YY (pankrotis) pankrotihaldur I.L hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
107 352 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja YY (pankrotis) pankrotihaldur I.L, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim
2.Võtta asja juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid: Harju Maakohtu 05.02.2020 otsus kriminaalasjas 1-18-1847, 24.11.2020 XYX kinnitus; 08.08.2014 vedelkütuse müügileping, filtreeritud konto väljavõte.
3.Jätta asja juurde võtmata kostja poolt esitatud AS Eesti Posti kviitung, E OÜ arved nr 45 ja 54 koos aktidega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21. juulist 2017 ja kostja e-kirjad 19. novembrist 2020.
4.Harju Maakohtu 17. augusti 2020. a otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja kahju hüvitise 93 100 eurot ületavas osas, viivise nimetatud summalt ületavalt põhinõudelt, menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise (k.a Eesti Vabariigile) osas. Muus osas jätta otsus muutmata, kuid täiendada selle põhjendusi.
1(12)
5.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 6,34% ulatuses hageja ja 93,66% ulatuses kostja kanda.
7.Rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 462 lg 2 esimese lause alusel kostja taotlus poolte isikuandmete avalikustamise piiramiseks.
8.Asendada Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2021. a kohtuotsuse avalikustamisel poolte nimed initsiaalidega ja jätta avalikustamata nende muud isikuandmed. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
10.Võtta asja juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid: Harju Maakohtu 05.02.2020 otsus kriminaalasjas 1-18-1847, 24.11.2020 XYX kinnitus; 08.08.2014 vedelkütuse müügileping, filtreeritud konto väljavõte.
11.Jätta asja juurde võtmata kostja poolt esitatud AS Eesti Posti kviitung, E OÜ arved nr 45 ja 54 koos aktidega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21. juulist 2017 js kostja e-kirjad 19. novembrist 2020.
12.Rahuldada osaliselt YY (pankrotis) pankrotihaldur I.L hagi XX vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
14.Välja mõista XXlt YY (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o 93 100 eurot) alates 02.09.2019. a kuni maakohtu otsuse tegemiseni 7149,50 eurot.
15.Välja mõista XXlt YY (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o 93 100 eurot) alates 18.08.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 6,34% ulatuses hageja ja 93,66% ulatuses kostja kanda.
17.Rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 462 lg 2 esimese lause alusel XX taotlus poolte isikuandmete avalikustamise piiramiseks.
18.Asendada Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2021. a kohtuotsuse avalikustamisel poolte nimed initsiaalidega ja jätta avalikustamata nende muud isikuandmed. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest (v.a isikuandmete piiramise taotluse rahuldamise osas), kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulud määrab kindlaks ja mõistab välja (k.a Eesti Vabariigi kasuks) maakohus mõistliku aja jooksul peale otsuse jõustumist käesolevas asjas.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2(12)
1.02.09.2019 maakohtule esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja hageja pankrotivarasse kahju 99 400 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 02.09.2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - 06.06.2019 kuulutati välja YY (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks I.L; - pankrotimenetluses esitas nõude 297 731,80 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti (edaspidi maksuamet) kaudu; - võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldaja nõuet rahuldada; - perioodil 03.05.2007-07.05.2015 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja, perioodil 07.05.201528.03.2019 R.P ning alates 28.03.2019 kuni tänaseni uuesti kostja; - võlgniku osanikuks on alates 29.04.2015 kuni tänaseni TIBC (Panama äriühing); - võlgniku AS SEB Pank arvelduskontolt nr xxx on perioodil 01.09.2014-31.12.2014, mil kostja oli võlgniku juhatuse liikmeks, kostjale väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 93 000 eurot ja kostjale võlgniku arvelduskontolt ülekandeid 6400 euro ulatuses, kokku 99 400 eurot; - võlgnikul puuduvad eelneva kohta kuludokumendid; - kostja väidete kohaselt on võlgniku raamatupidamise dokumendid antud üle Panama äriühingule; - R.P võlgniku juhatuse liikmena täitis üksnes variisiku ülesandeid ja võlgnik on tegelikult olnud kogu aeg kostja kontrolli all. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata.
