Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord 1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on alates 23.11.2020 OÜ Aktiva Finants hagi V. O. vastu võlgnevuse nõudes. Kostja ja X OÜ vahel sõlmiti 14.06.2019 laenuleping nr 2101884296. Kostja kohustus tasuma laenu tagasi igakuiste maksetena. Kostja rikkus tagasimakse kohustusi. Laenuandja ütles 25.02.2020 laenulepingu üles ning loovutas 19.03.2020 nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 564,93 eurot, intress 70,85 eurot, lepingutasu 35,10 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 65,85 eurot perioodi 25.02.2020 - 20.11.2020 eest ning viivised alates 21.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras so 15,8% aastas. Menetluskulud jätta kostja kanda, välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku 655 eurot sh tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 480 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viru Maakohus saatis hagimaterjalid kostja elukoha aadressile xxx. Hagimaterjalid tagastati 03.12.2020 selgitusega „hoiutähtaja möödumisel.“ E-posti aadressile xxx, mis tagastati 04.12.2020 „kohaletoimetamatu“. Kohus otsustas 04.12.2020 toimetada hagimaterjalid kostjale kätte hoiustamisega ning kostjale saadeti kirjalik teade hoiustamise kohta, mis tagastati 14.12.2020 Omniva poolt selgitusega „ei ela/asu aadressil“. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.12.2020. Kostjale selgitati 2(4)

hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14.01.2021. Kostja ei ole kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise lepingujärgses määras so 15,8% aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt võlgnevus kokku 776,73 eurot sh põhiosa 564,93 eurot, intress 70,85 eurot, lepingutasu 35,10 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 65,85 eurot ning viivised alates 21.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 15,8% aastas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1). Kuna hagi rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub hagis jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt 655 eurot so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hagihinnalt 865,98 eurot tuli tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega on riigilõiv põhjendatud kulu. Õigusabikulu 480 eurot on ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 160 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 335 eurot (175+160) ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3(4)

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse avalikult kätte toimetamine Kohus võib kohtumääruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil (TsMS § 317 lg 1). Riigikohtu Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et iseenesest ei pea kohus olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Seda aga üksnes juhul, kui asjaoludest nähtub, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta. Kohus saab viimasel juhul tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-9-10, p 11; 20. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-177-13, p 11). Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud (vt Riigikohtu määrus 16.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-189218 p 11). Kohus on teinud kostjale hagimaterjalide kätte toimetamiseks päringud e-maksuametisse, liiklus-ja kinnistusregistrisse, Toila vallavalitsusele, politseile. Kohus on saatnud materjalid kostjale posti- ja e-posti aadressile ning hoiustanud. Vaatamata sellele ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku elu-või viibimiskohta, et hagimaterjalid kätte toimetada isiklikult või muul viisil. Maakohus asub seisukohale, et antud juhul oleks TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine tulemuseta. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.