YY OÜ (pankrotis) pankrotihaldur I. L. hagi XX vastu kahju hüvitamiseks. Hagi hind 107 352 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: YY OÜ (pankrotis, registrikood xxx) pankrotihaldur I. L. (aadress xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (Kaevando & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: XX (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Siim (Cuesta Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 15. juunil 2020. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada YY OÜ (pankrotis) pankrotihaldur I. L. hagi XX vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XX’ilt YY OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kahju hüvitis summas 99 400 eurot.
3.Välja mõista XXilt YY OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o. 99 400 eurot) alates 02.09.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 7 633,30 eurot.
4.Välja mõista XX’ilt YY OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o. 99 400 eurot) alates 18.08.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta XX kanda.
2.Välja mõista XX’ilt menetluskulud summas 772,21 eurot pankrotihaldur I. L. kasuks.
YY OÜ (pankrotis)
3.Välja mõista XX’ilt YYOÜ (pankrotis) pankrotihaldur I. L. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 772,21 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Välja mõista XXilt Eesti Vabariigi kasuks 1 550 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
5.Kohustada XXit tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 1 550 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtu 06.06.2019.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-4965 kuulutati välja YY OÜ (edaspidi ka võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks I. L.. Võlgniku pankrotimenetluses esitati 1 võlausaldaja, so Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu poolt nõue kogusummas 297 731,80 eurot. Võlg tuleneb 20.04.2015.a. maksuotsusega nr. 12.2-3/026859-10 ja 02.02.2015.a. korraldusega nr. 13-11/10406 võlgnikku tasumisele kohustatud maksusummadest. Peale selle on võlgnikule 22.10.2014.a. korraldusega nr. 12.23/026859-2 ja 19.12.2014.a. korraldusega nr. 9-1.1/70364 määratud sunniraha korralduste tähtaegselt täitmata jätmise eest. Täiendavalt on 12.06.2019.a. intressinõudega nr. 133/93998 võlgniku poolt tasumata maksusummadelt arvestatud intress. Vastavalt kontrollaktile soetas võlgnik F OÜ-lt perioodil 2012.a. juuni kuni 2013.a. juuni palkmaja ehitusteenuseid ning arvestas arvetele lisatud käibemaksu kokku summas 58 375,69 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et F OÜ-lt soetatud palkmaja ehitusteenused ei ole seotud võlgniku maksustatava käibe või ettevõtlusega, seega kajastas võlgnik käibemaksu summas 58 375,69 eurot alusetult ning võlgnikul puudus palkmaja ehitusega seotud kuludelt tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Lisaks tuvastas Maksu- ja Tolliamet, et võlgnik on jätnud deklareerimata ja tasuma tulumaksu kuludelt, mis on tehtud ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks summas 90 205,68 eurot. Teadaolev vara, mille arvelt võlausaldaja nõuet rahuldada, võlgnikul puudub.
2.Äriregistris võlgniku kohta avaldatud andmetest nähtub, et perioodil 03.05.2007.a. kuni 07.05.2015.a. oli võlgniku juhatuse liikmeks XX. Perioodil 07.05.2015.a. kuni 28.03.2019.a. oli võlgniku juhatuse liikmeks R. P. ning alates 28.03.2019.a. kuni tänaseni uuesti kostja. Võlgniku osanikuks on alates 29.04.2015.a. kuni tänaseni X.
3.Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontolt nr. EExxx on perioodil 01.09.2014.a. kuni 31.12.2014.a. kostjale väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 93 000,00 eurot. Lisaks on kostjale võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid 6 400,00 euro ulatuses. Seega on perioodil, mil kostja oli võlgniku juhatuse liikmeks tehtud võlgniku arvelduskontolt kostjale ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 99 400,00 eurot.
4.Võlgnikul puuduvad arvelduskontolt kostja poolt sularahas välja võetud või kostja arvelduskontole kantud summade kohta kuludokumendid. Igal juhul ei leidu need kättesaadavate võlgniku dokumentide hulgas ning neid ei ole hagejale üle antud, vaatamata hageja järelepärimisle. Kostja poolt edastatud andmete kohaselt on võlgniku raamatupidamise dokumendid antud üle Panama ettevõttele X.