4.Kostja leidis, et võlgnikule ei ole kahju tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja tegutses võlgniku juhatuse liikmena perioodil 2007-2015 ja alates 28.03.201931.03.2019; - juhatuse liikme kohustuste täitmise eest sai kostja 700 eurot kuus tasu, talle maksti 2014. aasta 9 kuu käsundi täitmise tasuna 6300 eurot ja 100 eurot gripi vastu vaktsineerimise eest 12.09.2014 ühekordselt pangaülekandega kokku 6400 eurot; - sularahana väljavõetud 93 000 eurot kasutati osaühingu kohustuste täitmiseks seoses järgnevate asjaoludega: a) alates augustist 2014 oli kostja OÜ E (edaspidi E) juhatuse liige ja palus viimase klientidel seoses Es tekkinud konfliktidega tasuda tema poolt väljastatud kauba müügiarved mitte E kontole, vaid võlgniku kontole; - OÜ IN (edaspidi IN) tasus võlgnikule 12.09.2014 müügiarve nr 45 kahe maksena 18.09.2014 kokku 49 950 eurot võlgniku kontole; - 22.09.2014 müügiarve nr. 54 tasus IN 25.09.14 kahe maksena 44 400,00 eurot võlgniku kontole; - kostja tagastas kontolt väljavõetud raha arvel sularahas erinevate suuruste maksetega Ele tema müügiarvete (arve 45 ja 54) alusel võlgnikule laekunud summad 2014.a lõpuks. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja pankrotivarasse 99 400 eurot, viivise perioodil 02.09.2019.-17.08.2020 7633,30 eurot ja alates 18.08.2020 VÕS § 113 lg 1 teises
3(12)
lauses sätestatud määras kuni kohustuse (99 400 eurot) kohase täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 772,21 eurot ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus mõistis välja ka riigilõivu kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 06.06.2019. a kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks I.L; - perioodil 03.05.2007-07.05.2015 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja, 07.05.201528.03.2019 R.P ning alates 28.03.2019 uuesti kostja; - võlgniku osanikuks on alates 29.04.2015 kuni käesoleva ajani Panama äriühing; - võlgniku AS SEB Pank arvelduskontolt on perioodil 01.09.2014-31.12.2014 kostjale väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 93 000 eurot ja võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid kostjale 6400 euro ulatuses, kokku 99 400 eurot, mille kohta puuduvad kuludokumendid. Nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2. Maakohus viitas ka TsÜS §-s 35, ÄS §s 183, § 187 lg-s 1, RPS § 4 p-des 1-5 sätestatule. Kostja poolt haldurile edastatud andmete kohaselt on võlgnikule raamatupidamise dokumendid üle antud Panama äriühingule. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud E poolt INile väljastatud arved nr 45 ja 54 (tl 112, 113) ning arved nr 41, 44, 45, 47, 49, 52, 54, 59, 62, 65, 67, 70, 71, 72, 74 (tl 128-142). Kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon kogukaaluga 1,026 kg on kostja selgituste kohaselt saadetud uue omaniku palvel 18.05.2015 Eesti Posti vahendusel Hong Kongi ning asub Panama äriühingu valduses. Kohus kostja selgitusi veenvaks ei pea. Isegi juhul kui kostja saatis 18.05.2015 AS-i Eesti Post vahendusel postipaki Hong Kongi, puuduvad käesolevas menetlused tõendid postipaki sisu kohta. Kohtule teadaolevalt esitatakse väited postipakiga raamatupidamise dokumentide uutele osanikele ning juhatuse liikmetele saatmise kohta üksnes eesmärgiga jätta mulje justkui oleks raamatupidamisdokumendid uuele osanikule või juhatuse liikmele üle antud. Kostja poolt käesolevas menetluses esitatud tõendid ei tõenda 93 000 euro kasutamist võlgniku huvides, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et 6400 euro väljamakseks kostja enda kontole oleks olnud õiguslik alus. Kostja väited selle kohta, et 6400 eurot tasuti käsundi täitmise eest, kohus veenvaks ei pea. Hageja on esile toonud, et võlgnik on 2014. a maksnud igakuist töötasu K.T ning väljamaksetelt on arvestatud ka tasumisele kuuluvad maksud, kuid mingeid deklareeritud väljamakseid XXle 2014. aastal tehtud ei ole. Tõendamata on kostja väited, et ta oli sunnitud 93 000 eurot võlgniku arvelduskontolt sularahas 1000 euro kaupa välja võtma selleks, et anda need Ele (tl 108-109). Kostja selgitus ei ole eluliselt usutav juba seetõttu, et arvete nr 45 ja 54 väljastamise kuupäevad ja tasumise tähtajad ei ole mingis loogilises seoses sularaha väljavõtmise kuupäevadega (tl 116). Võlasuhe ei teki üksnes arvest (VÕS § 3). Kuivõrd kogu sularahas arveldamine on dokumenteerimata ning puuduvad raamatupidamise algdokumendid, kinnitab see kostjapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist võlgniku vara hoidmisel ja raamatupidamise korraldamisel. Kostja on seega tekitanud äriühingule VÕS § 128 lg 3 alusel kahju. Võlgniku vara vähenemine on põhjuslikus seoses kostja poolt 99 400 euro võlgniku arvelduskontolt teostatud alusetute väljamaksetega.
