Westering OÜ hagi OY Mekanex AB (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Westering OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
170 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Westering OÜ (registrikood 11473533), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja (vastustaja): OY Mekanex AB (Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 11151080), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat Evelin Prunt
Asja läbivaatamine
04.12.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.04.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Westering OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-18-2019 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Westering OÜ esitas 07.02.2018 Harju Maakohtule hagi OY Mekanex AB (OY Mekanex AB Eesti filiaali kaudu) vastu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 170 000 eurot.
2.Hageja tellis kostjalt 2014. a oktoobris kruvitungrauad toote artikli numbriga 146460 ja tüübi numbriga SG0200-8-G-U-4-2900-M2U-00-B-SIEFSo-FSo-ES-AS-FB-FB (edaspidi kruvitungraud SG0200) 2 tk ning kruvitungrauad toote artikli numbriga 146461 ja tüübi numbriga SG0300-10,67-G-U-4-4400-M2U-00-B-SIEFSo-FSo-ES-AS-FB-FB (edaspidi kruvitungraud SG0300) 2 tk. Kruvitungraudade tehnilised spetsifikatsioonid koostas kostja vastavalt hageja poolt ette antud sisendparameetritele.
3.08.02.2015 toimus Tallinna Vanasadama 12-ndal kail avarii reisijate maabumissillaga, mille ehitamisel oli kasutatud kostja poolt tarnitud ja müüdud kruvitungraudasid SG0200. Avarii tagajärjel hukkus seadme operaator ja seade hävines täielikult. Avarii põhjustas kruvitungraudade SG0200 pikenduste ehk mehaaniliste stopperite (kostja nimetuse kohaselt „run off safety device“ ehk „mahajooksu stopper“ või „mehaaniline piiraja“) liidete purunemine. Kostja poolt tarnitud süsteem ei vastanud hageja poolt esitatud nõudmistele, sest see oli valesti komplekteeritud ja dimensioneeritud. Kostja poolt hagejale valitud mootori võimsus oli selline, et see purustas kruvitungraua mehaanilise stopperi liite, mis oli aladimensioneeritud. Kostja lubas tarnida toote, millel olev nn stopper („run off safety device“) mõlemas splindi otsas pidi tagama, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta ja liikumine peatatakse mehaaniliselt igal juhul kui seda ei tehta mingil muul viisil. Mingil põhjusel osutus see lubadus valeks, sest kruvi ikkagi läbis reduktori ja selle eest peab vastutama toote tarnija ehk kostja. Kostja tarnis hagejale hageja poolt antud sisendparameetritele mittevastavad kruvitungrauad, mistõttu hageja sai kordades väiksema tõstevõimega kruvitungrauad, kui hageja oli soovinud ja tellinud.
4.Avarii tagajärjel peatati ka teise maabumissilla, mille jaoks kostja tarnis kruvitungrauad SG0300, ehitamine. Kuna ka nendel kruvitungraudadel esinesid eelpoolmainitud puudused, oli hageja sunnitud seadme ringi projekteerima ja kõrvaldama tarnitud komponentidel esinevad tehnilised puudused.
5.Kostja juhistest ei selgunud, kuhu kohta tulnuks lisada lõpulülitid („safety limit switches“). Vastava lüliti puudumine ei tähenda, et mahajooksu stopperi funktsionaalsus poleks pidanud olema tagatud.
2-18-2019
6.Kokkulepitule mittevastava toote tarnimisega on tekitanud hagejale materiaalne kahju vähemalt summas 170 755 eurot, millest hageja palub välja mõista 170 000 eurot. Kahju on hagejale tekkinud järgmiselt:
6.1.10 000 eurot on kahju seoses purunenud tuubuse kindlustusjuhtumi omavastutuse tasumisega kindlustusseltsile. Hageja müüs kostjalt ostetud tooted edasi RED Technologies OÜ-le, kes oli kindlustatud isikuks ühes Merko Infra AS-i ja Merko Ehitus Eesti AS-iga. Kindlustusandja Seesam Insurance AS poolt arvestati kahju hüvitamisel maha omavastutussumma 10 000 eurot ning vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäi vastav kahju RED Technologies OÜ kanda, kes omakorda nõuab selle hüvitamist hagejalt, sest viimane müüs talle kostjalt ostetud kruvitungrauad, mille tagajärjel tekkis avarii ja hävines täielikult tuubus.
6.2.Hagejal on tekkinud kahju seoses uue tuubuse ehitamisega seotud lisakulude kandmisega 57 900 euro ulatuses, mis vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäid RED Technologies OÜ kanda, kes nõuab selle hüvitamist hagejalt.
6.3.14 039 eurot (2 x 7 019,50 eurot) on purunenud kruvitungraudade SG0200 maksumus, mida kindlustusandja ei hüvitanud tulenevalt kindlustustingimustest, kui avarii põhjustanud osade maksumust ja RED Technologies OÜ nõuab selle kulu hüvitamist hagejalt.