5.ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt. Riigikohtu 03.03.2014.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-197-13, p. 14).
6.Hageja on seisukohal, et kostja poolne juhatuse liikme kohustuste rikkumine on tõendatud ka juhul, kui kostja poolt võlgniku arvelduskontolt välja võetud raha kasutamist peaks tõendama hageja. Hageja selgitab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183). Raamatupidamise korraldamine on üks peamisi järelevalve teostamise vahendeid. RPS §-st 4 saab järeldada, et osaühingu juhatus peab korraldama äriühingu kõigi majandustehingute dokumenteerimise ja vastava dokumentatsiooni säilitamise. Kuna juhatusel on kohustus raamatupidamist korraldada ja kõiki dokumente säilitada ning võlgniku pankroti väljakuulutamisel vastavad dokumendid pankrotihaldurile üle anda, siis asjaolust, et kõnesolevate arvelduste kohta kuludokumendid puuduvad saab järeldada, et vastavaid ülekandeid ei ole võlgniku huvides tehtud. Seega on kostja oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuivõrd kostja ei ole taganud tema juhtimisel olnud võlgniku raamatupidamisarvestuse pidamist või selle säilimist.
7.Hageja hinnangul ei ole usutav kostja väide selle kohta, et võlgniku raamatupidamise dokumendid on edastatud kostja poolt Panamale võlgniku osaniku X. aadressile. Tegemist on ettevõttega, kes omab äriregistri andmetel seoseid enam kui 170 ettevõttega, millest enamik on kustutamishoiatusega, likvideerimisel või pankrotis. Hageja hinnangul on tahetud kostja poolt esitatud väitega ning sellele lisatud Eesti Posti kviitungiga jätta üksnes muljet, et võlgniku raamatupidamise dokumendid on Panamale edastatud, kuid tegelikkuses seda tehtud ei ole. Hageja hinnangul täitis ka R.P. võlgniku juhatuse liikmena üksnes variisiku ülesandeid ja võlgnik on tegelikult olnud koguaeg kostja kontrolli all. Seda ilmestab ka asjaolu, et kostja on alates
28.03.2019.a., sh kui võlgniku osanikuks oli X. asunud uuesti täitma võlgniku juhatuse liikme ülesandeid.
8.ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Õigusalases kirjanduses väljendatu kohaselt tähendab see muu hulgas kohustust luua organisatsioonilised tingimused selliselt, et äriühing oleks võimeline täitma temal lasuvaid, sh tema poolt võetavaid kohustusi. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-03 märkinud, et kui osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tuleneb kolleegiumi arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kostja pidi võlgniku juhatuse liikmena kasutama võlgniku rahalisi vahendeid üksnes võlgniku huvides ja võlgniku majandustegevuse edendamiseks. Kostja seda ei teinud. Selliselt juhatuse liikme poolt sularaha välja võtmisega ja enda arvelduskontole ülekannete tegemisega ei ole kostja käitunud võlgnikule lojaalsest ega ka võlgniku jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kuna võlgnikul on juba alates 2014.a. võlausaldaja ees täitmata kohustusi, saab väita, et kostja on rikkunud ka juhtimiskohustust, kuna ta ei ole suutnud luua organisatsioonilisi tingimusi selleks, et võlgnik oleks võimeline täitma võlgnikul lasuvaid kohustusi.