4(12)
Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ning hageja nõue kostjalt 99 400 euro väljamõistmiseks võlgniku pankrotivarasse kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis perioodil 02.09.2019.-17.08.2020 7633,30 eurot ja alates 18.08.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse (99 400 eurot) kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu 1500 eurot ja riigilõivu hagi tagamise avalduselt 50 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistis kohus kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja õigusabikulud 772,21 eurot, sh käibemaksu 20%. Tasu õigusteenuse eest summas 156 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja taotluse alusel määras maakohus, et kostja peab otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMs § 177 lg 4). Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud hindamata kõik kostja poolt esitatud tõendid ega ole seda põhjendanud. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi faktiliste ja õiguslike väidetega. Kohus on märkinud, et teadaolevalt esitatakse väited postipakiga raamatupidamisdokumentide uutele osanikele ja juhatuse liikmetele saatmise kohta üksnes eesmärgiga jätta mulje justkui oleks dokumendid uuele osanikule või juhatuse liikmele üle antud. Maakohus pole märkinud, mille põhjal loeb ta selle asjaolu üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 tähenduses. Kaevatavast kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks selle asjaolu esinemist kasvõi hüpoteetiliselt võimalikuks pidanud ja seda järelduste tegemisel arvestanud. Ehkki pooled ei ole esitanud kohtule AS-i Eesti Post 18.05.2015 kviitungit nr 2250628, millega kostja väitel saadeti võlgniku raamatupidamisdokumendid osaühingu uueks osanikuks saanud Panama äriühingu Honkongis asuvale aadressile, ei saa vaidlust olla nimetatud kviitungi eksisteerimises. Selle originaaleksemplar asub siiani kostja valduses. Kviitungi andmed sisalduvad hageja poolt kohtule hagiavalduse lisana nr 7 esitatud e-kirjavahetuse hulgas sisalduvas XX poolt 19.06.2020 võlgniku pankrotihaldurile I.Lle saadetud e-kirjas. Kohtule esitatud e-kirjade hulgas on lisaks Panama Äriühingu varahoidja Z.A.C 15.05.2015 e-kiri, milles tehti teatavaks aadress, kuhu tuli võlgniku raamatupidamisdokumendid finantskontrolliks saata posti teel. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta peab kostja väidet käsunduslepingu alusel 6400 euro saamise kohta ebaveenvaks. 6400 euro väljamakseks kostja pangakontole esines õiguslik alus (VÕS § 619 ja § 627 lg 1). Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei pea kostja maakohtus esitatud 23.04.2020 vastuse p-des 3 ja 5 käsitlust usutavaks. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid, et tema poolt võlgniku arvelduskontolt sularaha väljavõtmised kogusummas 93 000 eurot ei ole tehtud õigusliku aluseta. Apellandi väidet, mille
5(12)
kohaselt tagastati võlgniku arveldusarvelt sularahas väljavõetud rahasummad 93 000 eurot raha omanikuks olnud Ele, tõendab vähemalt kaudselt 08.02.2020 jõustunud Harju Maakohtu 05.02.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-1847, mille hagiasja materjalide juurde võtmisest maakohus 15.06.2020 toimunud kohtuistungil keeldus, põhjendades seda tõendi hilinenud esitamisega. Kohtuotsusega tuvastati kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus, et kostja E juhatuse liikmena ostis E poolt AS-ile Letofin müüdud kütuse käibemaksukohustuslastena registreerimata isikutelt sularaha eest. Nimetatud vedelkütus osteti just nende sularahasummade eest, mis võeti osade kaupa välja võlgniku SEB panga arvelduskontolt perioodil 01.09.2014 – 31.12.2014 kostjale väljastatud pangakaardiga. Rahasummasid kasutati E majandustegevuse tarvis. Nimetatud kinnitab kostja väidet, et E arvete alusel INi poolt võlgniku pangakontole kantud rahasummad kuulusid Ele ning nende arvelt tasuti E ostetud kauba eest või võeti summad sularahas võlgniku pangakontolt välja ja anti üle Ele. Võlgniku pangakontodelt sularaha väljavõtmise aeg langeb kokku ajaga, mil sularaha eest osteti vedelkütust ja deklareeriti valeandmeid E käibedeklaratsioonides. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja osundusele, et E poolt INile väljastatud arvetel on kirjas, et arve tuleb tasuda võlgniku pangakontole. Samuti on kohus jätnud arvesse võtmata võlgniku pangakonto väljavõtte andmed, millest on tuvastatav, et IN tasus arvetel märgitud summad võlgniku eelnevalt nimetatud pangakontole. Arvete laekumised võlgniku arveldusarvele toimusid ajavahemikus 10.09.2014 – 14.10.2014. Tehingupooled arveldasid samamoodi ka varem, kuid varasemaid arveid ei ole kostja valduses, kuna neid ei olnud tema suhtes menetletud kriminaalasja materjalide hulgas. Arvestades võlgniku pangakonto väljavõttel kajastuvaid E arvete alusel IN poolt tasutud summasid, summade tasumise aega, maksekorraldustes märgitud arvete numbreid ning kõnesolevatel arvetel märgitud ja pangakontole laekunud summade kokkulangevust, ei ole kahtlust, et arved väljastati nendel märgitud kuupäevadel, mitte ei koostatud neid tagantjärele. El ei olnud õiguslikku alust jätta INi poolt tasutud summad endale. 93 000 euro tagastamist ei soovi IN ja selle tasumist 15.10.2015 jagunemise tõttu lõppenud E õigusjärglane. Nimetatu kinnitab kostja seisukohti. Apellant esitab taotluse võtta asja materjalide juurde jõustunud Harju Maakohtu 05.02.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-1847. Tõendi asja materjalide juurde võtmine ei saanud põhjustada menetluse lahendamise viibimist, sest hagejale jäi piisav aeg tõendiga tutvumiseks ning selle usaldusväärsuse ja asjakohasuse kohta seisukoha avaldamiseks. Maakohus pidanuks 15.06.2020 asjas toimunud kohtuistungil 09.06.2020 esitatud tõendi vastu võtma ning kostja väidetud asjaolude esinemist selle põhjal hindama. Kostja taotleb, et hagiasjas tehtava kohtumenetlust lõpetava ja arvutivõrgus avalikustamisele kuuluvas kohtlahendis asendataks selles märgitud andmesubjektide nimed initsiaalide või tähemärkidega ning ei avalikustataks nende isikukoode, sünniaegu, registrikoode ega aadresse (TsMS § 462 lg-st 2). Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
6(12)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 93 100 eurot ületavas osas, viivised vastavalt põhinõudelt. Seoses sellega tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise (k.a Eesti Vabariigile) osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
9.Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja vastuväite ringkonnakohtu tegevusele (I), võtab seisukoha kostja väidete osas seoses võlgniku dokumentide saatmisega Panama äriühingule (II), võlgniku poolt kostjale ülekantud 6400 euroga tekitatud kahju kohta (III), kostja poolt sularaha võlgniku kontolt väljavõtmisega kahju 93 000 euro tekitamise kohta (IV) ja teeb menetluslikud otsused (V).
10.Maakohus tuvastas asjas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: - 06.06.2019. a kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks I.L; - perioodil 03.05.2007-07.05.2015 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja, 07.05.201528.03.2019 R.P ning alates 28.03.2019 uuesti kostja; - võlgniku osanikuks on alates 29.04.2015 kuni käesoleva ajani Panama äriühing; - võlgniku AS SEB Pank arvelduskontolt on perioodil 01.09.2014-31.12.2014 kostjale väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 93 000 eurot ja võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid 6400 euro ulatuses, kokku 99 400 eurot, mille kohta puuduvad kuludokumendid; - võlgnik on 2014. a maksnud igakuist töötasu K.T ning väljamaksetelt on arvestatud ka tasumisele kuuluvad maksud, kuid deklareeritud väljamakseid XXle 2014. aastal tehtud ei ole. I
11.13.11.2020 kirjas leidis ringkonnakohus, et maakohus ei ole asja arutanud ammendavalt ja on jätnud pooltele selgitamata tõendamiskoormuse.
11.1.Kuna nimetatud menetluslikud minetused olid kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad, selgitas ringkonnakohus oma 13.11.2020 kirjas tõendamiskoormust, andis kostjale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, võttis vastu ka kostja apellatsioonimenetluses esitatud tõendi, s.o otsuse kriminaalasjas 1-18-1847 ning andis hagejale võimaluse esitada oma seisukoht nimetatud tõendi osas. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavad seisukohad, tõendid ja taotlused kuni 25.11.2020 ja seisukohad vastaspoole seisukohtadele kuni 04.12.2020.
11.2.02.11.2020 menetlusdokumendis esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et ringkonnakohus rikkus eelnimetatuga oluliselt menetlussätteid. Ringkonnakohus väljus kostja apellatsioonkaebuse piiridest, sest kostja ei tuginenud asjaolule, et maakohus ei selgitanud tõendamiskoormust. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust ja jagas tõendamiskoormuse õigesti. Kostja oli oma tõendamiskoormuse sisust teadlik ja ringkonnakohus ei saa vastu võtta uusi tõendeid. Hageja esitas alternatiivselt ka oma seisukoha ringkonnakohtu poolt vastu võetud tõendi (otsus kriminaalasjas 1-18-1847) kohta.