6.4.88 816 eurot on hagejal tekkinud kahju, mille hüvitamist soovib hageja osaliselt summas 84 739 eurot seoses hageja leppetrahvi tasumise kohustusega. Aktsiaselts Tallinna Sadam esitas leppetrahvi tasumise nõude tuubuse mittetähtaegse tarne eest, mis vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäi lõpuks RED Technologies OÜ kanda, kes omakorda nõuab selle hüvitamist hagejalt.
6.5.3 322 eurot on hageja kandnud seoses SG0300 kruvitungraudade ümber ehitamisega, sest pärast avariid selgus, et need tuleb ümber teha ning osta tuli ka uued kinnituspead, et vältida uut avariid.
7.Vastavalt Red Technologies OÜ ja hageja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele oli hagejal kohustus hüvitada Red Technologies OÜ-le kahju summas 170 755 eurot (purunenud tuubuse kindlustusjuhtumi omavastutus kindlustusseltsile 10 000 eurot, lisakulud 57 900 eurot, purunenud kruvitungraudade SG0200 maksumus 14 039 eurot ja leppetrahvi tasumine Tallinna Sadam AS-le tuubuse mittetähtaegse tarne eest 88 816 eurot) hiljemalt 10.01.2018.
8.Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Aegumise seisukohast ei oma tähtsust, kas kohtusse on esitatud puudustega hagi. Samuti ei nõustu hageja kostjaga, et hageja on minetanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse. Pärast õnnetust toimunud kirjavahetust hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahel 2015. a maikuus saab pidada puudustest teavitamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue on aegunud. Hageja nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt on hagejal tekkinud kahju 08.02.2018 toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel.
2-18-2019 Järelikult pidi hagejal olema õigus nõuda väidetava kahju tekkimise hüvitamist hiljemalt 08.02.2018. Kuigi hageja pöördus formaalselt kohtusse 07.02.2018, siis hagiavalduse puudused ei võimaldanud avalduse menetlemist. Nõuetekohase hagiavalduse esitas hageja alles 09.04.2018 ja sel hetkel oli hageja nõude aegumistähtaeg möödunud.
10.Hageja ei ole kruvitungraudade lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Kostja esitas 17.10.2014 kruvitungraudade hinnapakkumise nr 20109-3 hageja antud sisendparameetrite alusel, kus oli selgelt esile toodud, millised on SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade omadused, sh tõmbejõud ja töötsükkel. Pooled leppisid kokku, et kruvitungraudade SG0200 staatiliseks tõmbejõuks on kokku 400 kN (2x200) ja dünaamiliseks tõmbejõuks on kokku 120 kN (2x60). Kruvitungraudade SG0300 staatiliseks tõmbejõuks leppisid pooled kokku 600 kN (2x300) ja dünaamiliseks tõmbejõuks 260 kN (2x130). Järelikult andis hageja hinnapakkumise kinnitamisega nõusoleku, et nimetatud kruvitungrauad sobivad kavandatud konstruktsiooni. Kostja lisas kruvitungraudadele mehaanilised lõpustopperid („run off safety device“). Hageja ei ole tõendanud, et mehaanilised stopperid olid puudu või need olid aladimensioneeritud. Ohutuspiirangu lüliteid („safety limit switches“) ei pidanud kostja hagejale pakkumise kohaselt üle andma, kuid hageja oleks pidanud need hankima ja RED Technologies OÜ-le üle andma.
11.Isegi, kui eeldada, et kruvitungrauad ei olnud kokkulepitud omadustele vastavad, siis pidi see hagejale hiljemalt 2015. aasta maikuus kruvitungraudade SG0300 ümberehitamiseks vajaliku materjali tellimisel olema selge ja hageja oleks pidanud kostjat teavitama asja lepingutingimustele mittevastavusest hiljemalt 1. augustil 2015. Hageja on kostjat teavitanud kruvitungraudade väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest alles kolm aastat pärast mittevastavusest teadasaamist, kusjuures hageja ei ole siiani puudust piisavalt täpselt kirjeldanud. Kuna kruvitungraudade puudustest teavitamise mõistlik tähtaeg on möödunud, siis on hageja minetanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse.
12.Isegi, kui eeldada, et SG0200 tüüpi kruvitungrauad ei olnud tuubuse rajamiseks sobivad, siis ei ole seda tüüpi kruvitungraudade võimalikust lepingutingimustele mittevastavusest võimalik järeldada SG0300 tüüpi kruvitungraudade sobimatust ja ümberehitamise vajadust. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Hageja ise andis kostjale sisendi, millistele omadustele vastavat kruvitungrauda ta vajab. Seega, kui kruvitungraua võimsus või muu omadus oli maabumissilla tõstmiseks ebasobiv, siis tingisid selle hageja poolt määratud sisendparameetrid.
13.Isegi kui SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungrauad ei vastanud tuubuse insenertehnilistele nõuetele, siis vastutas selle eest hageja seaduslik esindaja. Hagejale on väidetav kahju tekkinud tema seaduslikust esindajast tulenevatel asjaoludel. Hageja kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna tuubuse mootori võimsust ei valinud kostja, vaid hageja ning kogu kahju tekkimise on tinginud tuubuse ebaõige projekteerimine T.Vi poolt. Kostja müügilepingu tingimuste kohaselt ei vastuta kostja insenertehniliste lahenduste eest, milles on kasutatud kostjalt ostetud komponente. Õnnetus oleks jäänud juhtumata, kui hageja oleks ohutuspiirangu lülitid („safety limit switches“) hankinud ja need RED Technologies OÜle üle andnud.