9.Kostja on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud võlgnikule kahju kogusummas 99 400,00 eurot, kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Sama põhimõtet kordab VÕS § 115 lg 1. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt kuulub muuhulgas hüvitamisele varaline kahju, sh otsene varaline kahju, mis hõlmab võlausaldaja kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, samuti kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Hageja leiab, et kaotsiläinud võlgniku varana (st võlgnikule tekitatud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses) tuleb käsitleda kõiki summasid, mis on kantud võlgniku arvelduskontolt võlgniku arvelduskontole või mis on kostja poolt võlgniku arvelduskontolt välja võetud sularahas ning, mille võlgniku huvides kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid. Võlgnikule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui kostja ei ole võlgniku rahalisi vahendeid võlgniku arvelduskontolt välja võtnud või enda arvelduskontole kandnud, ei oleks võlgnikule säärast kahju tekkinud. Võlgniku rahalised vahendid oleksid alles või neid oleks saanud kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ei ole välistatud, et juhul, kui kostja oleks võlgniku rahalisi vahendeid kasutanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, olnuks võlgniku pankrot välditav või vähemalt ei oleks võlgnikul oma võlausaldajate ees nii suured võlgnevused.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 järgi, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva
väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kooskõlas eelmärgituga arvestab hageja viivist alates hagi esitamise hetkest. TsMS § 367 võimaldab hagejal nõuda viivist selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kooskõlas eelnevaga palub hageja kohtul mõista kostjalt viivis välja kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna võlgnevuselt 99 400,00 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 02.09.2019.a. (so hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastus
11.Kohtule 23.04.2020. a esitatud vastuses kostja teatab, et hagi on alusetu, ta ei tunnista seda ja vaidleb sellele vastu. Käesolevas, kohtule esitatud vastuses on kasutatud ettevõtte reg. koodiga xxx tänast ärinime OÜ YY, samuti selguse huvides kohati ka eelnevat ärinime OÜ S . Tegutsesin OÜ YY juhatuse liikmena perioodil 2007 kuni 2015 Osaniku otsusega reedel 28.03.19 kell 16.30 kinnitati mind juhatuse liikmeks ja edaspidi tegutsesin aktiivselt juhatuse liikmena. 2019. aasta 31. märtsil, s.o. päeval, mil esitasin pankrotiavalduse.
12.Pankrotihaldur L. on koostanud ajutise halduri aruande, kus ta on põhjalikult käsitlenud ettevõtte majanduslikku seisu ning maksejõuetuse tekkimise põhjusi. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused teadaolevad vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgniku majandustegevus on aastaid tagasi lõppenud. YY OÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik.
13.Võlgnik peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks Maksu- ja Tolliameti poolt alustatud kontrolli ja sellele järgnenud maksuotsust. Olemasolevate andmete põhjal on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on alusetult küsinud tagasi käibemaksu (NB! kostja sellise formuleeringuga siiski ei nõustu, sest mitte mingit summat tagasi ei küsitud, vaid kostja YY juhatuse liikmena tegi tasaarvelduse KMD sisend -ja väljundkäibemaksu summade osas, millede täieliku tasaarvelduse õigus, nagu hilisema maksuotsusega selgus, siiski puudus. Kuna aga formuleeringust, et küsis tagasi käibemaksu võib järeldada, et riik maksiski Y 58375.60 tagasi, kasutab hageja justnimelt sellist, kostjat teadlikult halvustavat käsitlust) ja jätnud tasumata ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu, mille tulemusel alustas Maksu- ja Tolliamet maksukontrolli ning koostas maksuotsuse, millega otsustas suurendada võlgniku tulumaksukohustust summas 90 205,68 eurot ning nõuda tagasi alusetult tagastatud käibemaks summas 58 375,69 eurot. Võlgnik ei ole maksuotsust vaidlustanud. Maksukontrolli alustamise tulemusena otsustas võlgnik lõpetada kogu oma majandustegevuse ega ole teinud ühtegi pingutust maksuotsuse täitmiseks. Ajutise halduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda maksuotsuse koostamise aeg, so 2015. a. maikuu. YY OÜ esitas võlgniku pankrotiavalduse kohtule aga alles 31.03.2019.a. YY OÜ juhatus on rikkunud seega ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust esitada viivitamata pankrotiavaldus. Samuti on rikkunud juhatus korraldada raamatupidamist, st
esitamata on 2014-2017. majandusaasta aruanded. Ajutise halduri hinnangul ei põhjustanud pankrotiavalduse hiline esitamine siiski võlgniku maksejõuetust. Olemasoleva info põhjal on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on põhjustatud Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest, mille tulemusel kasvas võlgniku maksukohustust määras, mille tasumiseks võlgnikul vahendid puudusid. Samas on probleemide tekkimisel pankrotiavalduse esitamise asemel lõpetanud võlgnik oma majandustegevuse. Ajutise halduri hinnangul võib sellist juhatuse poolset eesmärgipärast tegutsemist käsitleda juhtimisveana. Võlgniku juhatus ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt teinud ühtegi pingutust maksukohustuse täitmiseks kasvõi osaliselt. YY OÜ maksejõuetuse põhjuseks tuleb ajutise halduri hinnangul muuhulgas lugeda seetõttu ka juhatuse juhtimisvead.