11.2.Kolleegium jätab hageja vastuväite ringkonnakohtu tegevusele rahuldamata ja jääb seisukoha juurde, et maakohus ei arutanud asja ammendavalt ega selgitanud tõendamiskoormust. Üldise tõendamiskoormuse võttis kostja omaks ja pakkus omapoolse
7(12)
selgituse kujunenud olukorra kohta. Kostja selgitused on aga niivõrd arusaamatud ja tõenditega seostamata, et nende pinnalt poleks ringkonnakohtul ilma täiendavate selgituste ja tõenditeta olnud võimalik otsust teha. Maakohus ei kohaldanud ega selgitanud lisaks kostjale ÄS § 173 lg 6 I ja II lausest tulenevat, et osanikel tuleb otsus kostjale tasu maksmise kohta vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg.
11.3.09.06.2020 esitas kostja täiendavad selgitused ja taotluse tõendi (kriminaalasjas tehtud otsuse) vastuvõtmiseks. Kostja märkis, et tõendist omavad tähendust kaks lõiku. Hageja vaidles tõendi asja juurde võtmisele 12.06.2020 menetlusdokumendis vastu, kuna tõend oli esitatud 5 päeva ja 3 tööpäeva enne kohtuistungi toimumist ning hagejale ei jäänud piisavalt aega sellega tutvuda. Maakohus jättis 15.06.2020 tõendi vastu võtmata, kuna see oli esitatud hilinemisega. Formaalselt oli tõend esitatud hilinemisega, kuid kolleegiumi arvates saanuks hageja võtta seisukoha tõendi suhtes, kuna kostja viitas selle kahele lõigule. Hageja oleks võinud oma seisukoha väljendada ka suuliselt 15.06.2020 kohtuistungil. Mingeid täiendavaid asjaolusid ega tõendeid hagejal vaja esitada ei olnud, nagu nähtub apellatsioonimenetluses hagejale antud võimalusest need esitada. II
12.Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et tal puuduvad raamatupidamise dokumendid, kuna ta on need edastanud Panama äriühingule.
12.1.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette viimase poolt antud hinnangut, et teadaolevalt esitatakse väited postipakiga raamatupidamisdokumentide uutele osanikele ja juhatuse liikmetele saatmise kohta üksnes eesmärgiga jätta mulje justkui oleks dokumendid uuele osanikule või juhatuse liikmele üle antud. Kostja heidab maakohtule ette nimetatud väite üldtuntuks lugemist.
12.2.Maakohus ei ole kaevatavas otsuses selgitanud, kas loeb sellise väite üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 tähenduses või kajastab see kohtu siseveendumust. Konkreetsele Panama äriühinguga seoses leiab kohtuvälistest allikates kinnitust maakohtu seisukohale, et tegemist on Eesti maksuvõlglaste likvideerimisel kasutatava äriühinguga, mille kaudu peidetakse n.ö jälgi (vt nt 21. aprill 2016 Postimehe artikkel „Sajad maksuvõlglased lähevad Panama kaudu ühishauda“, kättesaadav internetis: https://majandus24.postimees.ee/3665419/sajad-maksuvolglasedlahevad-panama-kaudu-uhishauda). Samas võib väide kajastada ka maakohtu siseveendumust, kes on analoogseid asju, milles äriühingu juhatus väidab dokumentide üleandmist Panama äriühingule, pidanud korduvalt lahendama. Ka käesolev ringkonnakohtu koosseis võib sellistele lahenditele oma praktikast viidata (vt nt TRKo 07.02.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-19258, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=263751470).
12.3.Seega ei ole maakohtu seisukoht ebaõige ja kostja väited väidetava võlgniku dokumentide saatmisest Panama äriühingule ei ole veenvad isegi siis, kui sellise üleandmise kohta on kostjal esitada postipaki saatmise kviitung ja Panama äriühingu varahoidja e-kiri 15. maist 2015, milles tehakse teatavaks aadress, kuhu tuli võlgniku raamatupidamisdokumendid saata posti teel (kostja 19.06.2019 kirjavahetus pankrotihalduriga, I kd, tl 42). Isegi kui kostja väited dokumentide üleandmise kohta on õiged, on kostja ise korraldanud skeemi, mille kohaselt antakse dokumendid Panama äriühingule, kust neid hiljem kätte saada on võimatu. Sellise tegevuse tulemusena kannab kostja riski, et ta ei suuda oma väiteid käesolevas menetluses tõendada.
8(12)
12.4.Ringkonnakohus ei võta asja juurde ja tagastab kostjale apellatsioonimenetluses esitatud AS Eesti Posti kviitungi, kuna tõend on esitatud hilinemisega ja ei oma asja lahendamisel ka tähendust. III
13.Hageja tugineb asjaolule, et kostjal puudus õiguslik alus endale 6400 euro maksmiseks ja selliselt tegutsedes rikkus hageja oma hoolsuskohustust.
