Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 13.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-2019 Westering OÜ hagi OY Mekanex AB (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks Hagihind 170 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Westering OÜ (registrikood 11473533) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Pärn (e-post [email protected]) Kostja: OY Mekanex AB (Eesti filiaal kaudu, registrikood 11151080) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Elmer Muna (e-post [email protected]) ja vandeadvokaadi abi Evelin Prunt (e-post [email protected]) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Resolutsioon
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt oktoobris 2014 kruvitungrauad 146460 (tooteartikli number) SG0200-8-G-U-4-2900-M2U-00-B-SIEFSo-FSo-ES-AS-FB-FB (tüüp) 2 tk ja kruvitungrauad 146461 (tooteartikli number) SG0300-10,67-G-U-4-4400-M2U-00-BSIEFSoFSo-ES-AS-FB-FB (tüüp) 2 tk. Vajaminevate kruvitungraudade tehnilised spetsifikatsioonid koostas kostja vastavalt hageja poolt ette antud sisendparameetritele. 08.02.2015 toimus Tallinna Vanasadamas 12-ndal kail avarii reisijate maabumissillaga, mille ehitamisel oli kasutatud kostja poolt tarnitud ja müüdud kruvitungraudasid SG0200. Avarii tagajärjel hukkus seadme operaator ja seade hävines täielikult. Hilisemate analüüside ja teostatud ekspertiiside kohaselt põhjustas avarii kruvitungraudade SG0200 pikenduste ehk mehaaniliste stopperite (kostja nimetuse kohaselt „run off safety device“ ehk „mahajooksu stopper“ või „mehaaniline piiraja“) liidete purunemine. Kostja poolt tarnitud süsteem ei vastanud hageja poolt esitatud nõudmistele, sest see oli valesti komplekteeritud ja dimensioneeritud. Kostja poolt hagejale valitud mootori võimsus oli selline, et see purustas kruvitungraua mehaanilise stopperi liite, mis oli aladimensioneeritud. Kostja tarnis hagejale hageja poolt antud sisendparameetritele mittevastavad kruvitungrauad, mistõttu hageja sai kordades väiksema tõstevõimega kruvitungrauad, kui hageja oli soovinud ja tellinud. Varemmainitud avarii toimumise tagajärjel peatati ka teise maabumissilla, mille jaoks kostja tarnis kruvitungrauad SG0300, ehitamine. Kuna ka SG0300-l esinesid varemmainitud puudused, siis oli hageja sunnitud seadme ringi projekteerima ja kõrvaldama tarnitud komponentidel esinevad tehnilised puudused. Kostja lubas tarnida toote millel olev nn stopper mõlemas splindi otsas (run off safety device) pidi tagama, et kruvi ei saaks läbi reduktori joosta ja liikumine peatatakse mehaaniliselt igal juhul kui seda ei tehta mingil muul viisil. Mingil põhjusel osutus see lubadus valeks, sest kruvi ikkagi läbis reduktori ja selle eest peab vastutama toote tarnija ehk OY Mekanex AB. Kostja ei täitnud kohaselt pooltevahelist kokkulepet ja tarnis tooted, mis ei vastanud hageja poolt esitatud nõuetele, millega on tekitanud hagejale materiaalse kahju vähemalt summas 170 755 eurot. 10 000 eurot on kahju seoses purunenud tuubuse kindlustusjuhtumi omavastutus kindlustusseltsile. Hageja müüs kostjalt ostetud tooted edasi RED Technologies OÜ-le, kes oli kindlustatud isikuks ühes Merko Infra AS-i ja Merko Ehitus Eesti AS-iga. Kindlustusandja Seesam Insurance AS poolt arvestati kahju hüvitamisel maha omavastutussumma 10 000 eurot ning vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäi vastav kahju RED Technologies OÜ kanda, kes omakorda nõuab selle hüvitamist hagejalt, sest viimane müüs talle kostjalt ostetud kruvitungrauad mille tagajärjel tekkis avarii ja hävines täielikult tuubus. hagejal on tekkinud kahju seoses uue tuubuse ehitamisega seotud lisakulude 57 900 euro kandmisega, mis vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäid RED Technologies OÜ kanda, kuid kes nõuab selle hüvitamist hagejalt, sest viimane müüs talle kostjalt ostetud kruvitungrauad mille tagajärjel tekkis avarii ja hävines täielikult tuubus, mis tuli seetõttu uuesti ehitada. 