14.Kohtule esitatud ajutise halduri aruande põhjal tekkis maksejõuetus 2015 aasta maikuus , mil jõustus maksuotsus ,mille sisuks oli maksunõue 297731.80 eurot. Lisaks on 12.06.19 esitatud haldusaktiga 13-3/ 93998 intressinõue. Puudub põhjuslik seos asjaolude vahel , et minule 2014 aasta 9 kuu (periood jaanuar kuni september) kui juhatuse liikmele käsundi täitmise tasuna 12.09.2014 ühekordse pangaülekande väljamakstud 6300 +100 € kokku 6400 eurot või vaadeldaval perioodil sularahana väljavõetud 93000 eurot (mida kasutati osaühingu kohustuste täitmiseks, seda käsitlen allpool) oleks YY maksejõuetuse põhjustajaks. Pankrotihaldur on õigesti hagi õigusliku põhjenduse osa p. 2.3 viidanud, et ettevõtte juhatuse liikmena tegutsemine on käsitletav sarnaselt käsundina asjaajamisele. Seda reguleerib VÕS 35 peatükk.
15.VÕS § 619 avab käsunduslepingu mõiste , mille kohaselt üks isik (käsundisaaja) kohustub teisele isikule (käsundiandja) osutama teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga kohustub talle maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 näeb ette tasu maksmise käsundisaajale ja selleks on vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Samuti kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.
16.Siinkohal on asjakohane märkida, et pankrotimenetluses võlausaldajaks olevat riiki esindav Maksu- ja Tolliamet on enda veebilehel avaldatud juhendmaterjalis ,,Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada“, märkinud muuhulgas järgmist: ,,majandus-ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (Võlaõigusseadus § 28 lg. 1). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu.
17.12.09.2014 ettevõttelt S (tänane ärinimi YY) minu isiklikule kontole SEB pangas kantud 6400 eurot oli 2014 aasta 9 kuu eest makstav käsunditasu (ka hagiavaldusele lisatud Lisa 6 pangaülekande selgitusse märgitud SRK tähendab lahtiseletatult S Raha Käsundi eest), milleks oli 700 eurot kuus (9 x 700 on 6300 eurot, lisaks maksis ettevõte 100 eurot juhatuse liikmele tema vaktsineerimise eest gripihooaja künnisel , seega kõik kokku 6400 €). Juhatuse liikme lepingut äriühing YY juhatuse liige XX Eesti Vabariigi kodanik XX kirjalikult ei sõlminud, kuna käsunduslepinguga seonduvat reguleeriv VÕS 35 peatükk ei näe selle kohustuslikku kirjalikku vormi ette. VÕS § 11 lg. 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Leian, et sellises suuruses , nagu on 700 eurot ühe kuu tasuna juhatuse liikmele, ei ole turutingimusi arvestades ei ülemakstud ega ka alamakstud. Pankrotihaldur L. on oma taotluses hagi tagamise osas viidanud, et kostja vastu suunatud nõue on 74 kordne keskmine
brutokuupalk (milleks oli 2019 aasta esimeses kvartalis 1341 eurot). Seega on makstud käsunditasu peaaegu poole väiksem keskmisest kuupalgast ja seda tuleb pidada mõistlikuks. Käsundi täitmise eest jooksvalt makstav tasu ei ole, ega saagi olla sõltuvuses ettevõtte kunagi tulevikus tekkivatest majandustulemustest. Enamgi veel ei saa hinnata seda kõrvalseisev isik, käsitledes juhatuse liikme tasu osalist väljamaksmist 2014 aasta eest kahju tekitamisena, kuigi alles hiljem, s.t. 2015 aasta maikuus tehti maksuotsus ja veelgi hiljem, 2019 aastal esitati intressinõue ja sedagi juba 2012-2013 toimunu tehingute suhtes, s.t. 7 aastat varem juhtunu kohta. Ehk siis sellises ulatuses uute rahaliste kohustuste tekkimist (kus aastatel 2012 ja 2013 esitatud käibemaksudeklaratsioonide 58375.69 eurose käibemaksu ümberarvestus lõppeb 2015 aastal 297731.80 eurose nõudega, mis on SIC !! tõus rohkem kui 500 %) ei võinud, ei saanud, ei suutnud ega pidanud ma ette nägema. Kui anda selline meelevaldne käsitlusviis vabaks, saaks hageja seada kahtluse alla ka ainsale töötajale makstud 1927 eurose kuupalga ja sellelt tasutud tööjõumaksud .