14.Hageja ei ole tõendanud, et Red Technologies OÜ oleks hagejalt nõudnud kahju hüvitamist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle oleks kolmandatel isikutel tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigus üle läinud.
2-18-2019 Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Pooled ei vaidle, et 24.01.2014 kuulutas aktsiaselts Tallinna Sadam välja hanke Vanasadama 12. kai reisijate galerii ja tuubuse (s.o reisijate vastuvõtu tehnilise rajatise ehk maabumissilla) rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamiseks ning hankemenetluse tulemusel sõlmis aktsiaselts Tallinna Sadam maabumissilla projekteerimiseks hankelepingu Merko Infra AS-i ja osaühinguga RED Technologies OÜ. Vaidlust ei ole, et maabumissilla projekteeris osaühingu RED Technologies OÜ seaduslik esindaja T.V, kes on samaaegselt ka hageja juhatuse liige. Vaidlust ei ole, et 2014. aasta septembris/oktoobris pöördus T.V kostja poole sooviga osta kaks SG0200 tüüpi kruvitungrauda, kaks SG0300 tüüpi kruvitungrauda ning ühe nurkreduktori. Hageja ja kostja sõlmisid hinnapakkumisele nr 201093 tuginedes eelnimetatud esemete müügilepingu. 08.02.2015 toimus Tallinna Vanasadama 12. kail õnnetus, milles maabumissild purunes ja hukkus maabumissilda laevaga ühendanud operaator. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad kruvitungrauad, mida kasutati Tallinna Vanasadama 12. kai ehituses, tekitades sellega hagejale kahju.
17.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, § 218 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudeks. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna hageja on hagi esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et hageja oli 07.02.2018 esitanud kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju 239 721 euro hüvitamise nõudes, mida kohus ei pidanud võimalikuks koheselt menetlusse võtta, ei võimalda asuda seisukohale nagu hageja ei oleks seda siiski juba mingil moel 07.02.2018 teinud. Kuna hageja kõrvaldas puudused, siis on hagi esitatud 07.02.2018.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale kruvitungraudade SG0300 mittevastavusest lepingutingimustele teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja eseme puudustest teada või pidi teada saama. Maakohus leidis, et hageja on kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse VÕS § 220 lg 3 alusel minetanud, kuna tugines puudustele alles hagiavalduses. Hageja näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu pidi hagejale olema teada väidetav kruvitungraudade mittevastavus lepingutingimustele juba Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetuse toimumise ajal, s.o. 08.02.2015. Poolte kirjavahetusest 02.03.2015-14.05.2015 ei nähtu kruvitungraudade lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja väidetava mittevastavuse piisavalt täpne kirjeldus, sest kirjavahetuses küsib hageja vaid kostjalt teavet kruvitungraudade omaduste kohta.
19.Hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastavad kruvitungrauad. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on müünud hagejale kruvitungrauad SG0200, mis vastasid 17.10.2014 kostja tehtud pakkumisele. Hageja esitas kostjale kruvitungraudade tehnilised tingimused, s.t millisele tõstejõule peavad need vastama. Pooled leppisid kokku, et kahe SG0200 tüüpi kruvitungraua tõmbejõud on vastavalt 400 kN ja 120 kN, millest viimane näitaja on sobiv hageja nimetatud tegeliku koormuse 110 kN kandmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru väärtuses või teistsuguses kruvitungraudade keermesliite tugevusvarus, kui see oli hagejale üle antud kruvitungraudades. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt tarnitud kruvitungraudade keermesliited oleksid pidanud olema poolte kokkuleppel dimensioneeritud teistmoodi, kui need olid hagejale üleandmisel. Hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade otstel ei olnud paigaldatud turvamutreid („safety nut“). Samuti ei ole veenev hageja väide, et
2-18-2019 kostjalt tellitud mehaaniliste lõpustopperite („run off safety device“) ülesandeks oli igal juhul tagada, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta ja liikumist peatada mehaaniliselt, sest vaidlust ei ole, et kostja oli andnud hagejale üle ka paigaldamiseks hageja tellitud elektrilised lõpulülitid („safety limited switches“). Maakohtu hinnangul ei saa järeldada, et pakkumises ettenähtud mehaanilised lõpustopperid ei oleks vastanud lepingutingimustele üksnes seetõttu, et lõpustopperi liited purunesid valitud mootori võimsuse tõttu. Tegemist on vaid ühe ohutusseadmega ning süsteemi seiskamiseks oli poolte vahelise lepingu alusel ette nähtud ka hagejale üle antud elektrilised lõpulülitid.
20.Kuna pooled on sõlminud kruvitungraudade ostu-müügilepingu oma majanduskutsetegevuses, siis pidi hageja juba kostja pakkumise saamisel vaatama selle üle, et tuvastada, kas need kruvitungrauad sobivad kasutamiseks reisijate maabumissilla ehitamisel. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad SG0200 tüüpi kruvitungrauad või et need oleksid hagejale üleandmisel olnud kahjustatud.