13.1.Kostja selgitas maakohtu menetluses (23.04.2020 menetlusdokumendi p-s 4), et võlgnikult 12.09.2014 saadud 6400 eurot oli 9 kuu eest makstav tasu kostjaga kui juhatuse liikmega sõlmitud suulise käsunduslepingu täitmise eest, milleks oli 700 eurot kuus. Pangaülekande selgitusse märgitud SRK tähendavat lahti seletatult „Semiluxi Raha Käsundi eest“. Lisaks maksis võlgnik kostjale kui juhatuse liikmele 100 eurot vaktsineerimiseks gripihooaja künnisel. Tõendeid nimetatu tõendamiseks kostja maakohtu menetluses ei esitanud. Maakohus pidas kostja väiteid ebaveenvaks, kuid ei selgitanud kostjale ÄS § 173 lg 6 I ja II lausest tulenevat. Nimetatud minetuse on ringkonnakohus kõrvaldanud.
13.2.Apellatsioonimenetluses selgitas kostja, et osanike otsust kirjalikult ei vormistatud, tasu tagantjärele maksmises lepiti kokku osanikuga. Asjaolu tõendamiseks esitas kostja enda ja osaniku ühise kirjaliku kinnituse 24. novembrist 2020. Kinnitusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et võlgniku osanik ja kostja leppisid suuliselt kokku, et kostjale tasutakse juhatuse liikme tasu; tasu konkreetset suurust kindlaks ei määratud, kuid selle ülempiir oli 1000 eurot kuus ja tingimuseks oli ka see, et osaühing pidi olema isemajandav ning osanik tasu väljamaksmiseks mingeid kohustusi ei võtnud; käsunditasu suurus määrati järgmiseks aastaks sellele eelnenud majandusaasta viimasel päeval, s.o 31.12.2013.
13.3.Võlgniku äriregistri andmete väljatrükiga (I kd, tl 30-31) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et võlgniku osanik oli ajavahemikul 01.10.2013- 29.04.2015 PC OÜ, kelle juhatuse liige ja ainuosanik oli Y.X. Viimane on vaidlustamata asjaoludel kostja poeg.
13.4.Hageja peab tõendit ebausaldusväärseks põhjusel, et ilmselt on see koostatud poja poolt isa aitamiseks. Kolleegium nimetatuga ei nõustu. Üksnes asjaolust, et tegemist on kostja pojaga, ei saa järeldada, et selline kokkulepe ei eksisteerinud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostjale makstud juhatuse liikme tasu on jäetud deklareerimata, kuid võlgniku töötajale K.T makstud töötasult on arvestatud ka tasumisele kuuluvad maksud, ei lükka ümber tasukokkuleppe olemasolu.
13.5.Juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel. Äriühingu juhtorgani liikmeks olekuga ei kaasne siiski automaatselt õigust saada tasu. Selleks peavad olema täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 1801 lg 1 sätestatud eeldused. Osaühingus on juhatuse liikmete tasustamise otsustamine nõukogu puudumisel osanike pädevuses. Samas ei keela seadus kirjaliku otsuse puudumisel kiita tehingut heaks tagantjärgi (VÕS § 129 lg 1 mõttes) kirjalikus vormis, nagu see käesoleval juhul on toimunud. Kinnitusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostjal oli õigus saada juhatuse liikme tasu. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid seoses tasu suurusega 700 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et tasu maksti 9 kuu eest tagantjärele, seega ei ole kostja saanud 9 x 700 = 6300 eurot võlgnikult ilma õigusliku aluseta ja nimetatud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
9(12)
14.Tõendamata on kostja väited, et võlgnik maksis kostjale 100 eurot gripivaktsiini eest. Nimetatud osas kuulub hagi rahuldamisele, kuna kostja pole tõendanud, et tal oli õiguslik alus nimetatud summa saamiseks oma arveldusarvele. IV
15.Maakohus tuvastas, et kostja kui võlgniku juhatuse liige on võtnud temale väljastatud pangakaardiga võlgniku SEB panga kontolt perioodil 01.09.2014-31.12.2014 sularahas 93 000 eurot. Puudub vaidlus, et selle kohta ei ole hagejale esitatud kuludokumente. Pooled vaidlevad, kas nimetatud raha kasutas kostja võlgniku huvides ehk tegeles korraliku ettevõtja hoolsusega.
15.1.Kolleegium jääb käesoleva otsuse p-s 12.3. toodud raamatupidamisdokumentide Panama äriühingule saatmise osas.
seisukohtade
juurde
15.2.Kostja selgitus maakohtus 93 000 euro sularahas 1000-euroste summade kaupa väljavõtmisele oli kokkuvõtlikult järgmine: kostja asus augustis 2014 täitma E juhatuse liikme kohustusi; E endise juhatuse liikme ja osanike vahel oli tekkinud konflikt; eelneva tõttu palus kostja tasuda E klientidel E poolt esitatud arved võlgniku kontole.