18.Läbiviidud maksukontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õigusliklud asjaolud kajastati esmakordselt alles Maksu -ja Tolliameti poolt 1.4.2015 koostatud kontrollaktis nr. 12.2-3/026859-9. Varem ei olnud mul võimalik parimagi tahtmise juures teada, millisele seisukohale jõuab maksuhaldur maksustamisperioodide juuni 2012 kuni august 2014 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete osas.
19.Selgitused väljavõetud 93000 euro sularaha kasutamise kohta. Asusin alates augustist 2014 ka Oü E juhatuse liikmeks. Selle ettevõtte endise juhatuse liikme ja endiste osanike vahel puhkenud tüli ja abielulahutuse tõttu ei saanud ma olla kindel minule üleantud raamatupidamise dokumentide tõesuses ega ka selles, et olemasolevad kanded kajastavad kõiki kohustusi ja nõudeid tervikuna ettevõtte vastu. Etteruttavalt, kuid asjasse mittepuutuvalt lisan, et seesugused kahtlused osutusidki tõeks, tõsi küll, mitte niisuures ulatuses, nagu arvasin, aga see juba ei puuduta käesolevat hagi. Seetõttu palusin ma kõikide võimalike ebameeldivuste ärahoimiseks Oü E klientidel tasuda tema poolt väljastatud kauba müügiarved mitte E enda kontole, vaid hoopis S kontole. Nii tasuski Oü I temale 12.09.2014 väljastatud müügiarve nr. 45 kahe maksena 18.09.2014 kogusummana 49950.00 Oü S kontole. 22 .09.2014 väljastatud müügiarve nr. 54 tasus OÜ I 25.09.14 kahe maksena summas 44400.00 samuti S kontole. Nimetatud pangaülekanded ja laekumistele lisatud selgitused nähtuvad hageja poolt hagiavaldusele lisatud SEB konto väljavõttel, s.o. Lisa 6, kõik kokku 94350 €
20.Esitan lisadena Oü E müügiarved nr. 45 ja 54 Oü-le I , koos arvel kajastatud ettepanekuga tasuda arve S kontole SEB EE XXX. Seda ka tehti. Selliste rahaliste ülekannete tegemise tulemusel muutus OÜ E S võlausaldajaks. Et mitte lasta tekkida olukorral, kus S kätte usaldatud E vara võib kaduma minna ja /või S -l tekkib alusetu rikastumine, tasusin kontolt väljavõetud raha arvel sularahas erinevate suuruste maksetega Oü –le E tema müügiarvete ( arve 45 ja 54 ) alusel S le laekunud summad 2014 aasta lõpuks. Nimetatud E müügiarved asuvad ka Harju Maakohtu kriminaalasja nr. 15930000078 kohtutoimikus süüdistusakti lisadena. Need arved on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, nad on digitaalselt allkirjastatud, omavad ka ajatabelit ja on seetõttu ümberlükkamatud faktilised kirjalikud tõendid. Esitan kohtule minu käes olevad eksemplarid, mille õigsust kinnitan oma allkirjaga. Seega on YY ehk S täitnud E-le tema rahalise nõudeõiguse, küll veidi väiksemas summas kui peaks (94350- 93000, vahe on 1350 eurot ). Saamatajäänud summa osas leppisid ettevõtete osanikud kokku eraldi.
21.Hagiavalduse punktis 2.11 leiab hageja ekslikult, et tema esindatava ettevõtte vara on kaotsi läinud. See pole nii, raha mis laekus S kontole I-ilt, oli kogu aeg E vara, tal oli selle summa kättesaamiseks seaduslik nõudeõigus ja see tagastatigi vara omanikule. Raha tagastamist kinnitab muuhulgas asjaolu, et ei varem ega hiljem pole Oü E S -le esitatud mitte ühtegi nõuet ega muud pretensiooni raha tagastamise asjus. Samuti ei nähtu hageja esitatud SEB konto väljavõttelt selle summa pangaülekandega tasumist. Seda aga ei saanudki olla, sest kohustus täideti sularaha maksmisega selleks õigustatud isikule, kelleks oli E. Vastavalt VÕS § 91 lg.1 võib rahalise kohustuse täita sularahas.