21.Kuna maakohus kostja poolset lepingurikkumist ei tuvastanud, ei hinnanud maakohus, kas hagejale on kahju tekkinud. Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
23.Maakohus leidis ebaõigesti, et kruvitungraua SG0300 osas ei teavitanud hageja kostjat müüdud asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning et kruvitungraua SG0200 osas tarnis kostja hagejale sellise toote nagu hageja soovis. Hageja ei saanud tegelikkuses kuidagi juba õnnetuse toimumise hetkel 08.02.2015 teada kruvitungraudade mittevastavusest. Kruvitungraudade SG0300 mittevastavus lepingutingimustele ilmnes poolte 02.03.201514.05.2015 kirjavahetuse käigus, kui selgus, et SG0300 tüüpi kruvitungrauad ei oma hageja soovitud tõstevõimet 300 kN/tk. Mõistlikult ei saanud eeldada, et hageja oleks kuidagi veel detailsemalt või täiendavalt pidanud kirjeldama kostjale tema toodete mittevastavust. Hagejale sai kõnealune mittevastavus selgeks poolte e-kirjavahetuse käigus ja seega hiljemalt 14.05.2015 pidi ka kostja sellest olema üheselt teadlik.
24.Tungrauad pidid olema varustatud lõpustopperitega, kuid need stopperid olid kas valesti dimensioneeritud, vigased või need siis puudusid üldse. Igal juhul puudus tungraudadel ette nähtud peatamise funktsioon, mistõttu ainuüksi juba seetõttu ei vastanud tarnitud kruvitungrauad pakkumises kajastatule.
25.Hageja oli lepingueelsete läbirääkimiste käigus läbivalt selgelt ja üheselt avaldanud soovi osta vastavalt 200 kN ja 300 kN tõstevõimega kruvitungraudasid. Kostja sai sellest samuti niimoodi aru. Tegelikkuses tarnis kostja vastavalt 200 kN kandevõimega kruvitungrauad SG0200, mille tõstevõime oli tegelikult üksnes 60 kN ehk tarniti soovitust 2,5 korda nõrgemad tungrauad ja 300 kN kandevõimega kruvitungrauad SG0300, mille tõstevõime oli tegelikult 90 kN ehk soovitust ca 3,33 korda nõrgemad tungrauad. Seega kostja tarnitud tooted tegelikkuses ei vastanud lepingutingimustele. Antud juhul ei saa mõistlikult eeldada, et hageja pidanuks aru saama ning mõistma, et talle pakuti mitte 200 kN ja 300 kN tõstevõimega, vaid vastavalt 200 kN ja 300 kN kandevõimega, kuid oluliselt väiksema tõstevõimega kruvitungraudasid. Nimelt oli hageja soov saada nimetatud tõstevõime parameetreid omavad tungrauad (tõstmiseks, mitte kandmiseks). Isegi kui eeldada, et 200 kN kandejõud SG0200 kruvitungraudade puhul ja 300 kN kandejõud kruvitungraudade SG0300 puhul oleks olnud hagejale sobilik (mis aga kindlasti
2-18-2019 ei olnud nii ja seda ei ole hageja ka kostjale kunagi kinnitanud), siis tegelikkuses ei olnud nii SG0200 kui ka SG0300 võimelised kandma rohkem kui 150 kN ja olid seega igal juhul aladimensioneeritud ega vastanud 17.10.2014 pakkumisele.
26.Hageja ei ole kunagi kostjale teatanud, et soovib hankida kruvitungraudu 110 kN kandmiseks (ega ka tõstmiseks või liigutamiseks või tõmbamiseks) ega ole kinnitanud, et 110 kN kandvad tungrauad oleksid sobivad. Hageja üksnes informeeris kostjat, et tegelik koormus on 110 kN, kuid hageja on kinnitanud, et tungraudadel peab jätkuma jõudu vastavalt 400 ja 600 kN liigutamiseks.
27.Hageja ei ole kunagi dimensioneerinud vajalikke mootorite võimsusi ega teatanud kostjale tema poolt soovitud mootorite võimsusi. Vajalikud mootorite võimsused arvutas välja hoopis kostja tungraudade tootja soovitusel.
28.Hageja ei nõustu maakohtuga, et pooled oleksid kokku leppinud kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru väärtuses. Varutegurite õiged väärtused on tootja vastutusala, sest tal tuleb tagada oma toodete ohutus ja funktsionaalsus. Samuti ei nõustu kostja maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade otstel ei olnud paigaldatud turvamutreid. Turvamutrid ei olnud tegelikkuses üldse antud vaidluse objektiks.
