Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4954,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks mogo OÜ ja A. L. vahel 30.03.2017 sõlmitud liisingulepingust nr L30032017/0049 tulenev võlgnevus summas 4844,65 eurot (millest 3779,46 eurot põhivõlgnevus, 407,73 eurot intress, 35,00 eurot sissenõudekulud, 429,93 eurot põhivõlalt alates 01.01.2019 kuni hagi esitamiseni 02.06.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 192,53 eurot põhivõlalt perioodil 03.06.2020 kuni 21.01.2021 (kaasa arvatud) arvestatud viivis).
3.Välja mõista A. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 22.01.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 3779,46 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 640,00 eurot (400,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
6.Mõista A. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 640,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-3759
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on A. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 09.06.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist 24.08.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 07.09.2020 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-3759
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ ja kostja 30.03.2017 liisingulepingu nr L30032017/0049, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas liisinguandja kostjale kokku 3150,00 eurot ja kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Kostja ja liisinguandja sõlmisid 04.08.2017 Lepingu nr L30032017/0049 lisa L30032017/0049-G1, mille alusel laenu summat suurendati 800,00 euro võrra. Kostja ja liisinguandja sõlmisid 20.09.2018 lepingu lisa nr L30032017/0049-G2, mille alusel laenu summat suurendati 104,00 euro võrra. Kostja jäi tasumata põhiosa summas 3779,46 eurot. Seoses sellega, et kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ja sõiduk ei olnud läbinud riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, 31.12.2018 ütles liisinguandja lepingu erakorraliselt üles. 06.02.2019 loovutas liisinguandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 3779,46 eurot, intressid 407,73 eurot, viivised perioodil 01.01.2019 kuni 02.06.2020 429,93 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 03.06.2020 kuni põhinõude summas 3779,46 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud liisinguleping, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas liisinguandja kostjale kokku 3150,00 eurot ning kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi. Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (VÕS § 361) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 18). Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-3759 omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (vt Riigikohtu
13.veebruari 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22). Praegusel juhul ongi esialgne võlausaldaja kostjale antud laenu katteks omandanud kostjalt sõiduki ja kostja laenu osamaksetega n.ö ostab sõidukit tagasi. Seega on leping käsitatav liisingulepinguna. VÕS § 361 sätestab liisingulepingu mõiste, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuna vara ei ole liisinguandjale tagastatud, ei ole võimalik vara väärtust kindlaks määrata ning liisinguandjal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 2 ja 3 alusel sõiduki väärtuse hüvitamist ulatuses, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
8.VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 189 lg 2 ja 3 alusel sõiduki väärtuse hüvitamist ulatuses, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 3779,46 eurot ja enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 407,73 eurot.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
11.Samuti on hagejal VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-3759 Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loteakse viivisemääraks (s.o nn seadusjärgne viivisemäär) käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 02.06.2020 (kaasa arvatud) summas 429,93 eurot täies ulatuses rahuldada. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Perioodil 03.06.2020 kuni 21.01.2021 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 3779,46 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 192,53 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 400,00 eurot ja esindustasu 3,5 tunni eest kokku 420,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
16.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (ca 2 lk sisulist osa) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete muutmist. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-3759 Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.
17.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 640,00 eurot (400,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.