22.Tuginedes eeltoodud selgitustele ja lisatud tõenditele ning võttes aluseks RKL 3-2-1-19713, p.14 kinnitan ja loen tõendatuks, et olen täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, seda ÄS § 187 lg.1 kohaselt, ega ole tekitanud kummalegi osaühingule kahju,s.t. et ei esine ÄS § 187 sätestatud ja hagiavalduse p.2.2 toodud juhatuse liikme vastu esitatava nõude järgmisi eeldusi. Kostja pole rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 , TSÜS § 35). Rahalise ja nõuetepärase kohustuse täitmisega Oü-le E ei tekkinud S -le varalist kahju. Kuna kostja pole rikkunud ühtegi keelunormi, mis oleks käsitletav vastutuse alusena, ega ole tekkinud ka kahju, ei ole olemas põhjuslikku seost VÕS § 127 lg .4 alusel, seetõttu on õiguslikult põhjendamatu ja alusetu hageja etteheide kostjale justkui juhatuse liikme poolt sooritatud juhtimisvea kohta. Hageja viitab p. 2.8 hagiavalduses, et vastavalt õigusalases kirjanduses toodule on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, mis muuhulgas tähendab ka kohustust luua organisatsioonilised tingimused selliselt, et äriühing oleks võimeline täitma temal lasuvad, s.h. tema poolt võetavaid kohustusi kõige otstarbekamal viisil. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Sama p.2.8 heidab hageja kostjale põhjendamatult ette, tsiteerin: et kostja pidi võlgniku juhatuse liikmena kasutama võlgniku rahalisi vahendeid üksnes võlgniku huvides ja võlgniku majandustegevuse edendamiseks ja justkui kostja ei teinud seda. Eeltoodud minu poolt toodud selgitustest on veenvalt näha, et olin juhatuse liikmena hoolas, et olin YY lojaalne ning täitsin tema E le rahamaksmise kohustuse kõige otstarbekamal viisil, s.t ei venitanud põhjendamatult, ei jätnud kohustust täitmata, seega hoidsin ära võimaliku kohtuliku haginõude esitamise. Pealegi ei olnud 2014 aastal ehk siis minu juhatuse liikmeks oleku ajal mitte kellelgi mitte mingisuguses suuruses nõudeõigust, kelle huve oleks ma saanud kahjustada. Ettevõtte juhatuse liige on suverään, omades kõrgeimat otsustusõigust.
23.Just seetõttu ongi siin toodud kostja põhjenduste valguses esitatud hagi arusaamatu ja vastuoluline. Hageja iseenda poolt koostatud ajutise pankrotihalduri arvamuses P.7 viiendas lauses toodud maksejõuetuse tegeliku põhjuse ja justkui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju vahel. Ajutise halduri aruandes toob maksejõuetuse põhjuseks haldur-hageja L. asjaolu, et maksejõuetuse põhjustas MTA maksuotsus, mis kasvatas maksunõuet määras, mille tasumiseks vahendid puudusid. Käesoleva vastusega loeb kostja oma vastamiskohustuse vastavalt 16.04.2020 kohtumääruse resolutsioonis toodule nõuetekohaselt täidetuks ning ühtlasi lükkab ümber sealtoodud kohtu arvamuse kohtumääruse põhjenduste osas , milles kohus kinnitas, tsitaat : et käesoleval hetkel pole kohtul põhjust arvata, et esitatud hagi on perspektiivitu, alusetu ning esitatud läbimõtlematult .Aga just seda see hagi on. Palun jätta XX-i vastu esitatud hagi rahuldamata ja kõik tekkinud ja erinevates menetlusstaadiumites tekkivad menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
24.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning nende esindajad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
25.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 06.06.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4965 kuulutati välja YY OÜ (pankrotis, endine ärinimi Osaühing S) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks I. L. (tl 10). Äriregistrist nähtub, et perioodil 03.05.2007. a kuni 07.05.2015. a oli võlgniku juhatuse liikmeks XX. Perioodil 07.05.2015. a kuni 28.03.2019. a oli võlgniku juhatuse liikmeks R. P. ning alates 28.03.2019. a uuesti kostja. Võlgniku osanikuks on alates 29.04.2015. a kuni käesoleva ajani X(tl 30-31).