15.3.Kostja selgitas, et IN tasus võlgnikule 12.09.2014 väljastatud müügiarve nr 45 kahe maksena 18.09.2014 kokku 49 950 võlgniku kontole. 22.09.2014 väljastatud müügiarve nr 54 tasus IN 25.09.14 kahe maksena summas 44 400 võlgniku kontole. Võlgniku SEB panga konto väljavõttega (I kd, tl 33-41) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 18.09.2014 on IN teinud võlgnikule kaks ülekannet märkusega „E OÜ“ vastavalt 30 000 + 19 950 = 49 950 eurot ning 25.09.2014 on IN teinud võlgnikule kaks ülekannet vastavalt 30 000 + 14 400 = 44 400 eurot. Kokku on võlgnikule eelnimetatud maksetega tasutud 94 350 eurot.
15.4.Apellatsioonimenetluses esitatud E ja INi 08.08.2014 sõlmitud müügilepinguga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et E müüjana ja IN ostjana olid sõlminud vedelkütuse müügilepingu ning lepingu p 5.2. kohaselt pidi IN tasuma kütuse eest vastavalt arvel näidatud arveldusarvele.
15.5.E müügiarvetega nr. 45 12. septembrist 2014 ja nr 54 22.09.2014 INile (I kd, tl 112-113) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et arvetel kajastub palve tasuda arve võlgniku kontole. Arvete kogusumma on vastavalt 49 950 + 44 400 = 94 350 eurot. Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud need ka digiallkirjastatuna (maakohtus kostja enda poolt kinnitatud koopiana) ja aktid kütuse üleandmise kohta. Arvetel kajastub märge, et need on digiallkirjastatud. Pooltel pole iseenesest olnud vaidlust, et nimetatud arved on E poolt esitatud ja aktide alusel on kütus üle antud, mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta digiallkirjastatud arveid ega akte täiendavalt asja juurde ja tagastab need kostjale.
15.6.Kostja on selgitanud, et võlgnikul alusetu rikastumise olukorra vältimiseks võttis ta võlgniku kontolt erinevas suuruses raha ja tagastas Ele viimase raha 2014. aasta lõpuks 1350 eurot väiksemas summas kui peaks. Kostja väidetel leppisid saamatajäänud summa osas ettevõtete osanikud kokku eraldi. Viimast väidet kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud kassa sissetuleku ordereid ega muid sularaha üleandmist kinnitavaid dokumente oma väidete tõendamiseks.
15.7.Ringkonnakohtu palvele selgitada, miks võeti rahasummad välja osade kaupa sularahas selgitab kostja 25.11.2020 menetlusdokumendis seda asjaoluga, et pangast oli vastavate limiitide tõttu võimalik välja võtta sularaha 1000 eurot korraga ja kuni 3000 eurot ööpäevas.
10(12)
Võlgniku kontolt raha sularahas väljavõtmist selle asemel, et kanda see E kontole, põhjendab kostja asjaoluga, et sellisel viisil oli tagatud summade säilimine ja jäämine kostja valdusesse seoses E endiste osanike ja juhatuse liikmete vahel puhkenud konfliktiga. Lisaks põhjendab kostja sularaha väljavõtmist selle tasumisega erinevatele kütust müünud isikutele, kes ei olnud käibemaksukohustuslased ja soovisid kauba eest tasumist sularahas. Müüjatelt soetati kütust kostja seletuste kohaselt erinevatel kuupäevadel väiksemate partiide kaupa ning müüdi hiljem suurema kogusena AS-ile Letofin. Nimetatud väited on konkretiseerimata ja ka tõendamata. Nimetatu tõendamiseks on kostja esitanud otsuse kriminaalasjas nr 1-18-1847. Kohtuotsusest nähtub, et kostja ostis E juhatuse liikmena AS-ile Letofin müüdud kütuse käibemaksukohustuslasena registreerimata isikutelt sularaha eest. Nimetatud tõendist nähtuvaid asjaolusid ei ole võimalik seostada käesolevas menetluses esitatud kostja konkretiseerimata väidetega.
15.8.Lisaks selgitab kostja, et võttis võlgniku pangakontolt INilt laekunud rahasummade arvelt sularaha välja ka enne 18.09.2014. Nimetatu kinnitamiseks esitas kostja E poolt INile perioodil 09.09.2014-06.10.2014 kauba eest väljastatud arved (I kd, tl 128-141). Arvetelt nr 41 ja 44 nähtub, et E väljastas INile arved vastavalt 76 380 euro ja 28 860 euro tasumiseks 11.09.2014 palvega tasuda arves nõutud summad võlgniku arveldusarvele. Pangakonto väljavõttest ( I kd, tl 33-41) nähtub, et IN tasus arve nr 41 osade kaupa 10.09.2014 ja 12.09.2019 ja arve nr 44 17.09.2014.
