise määr, mitte kogu nõude rahuldamise määr. Kava järgi kõrvalnõudeid ei rahuldata. Seega tuleb täituri tasu määr arvestada proportsionaalselt võlausaldaja kogu nõude ja kavaga ümberkujundatud nõude suurustest lähtuvalt. Täiteasjas nr 084/2025/681 oli võlausaldaja nõudeks kokku 4582 eurot 5 senti, millest kavaga täidetakse 2962 eurot 63 senti, s.o 64,66%. Täiteasjas nr 084/2025/682 oli võlausaldaja nõudeks kokku 5283 eurot 48 senti, millest kavaga täidetakse 4533 eurot 15 senti, s.o 85,80%. Seega on täiteasjas nr 084/2025/681 täituri ümberkujundatavaks tasu suuruseks 324 eurot 44 senti (käibemaksuga) (404,65*1,24/100*64,66) ja täiteasjas nr 084/2025/682 on täituri ümberkujundatavaks tasu suuruseks
eurot
senti (käibemaksuga) (603,87*1,24/100*85,80). Ümberkujundatav tasu suurus kokku 966 eurot 91 senti (käibemaksuga). Usaldusisiku selgitusest on täituri kontol 374 eurot 75 senti, millest tuleb tasu nõue osaliselt täita. Allesjäänud 592 eurot 16 senti (966,91–374,75) täidetakse kava järgi.
12.Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule kokkuvõtte võlausaldajate vastustest, usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl 219jj). Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber viie võlausaldaja kohustused kokku 13 768 euro 82 sendi ulatuses. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100% põhinõuetest, v.a AS Swedbank maksekäsust tsiviilasjas nr 2-22-144084 tulenev nõue, mis rahuldatakse 99,34% ulatuses, sest võlausaldaja esitatud nõue ei ühtinud täituri poolt esitatud andmetega tasumise kohta ja usaldusisiku poolt tuvastatud laekumistega. Kohtu hinnangul ei anna see alust jätta kava kinnitamata. Nõuete rahuldamise määr on kõikide võlausaldajate puhul ühesugune, kõik õigustatud põhinõuded tasutakse tervikuna (100% ulatuses või sellele väga lähedases ulatuses 99,34%), v.a eraldi rühmas olev kohtutäituri nõue. Kuigi kohtumäärusega kinnitatud kavaga rahuldatakse kohtutäituri nõue mõnevõrra suuremas
ulatuses, jääb see kavas märgitud kuumakse 380 eurot sisse ning seega on võlgnikule jõukohane
13.Kohtu hinnangul on praegusel juhul võlgniku ja võlausaldajate huvides kava kinnitamine. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetulekute suurust ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõuete rahuldamisel. Võlgnik ei ole maksejõuetu, kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab praegusel juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täitma. Kava täitmine on tõenäoline, võlgniku sissetulekud võimaldavad kavas märgitud igakuist makset maksta. Võlgniku käsutusse jäävast rahast peab ta katma enda igapäevased kulud. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita ja eluase säilitada.
14.Kohus märgib siinkohal, et usaldusisik märkis kavas igakuise maksete suurusteks 353 eurot ja 380 eurot, millest viimane summa sisaldab muuhulgas ka usaldusisiku tasu järelevalve teostamise eest. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu järelevalve teostamise eest määratakse FIMS § 54 lg 3 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Sellest tulenevalt ei määra kohus tasu järelevalve teostamise eest käesolevas määruses ning võlgnikul on kohustus tasuda võlgade ümberkujundamiskavaga hõlmatud nõudeid.
15.FIMS § 26 lg-d 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnikule kuuluva pärandvara ühisuse hinnanguline väärtus on tema kohustustest suurem, siis ei saa rääkida võlgniku püsivast maksejõuetusest vaid tegemist on ajutiste makseraskustega, mida on võimalik võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega vältida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses. Ka pankrotimenetluses kohtulahendita nõuete puhul kontrollitakse vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Võlgade ümberkujundamisel säilib aga võlgniku perel eluase ja kodu, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve.
16.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.
Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.
17.FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.
18.Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni, tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh võlgniku pangakontode arestimised, jõusse. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS § 115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks (TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2 kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 12 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused peatatud.
Eespoolöeldust tulenevalt määrab kohus, et võlgnikul on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist tema kontodele laekunud raha.