26.Hagiavalduse kohaselt on YY OÜ (pankrotis) AS SEB Pank arvelduskontolt nr. EEXXX perioodil 01.09.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 93 000 eurot. Lisaks on kostjale võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid 6 400 euro ulatuses. Seega on perioodil, mil kostja oli YY OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks tehtud YY OÜ arvelduskontolt kostjale ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 99 400,00 eurot (tl 33-41). YY OÜ-l puuduvad arvelduskontolt kostja poolt sularahas välja võetud või kostja arvelduskontole kantud summade kohta kuludokumendid.
27.Kostja hinnangul on hagi alusetu. Kostja selgituste kohaselt asus ta alates augustist 2014 ka Oü E juhatuse liikmeks. Selle ettevõtte endise juhatuse liikme ja endiste osanike vahel puhkenud tüli ja abielulahutuse tõttu ei saanud ma olla kindel minule üleantud raamatupidamise dokumentide tõesuses ega ka selles, et olemasolevad kanded kajastavad kõiki kohustusi ja nõudeid tervikuna ettevõtte vastu. Seetõttu palus kostja Oü E klientidel tasuda tema poolt väljastatud kauba müügiarved mitte E enda kontole, vaid hoopis S kontole. Nii tasuski Oü I temale 12.09.2014 väljastatud müügiarve nr. 45 kahe maksena 18.09.2014 kogusummana 49 950 Oü S kontole. 22.09.2014 väljastatud müügiarve nr. 54 tasus OÜ I 25.09.14 kahe maksena summas 44 400 samuti S kontole. 12.09.2014 ettevõttelt S kostja isiklikule kontole SEB pangas kantud 6 400 eurot oli 2014 aasta 9 kuu eest makstav käsunditasu (pangaülekande selgitusse märgitud SRK tähendab Si Raha Käsundi eest), milleks oli 700 eurot kuus (9 x 700 on 6 300 eurot, lisaks maksis ettevõte 100 eurot juhatuse liikmele tema vaktsineerimise eest gripihooaja künnisel, seega kõik kokku 6400 €). 28. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja on esitanud kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nõude õiguslik alus on äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on YY OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena AS SEB Pank arvelduskontolt nr EEXXX perioodil 01.09.2014. a kuni 31.12.2014. a pangakaardiga väljavõetud sularaha 93 000 eurot kasutanud äriühingu huvides ning kas kostja poolt YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt kostja enda kontole 12.09.2014. a. tehtud ülekandel summas 6 400 eurot on õiguslik alus.
29.ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nõude eeldused on juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja pidi käesolevas menetluses tõendama, et kostja on YY OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Kostja pidi tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).
30.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi sellega, et võttis YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt pangakaardiga sularahas välja 93 000 eurot ning tegi YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt enda kontole õigusliku aluseta ülekande summas 6 400 eurot. Tehingute kohta puuduvad kuludokumendid. Hageja leiab, et kostja on YY OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena rikkunud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse sätteid ja nende rikkumiste tõttu on tekkinud YY OÜ-le (pankrotis) kahju.
31.TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjas tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab raamatupidamise korraldamisel toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega juhatuse liikme hoolsuskohustus on muuhulgas hõlmatud ka raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded on reguleeritud raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4, mille p-de 1-5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 asunud seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
32.Hageja on käesolevas menetluses esile toonud, et YY OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud, seega saab haldur nõude tõendamisel tugineda üksnes kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Kostja poolt haldurile edastatud andmete kohaselt on YY OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumendid üle antud Panama ettevõttele x (tl 42). Haldur oma nõude tõendamiseks esitanud YY OÜ (pankrotis) konto väljavõtte, millelt nähtuvad pangakaardiga sularaha väljavõtmised ning 12.09.2014. a ülekanne kostja kontole (tl 33-41, 34). Hageja on esitanud ka AS SEB Pank kinnituse selle kohta, et perioodil 12.04.2014. a kuni 16.04.2019. a oli YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt EEXXX väljastatud pangakaardi kasutaja XX (tl 32).