29.Samuti ei ole mõistlikult võimalik eeldada, et hageja peaks või suudaks tõendada, et lõpustopperil („run off safety device“) peaks olema mingi muu funktsioon peale liikumise peatamise. Maakohus asus alusetult seisukohale, et lõpustopperid nagu ei omanudki mingisugust konkreetset funktsiooni kuna hagejale väidetavalt tarniti ka elektrilised lõpulülitid. Hageja ei ole kostjalt tellinud ja kostja ei ole kunagi hagejale üle andnud elektrilisi lõpulüliteid. Vastustaja seisukoht
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Kostja väitel on hageja apellatsioonkaebuses lubamatult tuginenud uutele järgmistele väidetele: (a) SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade väidetavate puuduste näol oli tegemist varjatud puudustega; (b) Kostja on kruvitungraudade tegelikke parameetreid varjanud, venitanud infopäringutele vastamisega, andnud arusaamatuid vastuseid või küsimustele üldse mitte vastanud; (c) Hageja sai SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade väidetavatest puudustest teada alles vastustajaga peetud kirjavahetusest perioodil 2. märtsi 2015 – 14. mai 2015; (d) Kruvitungraudade mehaanilised lõpustopperid puudusid, olid valesti dimensioneeritud või ei vastanud keskmisele kvaliteedile; (e) Kostja tarnis hagejale soovitust 2,5 korda nõrgemad SG0200 tüüpi kruvitungrauad ja 3,33 korda nõrgemad SG0300 tüüpi kruvitungrauad; (f) Kostja poolt üleantud SG0200 tüüpi kruvitungrauad ei olnud sobivad 200 kN staatilise tõmbejõu ja SG0300 tüüpi kruvitungrauad 300 kN staatilise tõmbejõu talumiseks; (g) Hageja andis kostjale sisendparameetrid SG0200 tüüpi kruvitungraudade mootori võimsuse ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade mootori võimsuse dimensioneerimiseks; (h) Kostja poolt
2-18-2019 üleantud SG0200 tüüpi kruvitungraudade ja SG0300 tüüpi kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kõikide esile toodud väidete puhul oleks tegemist uute väidetega. Asjaolule, et hageja kruvitungraudade puudustest koheselt pärast õnnetuse toimumist ei teadnud, vaid see selgus poolte 02.03.2015- 14.05.2015 kirjavahetuse käigus, on hageja maakohtus tuginenud. Samuti on hageja juba hagiavalduses tuginenud sellele, et mehaanilised lõpustopperid olid valesti dimensioneeritud ja kostja tarnitud süsteem oli valesti komplekteeritud. Hageja on viidanud maakohtus ka sellele, et kostja tarnitud kruvitungrauad olid kordades nõrgemad kui hageja soovis ning et need ei vastanud hageja soovitud tõstejõule. Samuti märkis hageja hagiavalduses, et kostja poolt hagejale valitud mootori võimsus oli selline et see purustas kruvitungraua mehaanilise stopperi liite ning on ka hilisemates menetlusdokumentides tuginenud mootori liigsele võimsusele (näiteks 03.10.2018 menetlusdokumendis). Asjaolu, et mootorite võimsused pakkus hageja esitatud parameetrite (vajaliku tõstejõu) alusel välja kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlust olnud. Sellele, et tungraudade keermesliite tugevusvaru ei vastanud keskmisele kvaliteedile ei ole hageja aga apellatsioonkaebuses tuginenud, mistõttu kostja sellekohane vastuväide on asjakohatu. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et kostja on kruvitungraudade tegelikke parameetreid varjanud, venitanud infopäringutele vastamisega, andnud arusaamatuid vastuseid või küsimustele üldse mitte vastanud. Sellised hageja väited on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Hageja ei ole esile toonud, et maakohtus oleks tal jäänud nimetatud vastuväited esitamata objektiivsetel põhjustel, sealhulgas tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja eelpooltoodud vastuväited tähelepanuta.
33.Pooled vaidlevad ringkonnakohtus endiselt selle üle, kas kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastavad asjad (kruvitungrauad SG0200 2 tk ja SG0300 2 tk) ning kas hageja on kruvitungraua SG0300 puudustele tuginemise õiguse minetanud. Samuti on vaidluse all, juhul kui kohus tuvastab kostja poolse rikkumise, kahju tekkimine hagejale, selle põhjuslik seos rikkumisega ja kahju hüvitamise vähendamine. Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust selle kohta, et hageja nõue ei ole aegunud.