15.9.Hageja on selgitanud, et IN tasus võlgniku pangakontole ajavahemikule 01.09.201431.12.2014 Ele viitavaid ülekandeid kokku 456 000 eurot. Nimetatu on tõendatud võlgniku pangakonto filtreeritud väljavõttega ajavahemikust 01.01.1014-15-04.2019. Hageja selgituste kohaselt ei ole kostja kogu seda raha sularahas välja võtnud ja 456 000 - 93 000 = 363 000 eurot ei ole kostja Ele üle andnud ega ka E arveldusarvele üle kandnud. Maakohus tuvastas, et 93 000 eurot võttis kostja välja sularahas perioodil 01.09.2014-31.12.2014. Kostja ei ole selgitanud, miks võlgnik ei tagastanud kõiki INi poolt Ele märgitud viitega summasid.
15.10.Kostja leiab, et raha tagastamist kinnitab asjaolu, et IN ega E õigusjärglane ei esitanud nõudeid ega pretensioone raha tagastamise asjus. Samuti ei nähtu hageja esitatud SEB konto väljavõttelt selle summa pangaülekandega tasumist. Kolleegiumi hinnangul pole menetluses esitatud tõendite alusel võimalik üheselt tuvastada, miks pole vastavaid nõudeid esitanud. Nimetatu võib olla seletatav hageja menetluses esitatud seisukohaga, et INilt laekunud raha kuulus võlgnikule ning võlgnik ei olnud kohustatud seda välja andma.
15.11.Arvestades, et kostja ei ole esitanud sularaha üleandmise kohta Ele kassa sissetuleku ordereid ega muid sularaha üleandmist kinnitavaid dokumente, kostja seletustes esineb mitmeid vasturääkivusi (mida kostja 93 000 euroga tegi – kas maksis E võlgnevust tagasi või ostis selle eest sularahas kütust), kostja väited on konkretiseerimata ja osaliselt tõendamata (saamatajäänud summade osas osanike kokkuleppe kohta), ei ole kostja poolt esitatud väidetest ja tõenditest võimalik teha järeldust, et 93 000 eurot sularaha kasutati võlgniku huvides.
16.Seega on hageja nõue kostja vastu 100 + 93 000 = 93 100 euro kahju hüvitise saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seoses põhinõude vähendamisega kuulub vähendamisele ka viivisenõue. Viivis põhinõudelt (s.o 93 100 eurot) alates 02.09.2019. a kuni maakohtu otsuse tegemiseni 17.08.2020 kuulub väljamõistmisele 7149,50 euro ulatuses ja edasiulatuvalt samalt põhisummalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Kõik summad kuuluvad väljamõistmisele võlgniku pankrotivarasse.
11(12)
V
17.Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja poolt esitatud E ja INi vahel sõlmitud vedelkütuse müügilepingu 8. augustist 2014, kostja ja Y.Xi 24.11.2020 kinnituse. Samuti võtab ringkonnakohus asja juurde võlgniku pangakonto filtreeritud väljavõtte ajavahemikust 01.01.2014-15.04.2019. Ringkonnakohus ei võta asja juurde arvete juurde kuuluvaid üleandmise akti nr 1 12. septembrist 2014 ja üleandmise akti nr 2 22. septembrist 2014, 21.07.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja kostja e-kirju 19. novembrist 2020. Ekirjadega soovib kostja tõendada digitaalselt allkirjastatud arvete nr 45 ja 54 koos aktidega saamist alles peale ringkonnakohtu kirja saamist, kuid nimetatud asjaolule ei ole vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Tõendid, mida ringkonnakohus asja juurde ei võta, eemaldatakse pabertoimikust, kuid seoses elektroonilise saatmisega kohtule neid kostjale ei tagastata.
18.Ringkonnakohus ei võta asja juurde prokuratuuri määrust kriminaalasja lõpetamise kohta, kuna asjaolul, et vaidlusaluses kriminaalasjas oli kahtlustatavaks ka E, kelle suhtes menetluse lõpetati seoses juriidilise isiku lõppemisega, ei ole asja lahendamisel käesoleva menetluse seisukohalt tähtsust.
19.Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud ringkonnakohtule taotluse kohtuotsuse avalikustamisel nimede initsiaalidega asendamiseks ja muude isikuandmete avalikustamata jätmiseks. Hageja pole taotlusele vastu vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et andmesubjektide isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 462 lg 2 esimese lause alusel rahuldada.
20.TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu (99 400 eurost jääb rahuldamata 6300 eurot) jäävad menetluskulud 6,34% ulatuses hageja ja 93,66% ulatuses kostja kanda. Kuna maakohus ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus peab vastavalt menetluskulude jaotusele määrama uuesti ka poolte poolt riigituludesse makstavad summad (hagejale antud riigi õigusabi riigilõivudest vabastamiseks).
21.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.