Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu avaldus K. P. M. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu (registrikood 80132388, asukoht Sääse tn 1, Tallinn, 12918) Avaldaja lepinguline esindaja: P. L. (e-post: xxx); Puudutatud isik: K. P. M. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu avaldus K. P. M. vastu võla nõudes. Välja mõista puudutatud isikult K. P. M.’lt avaldaja Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu kasuks kommunaalteenuste võlgnevus 30.06.2020 seisuga 2493,85 eurot, viivis ajavahemiku 01.11.2018–30.06.2020 eest summas 166,71 eurot ning viivised põhinõudelt (2493,85 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.07.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Jätta menetluskulud puudutatud isiku K. P. M. kanda. Välja mõista puudutatud isikult K. P. M. avaldaja Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 470 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 07.07.2020 Harju Maakohtule avalduse K. P. M. (edaspidi puudutatud isik) vastu võla nõudes. Avaldaja esitas parandatud avalduse kohtule 31.08.2020. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi asukohaga xxx, omanik alates 5.02.2018.a. Elamus, asukohaga xxx, kus asub ülalnimetatud korteriomandid, on asutatud 04.09.2000.a Tallinn, Sääse tn 1 korteriühistu. Korteriomanikuna on puudutatud isik kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, Korteriühistu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud iga kuu arveid, lähtudes puudutatud isikule kuuluvate korteriomandi ruutmeetritest, mis on kantud kinnistusraamatusse ja majanduskava alusel kindlaks määratud summades ühiku eest, kuid puudutatud isik ei ole alates 10.12.2018.a kuni käesoleva hetkeni nõuetekohaselt täies ulatuses tasunud kõiki esitatud arvetel osutatud haldus-ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on 2018, 2019 ja 2020 aastatel saanud avaldajalt haldus-ja kommunaalteenuseid, neid pidevalt tarbinud –vesi (soe ja külm), soojus, haldus ja hooldus teenus, prügivedu jne ning avaldaja on esitanud selle kohta ka arved. Puudutatud isikule on esitatud järgmised arved, mis on käesoleva ajani tasumata (tabelis toodud haldus-ja kommunaalteenuste summad kokku, välja arvatud viivised): Arve nr.
42626 10.06.2020 94,15 € Võlg kokku 30.06.2020.a seisuga
-€
2 493,85 2 493,85
Põhivõlgnevusele kogusummas 2 493,85 eurot, lisandub viivis, ajavahemiku 01.11.2018– 30.06.2020 eest summas 166,71 eurot. Viivist arvestatakse alates arve sissenõutavaks muutumise päevale järgneva kuu esimesest kuupäevast kuni 30.06.2020.a. Viivise arvestamisel lähtutakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgi on viivisemäär käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt ja
2 (6)
2-20-9787 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad perioodil alates 01.06.2018.a. kuni käesoleva ajani on 0,00%, seega 8,00% aastas. päevas tasumata summalt. Avaldaja palub kohtul välja mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks arvetest tulenev põhivõlgnevus summas 2493,85 eurot; viivised ajavahemiku 01.11.2018–30.06.2020.a eest summas 166,71 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (2493,85 eurot) alates perioodist 01.07.2020.a kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas. Menetluse edasine käik
2.Kohus võttis avalduse 16.09.2020 määrusega menetlusse ning kohustas puudutatud isikut esitama avalduse suhtes oma vastus 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kohus toimetas puudutatud isikule 16.09.2020 määruse ning avalduse materjalid kätte 24.11.2020 aadressil XXX. Puudutatud isik ei ole kohtule tähtajaks vastust esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
4.Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.
5.Asjas on tuvastatud, et puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx (avalduse lisa nr 1). Korteriomandi suuruseks on 66,70 m2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 3 (6)
2-20-9787
6.Avaldaja on lisanud avaldusele avaldaja põhikirja, mille punkt 1.3. kohaselt korteriühistu tegevuse eesmärgiks elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Põhikirja punkt 2.1 kohaselt on ühistu liikmeteks kõik elamu korteriomanikud. Korteriühistu liikmete kohustused on välja toodud põhikirja punktis 3.2 ning mille alapunkt 6 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee- ja kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja punkt 3.2. alapunkt 7 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Avaldusele on avaldaja poolt lisatud korteriühistu 2018.a, 2019.a majanduskavad, millest nähtuvad kindlaks määratud kulud ja tariifid.
7.Avaldaja on esitanud kohtule oma nõude aluseks olevad arved. Võlgnevuse suurus ja kujunemine on välja toodud käesoleva määruse asjaoludes ning nähtub samuti esitatud arvetes. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõude arvestusele vastu vaielnud. Kohtul, olles tutvunud avaldaja poolt esitatud arvetega ning nõude arvestusega, puudub kahtlus avaldaja poolt arvestatud nõude õigsuses.
8.Eeltoodust tulenevalt kuna avaldaja on kohtu hinnangul oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhjendanud ja tõendanud ning puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud, loeb kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikul on avaldaja ees avalduses välja toodud võlgnevus. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevuse 30.06.2020 seisuga 2493,85 eurot.
9.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on selgitanud, et on arvestanud tasumata arvetelt ajavahemiku 01.11.2018–30.06.2020 eest viivist summas 166,71 eurot. Viivist on arvestatud
4 (6)
2-20-9787 alates arve sissenõutavaks muutumise päevale järgneva kuu esimesest kuupäevast kuni 30.06.2020.a. Viivise arvestamisel lähtutakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgsest viivisemäärast. Avaldaja viivisearvestus on lisatud avalduse asjaoludesse. Kohus peab avaldaja viivisenõuet põhjendatuks ning mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
10.TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kohus mõistab avaldaja taotlusel puudutatud isikult välja ka viivised põhivõlgnevuselt (2493,85 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.07.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
13.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja on osutanud avaldajale õigusabi tunnihinnaga 70 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lepingulisel esindajal on kulunud esindamisele kokku 5 tundi.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg-st 5 tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv 50 eurot seega põhjendatud menetluskulu.
5 (6)
2-20-9787
17.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasumäär mõistlik ja põhjendatud, mistõttu on lepingulise esindaja kulu 420 eurot põhjendatud.
18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot (50 + 420), mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmisele.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.