34.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus poolte väiteid seoses VÕS § 220 lõikega 3. Ehkki maakohtus tugines kostja sellele, et hageja on minetanud oma õiguse lepingu eseme puudustele tuginemiseks mõlemat tüüpi kruvitungraua osas, ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust selle kohta, et poolte vaidlus seisnes üksnes kruvitungraudade SG0300 puudustest teatamise mõistliku tähtaja möödumise osas. Seega saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus leidis, et hageja on kruvitungraudade SG0300 puudustele
2-18-2019 tuginemise õiguse minetanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle asjaolu õigesti tuvastanud, kuid kohati ebaõigetel põhjendustel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna hageja näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, pidi hagejale olema teada väidetav kruvitungraudade mittevastavus lepingutingimustele juba Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetuse toimumise ajal, s.o. 08.02.2015. Selline järeldus ei ole põhjendatud ja on ebamõistlik, kuna avarii toimumise ajal ei pruugi isegi majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik teada koheselt selle toimumise põhjuseid. Küll aga pidi hageja puudused välja selgitama pärast sündmuse toimumist ja teatama eseme puudustest müüjale mõistliku aja jooksul. Selleks ei saa pidada alles ligikaudu kolme aasta möödumisel hagiavalduses puuduste kirjeldamist. Maakohus on õigesti leidnud, et puudustest teavitamiseks ei saa lugeda perioodil 02.03.2015 kuni 14.05.2015 toimunud kirjavahetust, kuna selles küsib hageja vaid kostjalt teavet kruvitungraudade omaduste kohta. Hageja on kinnitanud, et pärast viidatud kirjavahetust ta kostjaga ei suhelnud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et sellest, et hagejale sai ajavahemikus 02.03.2015 kuni 14.05.2015 toimunud e-kirjavahetusest kostjaga selgeks lepingueseme mittevastavus, ei tähenda, et see asjaolu oleks selgeks saanud ka kostjale. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks selgelt ja üheselt arusaadavalt esile toonud, mis puudused esinesid kruvitungraual SG0300 (I kd tl 88e-88r). Ka hageja ise märkis kohtuistungil, et sellest kirjavahetusest konkreetseid puuduseid ei nähtu, vaid neid tuleb järeldada poolte vahelise suhtluse kontekstist. Kolleegium ei nõustu, et müüja peab hakkama tuletama ostja kirjadest müüja asja suhtes tehtavaid etteheiteid. Sellist järeldust ei toeta ei VÕS § 220 lg 2 sõnastus ega ka kohtupraktika. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus hindama hageja väiteid seoses kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele mittevastavusega.
35.Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele ka selles, et hageja ei ole tõendanud kostjalt saadud kruvitungraudade SG0200 lepingutingimustele mittevastavust. Siiski tuleb maakohtu põhjendusi ka selles osas muuta. Ühtlasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
36.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus poolte vahelist kokkulepet seoses kruvitungraudade tõstejõuga. Hageja pöördus 03.09.2014 kostja poole sooviga saada Tallinna reisisadamas ehitatava reisijate maabumissilla jaoks 2x200 kN ja 2x300 kN tõstevõimega kruvitungraudu (I kd tl 118-123). 04.09.2014 e-kirjas täpsustas hageja, et selle järgi tuleb valida ka mootorid ning et tegelikkuses on koormus vastavalt 110 kN ja 150 kN, kuid teoreetiliselt võib ette tulla ka avariiolukord, kus peab jätkuma jõudu 400 kN ja 600 kN liigutamiseks (I kd tl 124). Seega soovis hageja saada kostjalt kruvitungraudu SG0200 tõstevõimega 200 kN (üks tungraud) kokku 400 kN. 17.10.2014 esitas kostja hagejale pakkumise nr 20109-3 kahe kruvitungraua SG0200 osas, staatilise tõmbejõuga („tension load stat“) 60 kN ja dünaamilise tõmbejõuga („tension load dyn“) 60 kN (I kd tl 13, tõlge II kd tl 48). 23.10.2014 täpsustas kostja, et pakkumises on kirjaviga, kuna „tension load stat“ peab olema 200 kN (I kd tl 130). Seejuures selgitas kostja hageja 17.09.2014 küsimusele vastates 23.10.2014 e-kirjas, et „tension load“ tähendab tõmbejõudu (I kd tl 126 pöördel). Järgevast poolte kirjavahetusest (perioodil 18.09.26.09.2014) nähtuvalt ei palunud hageja kostjalt täiendavalt selgitusi selle kohta, kas 200 kN tõmbejõuga kruvitungraud piisab hageja soovitud 200 kN tõstejõu jaoks (I kd tl 125-129). Seega rahuldus hageja kostja 23.10.2014 vastusega selle kohta, et pakutavaks tooteks on kruvitungraud tõmbejõuga 200 kN. Kostja esitas hagejale nimetatud pakkumise alusel 24.10.2014 arve nr 77149 (I kd tl 181, tõlge I kd tl 180), mille hageja tasus. Seega on pooled kirjavahetusest ja kostja pakkumisest tulenevalt sõlminud lepingu kruvitungraudade SG0200, staatilise tõmbejõuga 200 kN ja dünaamilise tõmbejõuga 60 kN (tükk), ostu-müügi osas. Õige on maakohtu hinnang, et olukorras, kus pooled on sõlminud ostu-müügilepingu oma majandusja kutsetegevuses, pidi hageja kostja pakkumise ja vastuste saamisel hindama, kas pakutav
2-18-2019 toode sobib hageja soovitud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas hindama ja vajadusel selgitama, kas 200 kN suurune tõmbejõud vastab 200 kN tõstejõule.
37.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, nagu soovinuks hageja hankida kruvitungraudu koormuse 110 kN kandmiseks. Sellekohase järelduse jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja. Hageja üksnes informeeris kostjat, et tegelik koormus on 110 kN, kuid hageja on kinnitanud, et tungraudadel peab jätkuma jõudu vastavalt 400 ja 600 kN liigutamiseks (I kd tl 124). Hageja poolt maakohtus esitatud väidete kohaselt soovis ta tungraudu teatud koormuse tõstmiseks (vaja oli teatud suuruses tõstejõudu), mitte kandmiseks. Seetõttu on ka eksitavad hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et tal oli tungraudu vaja teatud koormuste kandmiseks.