19.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Usaldusisik taotles vara- ja kohustuste nimekirjas jätta kava täitmist tagava abinõuna jõusse võlgniku kinnisasjale seatud käsutamise keeld. Kohus leiab, et võlgniku kinnisasjale seatud käsutamise keelumärge tuleb jätta ümberkujundamiskava kehtivuse ajaks jõusse. FIMS § 16 lg 3 kohaselt võib kohus maksejõuetusavalduse menetlemise ajal kohaldada võlgniku vara suhtes abinõusid, mis on vajalikud menetluse eesmärgi saavutamiseks ja võlausaldajate huvide kaitseks. Sätte seletuskirja kohaselt on kohtule antud abinõude valikul ulatuslik kaalutlusruum: kohus hindab abinõude vajadust asjaolude kohaselt ning abinõu peab aitama kaasa võlgade ümberkujundamise menetlusele või tagama maksejõuetusavalduse eesmärgi saavutamise. Kuigi FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud abinõude rakendamine on ajaliselt seotud muu hulgas ümberkujundamiskava kinnitamisega, ei tähenda see kohtu hinnangul iseenesest, et kava kinnitamisel peaks lõppema igasugune võimalus säilitada võlgniku vara käsutamist piirav abinõu. Kava kinnitamisega muutub abinõu eesmärk: menetluse ajal vara säilitamise asemel on pärast kava kinnitamist abinõu eesmärgiks kinnitatud ümberkujundamiskava täitmise tagamine. Kinnitatud ümberkujundamiskava täitmine eeldab, et säilib vara, mille olemasolu ja väärtusega on kava koostamisel ning selle täidetavuse hindamisel arvestatud. Kui võlgnikul oleks pärast kava kinnitamist võimalik selline kinnisasi piiranguteta võõrandada või koormata, võiks see kahjustada võlausaldajate huve ning seada ohtu kava nõuetekohase täitmise. Seetõttu on keelumärke säilitamisel otsene seos ümberkujundamiskava eesmärgi ja selle täitmise tagamisega. TsMS § 445 lg-st 2 tulenevalt võib kohus määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning abinõud otsuse täitmise tagamiseks. Seda sätet koostoimes FiMS-i eesmärgi ja FiMS § 16 lg 3 aluseks oleva põhimõttega arvestades leiab kohus, et kava kinnitamisel võib määrata kava täitmist tagava abinõuna, et võlgniku kinnisasjale seatud keelumärge jääb kehtima kuni ümberkujundamiskava täitmiseni, selle tühistamiseni või muu kohtumääruses nimetatud asjaolu saabumiseni. Käesoleval juhul peab kohus keelumärke säilitamist põhjendatuks, kuna kinnisasi moodustab olulise osa võlgniku varast ning selle võõrandamine või täiendav koormamine kava kehtivuse ajal võiks vähendada võlausaldajate võimalusi saada oma nõuded kavas ettenähtud ulatuses rahuldatud ja ohustada seeläbi ümberkujundamiskava täitmist. Keelumärge ei takista võlgnikul kinnisasja tavapäraselt kasutada, vaid piirab selle käsutamist kava täitmise seisukohalt vajalikus ulatuses. Seetõttu on abinõu kohtu hinnangul eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 11. aprilli 2025. a määrusega muud käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
20.Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava
tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
21.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
22.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1825 eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see OÜ Prolex kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (dtl 223–224). Usaldusisikul kulus ülesannete täitmisele kokku 17,25 tundi (tunnitasuga 100 eurot), sh 6 tundi kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseni, 11,25 tundi kava koostamisele ja suhtlusele võlausaldajate ning võlgnikuga. Usaldusisik ei täpsustanud kohtule enda tasutaotluses olevat ebakõla, seega loeb kohus kava koostamiseks kulunud ajaks 1 tund tunnitasuga 100 eurot kokku 100 eurot, taotluses märgitud 200 euro asemel ning kokku taotluses märgitud tasu suuruseks seega 1725 eurot. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. märtsini 2026 kuupalga alammäär 886 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 177 eurot 20 senti. Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026. a määruse nr 36 kohaselt on alates 1. aprillist 2026 kuupalga alammäär 946 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 189 eurot 20 senti.
Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
23.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Samuti on usaldusisik esitanud kohtule enda tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal kokku 17,25 tundi. Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestused, kuid kohus ei pea sellist ajakulu (6 tundi) võlausaldajate nõuete analüüsimisele ja arvelduskonto töötlemisele põhjendatuks ning ajakulu (4 tundi) vastuväidetega tutvumisele ja kohtule seisukoha koostamisel põhjendatuks. Võttes arvesse, et kaks võlausaldajat esitasid ise ümberarvestatud nõuded ning sisulise vastuväite esitasid kaks võlausaldajat kolmest, samuti pidi kohus täiendavalt täpsustama ühe võlausaldaja nõude kujunemist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks võlausaldajate nõuete analüüsimisele ja arvelduskonto töötlemisele 5 tundi ja vastuväidetega tutvumisele ja kohtule seisukoha koostamisel 2,5 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 14,75 tundi. Eelnevast tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1475 eurot (100*14,75) (ilma käibemaksuta), s.o 1829 eurot koos käibemaksuga.
24.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1100 eurot). Usaldusisiku tasust (1829 eurot) tuleb 1100 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 729 eurot (käibemaksuga) tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks. Usaldusisik palub kanda tasu OÜ Prolex kontole EE672200221013997303. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.