33.Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud E OÜ poolt I OÜ-le väljastatud arved nr 45 ja 54 (tl 112, 113) ning arved nr 41, 44, 45, 47, 49, 52, 54, 59, 62, 65, 67, 70, 71, 72, 74 (tl 128142). Kogu YY OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumentatsioon kogukaaluga 1,026 kg on kostja selgituste kohaselt saadetud uue omaniku palvel 18.5.15 Eesti Posti vahendusel Hong Kongi ning asub X valduses (tl 42). Kohus kostja selgitusi veenvaks ei pea. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad tõesed olema. Kostja kohtu hinnangul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Isegi juhul kui kostja saatis 18.5.15 AS Eesti Post vahendusel postipaki Hong Kongi, puuduvad käesolevas menetlused
tõendid postipaki sisu kohta. Kohtule teadaolevalt esitatakse väited postipakiga raamatupidamise dokumentide uutele osanikele ning juhatuse liikmetele saatmise kohta üksnes eesmärgiga jätta mulje justkui oleks raamatupidamisdokumendid uuele osanikule või juhatuse liikmele üle antud.
34.Kostja poolt käesolevas menetluses esitatud tõendid ei tõenda kohtu hinnangul 93 000 euro kasutamist YY OÜ (pankrotis) huvides, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et 6 400 euro väljamakseks kostja enda kontole oleks olnud õiguslik alus. Kostja väited selle kohta, et 6 400 on käsundi täitmise eest, kohus veenvaks ei pea. Hageja on esile toonud, et YY OÜ (pankrotis) on 2014. a maksnud igakuist töötasu K. X. ning väljamaksetelt on arvestatud ka tasumisele kuuluvad maksud, kuid mingeid deklareeritud väljamakseid XXile 2014. aastal tehtud ei ole (tl 115-116, 118). Kohtu hinnangul on täielikult tõendamata ja paljasõnalised kostja väited selle kohta, et ta oli sunnitud 93 000 eurot YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt sularahas 1 000 euro kaupa välja võtma selleks, et anda need E OÜ-le (tl 108-109). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja selgitus ei ole eluliselt usutav juba seetõttu, et arvete nr 45 ja 54 väljastamise kuupäevad ja tasumise tähtajad ei ole mingis loogilises seoses sularaha väljavõtmise kuupäevadega (tl 116). VÕS § 3 p 1-6 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust nähtub, et võlasuhe ei teki üksnes arvest. Kuivõrd kogu sularahas arveldamine on dokumenteerimata ning puuduvad raamatupidamise algdokumendid, kinnitab see kohtu hinnangul üksnes kostjapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist YY OÜ (pankrotis) vara hoidmisel ja raamatupidamise korraldamisel. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu juhatuse liikme hoolas käitumine äriühingu varaga ümberkäimisel ega 93 000 euro kulutamine YY OÜ (pankrotis) huvides, kostja on seega tekitanud äriühingule VÕS § 128 lg 3 alusel kahju. YY OÜ (pankrotis) vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt 99 400 euro YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt teostatud alusetute väljamaksetega.
35.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude XX vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. YY OÜ (pankrotis) arvelduskontolt kostja poolt äravõetud 99 400 eurot tuleb kostjalt välja mõista YY OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
36.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivise alates hagi esitamist 02.09.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja seadusjärgses määras ning lisanduva viivise alates lahendi tegemisele järgnevast päevast kuni lahendi täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis YY OÜ (pankrotis) pankrotivarasse alates 02.09.2019. a kuni 17.08.2020. a summas 7 633,30 eurot ja alates 18.08.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse (99 400 eurot) kohase täitmiseni. Menetluskulud 37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
39.Hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 04.09.2020. a määruse alusel riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 107 352 eurot tasumisele riigilõiv 1 500 eurot. Lisandub riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Kostjalt kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 550 eurot.
40.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 772,21 eurot, sh käibemaks 20%. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 4 tundi ja 58 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust kohtuistungi ettevalmistumiseks ja osalemiseks, 26.6.2020. a seisukoha esitamiseks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud.
41.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 156 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 156 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.