38.Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja apellatsioonkaebuse väitega selle kohta, et hageja on tõendanud, et tegelikkuses tarnis kostja soovitust nõrgema tõstevõimega tungrauad. Hageja viidatud tõend – kostja seadusliku esindaja 10.02.2015 e-kiri hagejale seda asjaolu ei tõenda. Nimetatud e-kirjas märgib ENZFELDER GmbH esindaja Johann Roth, et standardne keere SG0150 osas on 150 kN staatilise koormuse kandmiseks (I kd tl 194, tõlge I kd tl 195). Selles e-kirjas ei ole juttu kruvitungrauast tüübiga SG0200 ega ka kruvitungraua tõstejõust.
39.Hageja on lisaks kruvitungraua ebapiisavale tõstejõule esile toonud veel järgmised selle eseme puudused: kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru oli ebapiisav, mehaanilised stopperid olid aladimensioneeritud ja kostja poolt ettenähtud mootorid olid liiga võimsad.
40.Hageja märgib apellatsioonkaebuses põhjendatult, et turvamutrite olemasolu või nende puudumine ei olnud antud vaidluse objektiks. Maakohus on seega põhjendamatult viidanud otsuses sellele, et hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade otstel polnud paigaldatud turvamutreid („nut stop“). Hageja ei ole maakohtus kostjale midagi sellist ette heitnud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest sellekohase põhjenduse välja.
41.Kostja tõi maakohtus esile, et kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru 1,3 vastab keskmisele standardile ja tugines seejuures kriminaalasjas nr 15230100718 tehtud ekspertiisiaktile. Hageja vaidles kostjale vastu, väites, et kruvitungraudade keermesliited olid aladimensioneeritud ja ebapiisava tugevusvaruga. Kuna kostja esitas omalt poolt tõendi (ekspertiisakti), oleks ka hageja pidanud enda vastuväiteid tõendama. Kuna hageja seda ei teinud, on õige maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud tungraua keermesliite tugevusvaru ebapiisavust. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud jõudma teistsugusele järeldusele.
42.Hageja tugines maakohtus sellele, et kostja poolt paigaldatud mehaaniline lõpustopper („run off safety device“) oli ebapiisava tugevusega, kuna see ei takistanud süsteemi õigeaegselt peatada ja vältida seda, et kruvi ei tungiks läbi reduktori. Ringkonnakohtu hinnangul on poolte seisukohtade ja asjas tuvastatud asjaoludega vastuolus maakohtu põhjendused selle kohta, et nimetatud mehaanilise lõpustopperi olemasolu polegi oluline, kuna süsteem vajas veel lõpulülitit („safety limited switch“) ja hagejale olid need lülitid üle antud. Ringkonnakohus muudab neid põhjendusi. Esiteks märgib ringkonnakohus, et pooled ei ole tuginenud sellele, et elektrilised lõpulülitid oleksid hagejale kostja poolt üle antud. Samuti nähtub pakkumisest nr 20109-3, et elektrilised lõpulülitid paigaldab klient (I kd tl 13, tõlge II kd tl 48), millest järeldub, et kostja pakkumises need lülitid ei sisaldunud. Teiseks ei saaks elektriliste lõpulülitite olemasolust teha automaatselt järeldust selle kohta, et kostjale ei saaks ette heita mehaaniliste lõpustopperite ebapiisavat tugevust. Kostja pakkumises sisaldusid mehaanilised lõpustopperid (I kd tl 13, tõlge II kd tl 48) ning lisaks on kostja kinnitanud 22.09.2014 e-kirjas, et stopper on
2-18-2019 spindli otstes olemas, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta (I kd tl 125). Seega on tegemist kostja poolt müüdud asjaga, mistõttu saab ka nimetatud mehaaniliste stopperite puhul hinnata, kas tegemist on lepingutingimustele vastavusega. Tunnistaja Raul Maripuu ütluste kohaselt peab mehaaniline lõpustopper vältima spindli läbi reduktori liikumist ja sellega süsteemi purunemist (II kd tl 95). Seega pidi kostja 22.09.2019 e-kirja ja tunnistaja ütluste kohaselt kostja poolt koos kruvitungrauaga müüdud detail tagama, et reduktor ei puruneks. Elektriline lõpulüliti oli tunnistaja ütluste kohaselt ettenähtud selleks, et süsteem päris ära ei laguneks, vaid lülitaks süsteemi enne spindli lõppu jõudmist välja (II kd tl 95). Tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et tegemist oli lisaseadmega, kindlustamaks kogu süsteemi purunemist. Sellest aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mehaanilise lõpustopperi lepingutingimustele vastavust ei peaks hindama.
43.Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mehaaniline lõpustopper ei vastanud lepingutingimustele. Ühestki kohtule esitatud tõendist sellist järeldust teha ei saa. Samuti ei ole hageja tõendanud, et mehaanilised lõpustopperid oleksid kostja tarnitud toodetel puudunud. Ringkonnakohtu hinnangul oli mehaanilise lõpustopperi purunemise põhjuseks mitte selle ebapiisav tugevus, vaid kasutatud mootorite liiga suur võimsus. Tehnilise Järelevalve Amet on oma uurimiskokkuvõttes tuginedes TTÜ ekspertide hinnangule leidnud, et tuubuse ehitamisel kasutatud elektrimootorid olid liiga võimsad ja kandekonstruktsiooni purunemist ei oleks toimunud kui ajam oleks olnud aladimensioneeritud (II kd tl 119-122).
44.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja etteheiteid kostjale seoses mootori võimsusega. Hageja väitel ei ole hageja teatanud kostjale tema poolt soovitud mootorite võimsusi, vaid vajalikud mootorite võimsused arvutas välja hoopis kostja tungraudade tootja soovitusel. Sellise hageja seisukohaga saab ainult osaliselt nõustuda. Nimelt on käesolevas asjas tõendatud, et hageja soovis saada 2x200 kN ja 2x300 kN tõstejõuga kruvitungraudasid. Selle järgi palus hageja kostjal arvestada ka mootorite võimsused (I kd tl 124). 17.09.2014 pakkus kostja hagejale, et mootorite võimsused oleksid vastavalt 11 kW ja 15 kW (I kd tl 127 pöördel). Hageja vastas kostja kirjale samal kuupäeval, märkides, et mootorite võimsused tunduvad liiga suured tulenevalt projekteeritud elektrisüsteemist (I kd tl 127). Sellele kirjale vastas kostja, et mootori võimsust võib vähendada vastavalt 7,5 kW-ni ja 11 kW-ni, kuid tõstejõud saab siis olema vastavalt 2x100 kN ja 2x130 kN (I kd tl 126 pöördel). 18.09.2014 vastas hageja eeltoodud kostja kirjale, et tõstejõudu vähendada ei taha ning las siis jäävad 11 ja 15 kW (I kd tl 126). Nimetatud e-kirjavahetusest tulenevalt võib nõustuda hagejaga, et kostja arvutas mootorite võimsused välja, kuid tegi seda hageja esitatud tõstevõimsuste põhjal. Samuti nõustus hageja lõpuks kostja pakutud mootori võimsustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pidi veenduma kostjalt tellitava toote sobivuses, kuid täiendab maakohtu põhjendusi järgmiselt. VÕS § 14 lg 2 esimene lause sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Lisaks reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15). TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 25.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-150-15, p 18). Riigikohtu hinnangul tuleb VÕS § 14 lg 2 kohaldamisel arvestada sellega, kas ostja võinuks saada andmeid (mh avastada puudusi) temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt müügieset ja müüja esitatud andmeid üle vaadates ehk kas puudused, mida ostja oleks saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte (vt lisaks eeltoodud otsuse punktile 18 ka
2-18-2019 Riigikohtu 12.06.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Arvestades, et hagejal on eriteadmised maabumissilla (tuubuse) projekteerimise ja ehitamise alal, pidi ringkonnakohtu hinnangul hageja antud juhul hindama, kas kostja poolt pakutud mootorite võimsused on piisavad tuubuse häireteta ja turvaliseks funktsioneerimiseks ning ei esineks olukorda, kus liigne mootorite võimsus võiks põhjustada mingi detaili purunemise. Hageja kohustuste hindamisel tuleb aga hinnata ka kostja kohustusi. Antud juhul võib kostjat pidada tungraudade osas eriteadmistega müüjaks. Sellisele müüjale tuleneb VÕS § 14 lg 1 ja 2 kohustus küsida ostjalt toote kasutusotstarbe kohta lisateavet. Hageja teatas kostjale, et ta projekteerib ja ehitab maabumissilda (I kd tl 121). Lisaks täpsustas hageja mitmes kostjale saadetud e-kirjas tungraudade ja selle lisade tehnilisi tingimusi. Kolleegiumi hinnangul võis kostja sellest järeldada, et tegemist on eriteadmistega ostjaga ning hageja ei vaja kostjalt veel mingeid andmeid või et oleks kostjal vajalik mingeid lähteandmeid hagejalt küsida. Seega ei pidanud kostja hagejalt lisaks hagejale antud vastustele selgitama, kas mootorite võimsusest tulenevalt võib hageja projekteeritud konstruktsioonis midagi puruneda. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja oleks lepingueelseid kohustusi ning sellest tulenevalt ka lepingut rikkunud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja piisavale teadlikkusele mootorite võimsuse ja tuubuse tehnilistele osadele langeva koormuse osas viitab ka hageja seadusliku esindaja käsikirjaline arvutus (I kd tl 132-133). Hageja seaduslik esindaja oleks saanud vastavad arvutused teha juba enne seda kui projekteeris tuubuse ehitamist.
45.Pooled vaidlevad käesolevas asjas ka selle üle, kas elektrilised lõpulülitid olid ettenähtud hageja seadusliku esindaja poolt projekteeritud süsteemi paigaldamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks poolte sellekohaseid väiteid käsitleda, kuna elektriliste lõpulülitite ostu-müügi osas pooltel kokkulepet ei olnud, mistõttu ei saaks ka nende puudumist kostjale ette heita. Samuti ei ole hageja kostjale ette heitnud nende paigaldamise vajadusest teavitamata jätmist.
46.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.