14 039 eurot (2 x 7 019,50 eurot) on purunenud kruvitungraudade SG0200 maksumus, mida kindlustusandja ei hüvitanud tulenevalt kindlustustingimustest, kui avarii põhjustanud osade maksumust ja RED Technologies OÜ nõuab selle kulu hüvitamist hagejalt, sest viimane müüs talle need kostjalt ostetud kruvitungrauad mille tagajärjel tekkis avarii ja millede maksumust kindlustusandja poolt ei hüvitatud. 88 816 eurot on hagejal tekkinud kahju, millise hüvitamist soovib hageja osaliselt summas 84 739 eurot seoses Merko Infra AS poolt tellijaga Tallinna Sadam AS leppetrahvi tasumise kokkuleppe tuubuse mittetähtaegse tarne eest, mis vastavalt töövõtjate RED Technologies OÜ, Merko Infra AS, Merko Ehitus Eesti AS ning Erimasinad OÜ omavahelisele kokkuleppele jäi lõpuks RED Technologies OÜ kanda, kes omakorda nõuab selle hüvitamist hagejalt, sest too müüs talle kostjalt ostetud
kruvitungrauad mille tagajärjel tekkis avarii ja hävines täielikult tuubus ja mis lõpuks tingis leppetrahvi maksmise kohustuse. 3 322 eurot on hageja kandnud seoses SG0300 kruvitungraudade ümber ehitamisega, sest pärast avariid selgus, et ka teise tuubuse osad (SG0300), mis olid soetatud kostjalt, tuleb ümber teha ning osta tuli ka uued kinnituspead, et vältida uut avariid. Ümberehitamine oli seotud täiendavate kuludega ning kuna kulud pidi kandma hageja, siis nõuab viimane nende hüvitamist kostjalt, sest too müüs talle kostjalt ostetud kruvitungrauad mida oli vaja ümber teha. Vastavalt Red Technologies OÜ ja hageja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele oli hagejal kohustus hüvitada Red Technologies OÜ-le kahju summas 170 755 eurot (purunenud tuubuse kindlustusjuhtumi omavastutus kindlustusseltsile 10 000 eurot, lisakulud 57 900 eurot, purunenud kruvitungraudade SG0200 maksumus 14 039 eurot ja leppetrahvi tasumine Tallinna Sadam AS-le tuubuse mittetähtaegse tarne eest 88 816 eurot) hiljemalt 10.01.2018. Hageja palub välja mõista OY-lt Mekanex AB (tegutseb OY Mekanex AB Eesti filiaal kaudu) Westering OÜ kasuks välja 170 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt kuulutas aktsiaselts Tallinna Sadama välja 24.01.2014 hanke Vanasadama
Isegi, kui eeldada, et SG0200 tüüpi kruvitungrauad ei olnud tuubuse rajamiseks sobivad, siis ei ole SG0200 tüüpi kruvitungraudade võimalikust lepingutingimustele mittevastavusest võimalik järeldada SG0300 tüüpi kruvitungraudade sobimatust ja ümberehitamise vajadust. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Hageja ise andis kostjale sisendi, millistele omadustele vastavat kruvitungrauda ta vajab. Seega, kui kruvitungraua võimsus või muu omadus oli maabumissilla tõstmiseks ebasobiv, siis tingisid selle hageja poolt määratud sisendparameetrid. Kui SG0200 tüüpi ja SG0300 tüüpi kruvitungrauad ei vastanud tuubuse insenertehnilistele nõuetele, siis vastutas selle eest hageja seaduslik esindaja. Hagejale on väidetav kahju tekkinud tema seaduslikust esindajast tulenevatel asjaoludel. Arvestades, et kogu kahju tekkimise on tinginud tuubuse ebaõige projekteerimine T. V.i poolt, siis tuleb hageja kahjuhüvitist vähendada nullini. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Kostja esitas hagejale vastavalt tema poolt määratud omadustele kruvitungraudade hinnapakkumise, täpsustades eraldi kruvitungraudade omadused, hageja kinnitas hinnapakkumisega nõustumisel, et kirjeldatud kruvitungrauad on sobivad. Järelikult puudus Mekanexil mõistlikult mis tahes erilahenduste väljatöötamise võimalus ning kohustus. Kui kruvitungraua võimsus või muu omadus oli maabumissilla tõstmiseks ebasobiv, siis tingisid selle hageja poolt määratud sisendparameetrid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et 24.01.2014 kuulutas aktsiaselts Tallinna Sadam välja hanke Vanasadama 12. kai reisijate galerii ja tuubuse (s.o reisijate vastuvõtu tehnilise rajatise ehk maabumissilla) rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostamiseks (I kd t.l. 40-53) ning hankemenetluse tulemusel sõlmis aktsiaselts Tallinna Sadam maabumissilla projekteerimiseks hankelepingu Merko Infra AS-i ja osaühinguga RED Technologies OÜ. Vaidlust ei ole, et maabumissilla projekteeris osaühingu RED Technologies OÜ seaduslik esindaja T. V., kes on samaaegselt ka Westering OÜ juhatuse liige (I kd t.l. 54). Vaidlust ei ole, et 2014. aasta septembris/oktoobris pöördus T. V. OY Mekanex AB Eesti filiaali poole sooviga osta kaks SG0200 tüüpi kruvitungrauda, kaks SG0300 tüüpi kruvitungrauda ning üks nurkreduktor ning hageja ja kostja sõlmisid hinnapakkumisele nr 20109-3 tuginedes eelnimetatud esemete müügilepingu (I kd t.l. 1315, 130, II kd t.l. 48-49). Vaidlust ei ole, et 08.02.2015 toimus Tallinna Vanasadama 12. kail õnnetus, kui maabumissilla purunemise tõttu hukkus maabumissilda ühendanud TS-i operaator V. K. (I kd t.l. 55-58). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad kruvitungrauad, mida kasutati Tallinna Vanasadama 12. kai ehituses, tekitades sellega hagejale kahju (I kd t.l. 16-17, 20-21, 63, 65-66, 112-117, 171-181, II kd t.l. 141-142). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Lähtudes eeltoodust tuleb kolmeaastast hagi aegumise tähtaega hakata lugema ajast, mil hageja sai teda kostja kohustuste rikkumisest, et nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast kohustuse tekkimist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Seega tuleb kohtul tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse tuvastamiseks teha kindlaks millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks pärast lepingu rikkumist. Pooled vaidlevad selle üle, et kui hageja nõuab kostjalt 08.02.2015 Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetuse tagajärjel kahju hüvitamist, siis kas hageja pöördudes kohtusse puudustega hagiavaldusega 07.02.2018 (s.o. kolmeaastase hagi aegumistähtaja viimasel päeval, kui arvestada hagi aegumist alates kahju tekkimisest 08.02.2015), on teinud seda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Asjaolu, et hageja oli 07.02.2018 esitanud kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju 239 721 euro hüvitamise nõudes, mida kohus ei pidanud võimalikuks koheselt menetlusse võtta, ei luba asuda seisukohale nagu hageja ei oleks seda siiski juba mingil moel 07.02.2018 teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks kohtusse jõudmise aeg. Kuna kohus on pidanud võimalikuks määrata hagejale siiski tähtaeg tema 07.02.2018 hagis esitatud puuduste kõrvaldamiseks ja kohus on võtnud hageja hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes menetlusse, peale seda, kui hageja 09.04.2018 kõrvaldas puudused kohtu nõudel, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et hagiavaldus oli ikkagi kohtusse esitatud
07.02.2018. Kuna aegumistähtaja alguse tuvastamiseks ei tule pelgalt tuvastada vaid aega, mil hageja sai teada kostja kohustuse rikkumisest, et nõuda kahju hüvitamist (s.o. 08.02.2015 Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetus), vaid sellele peaks järgnema ka kahju hüvitamise nõudmiseks mõistlik vajalik aeg, millest hakata lugema aegumistähtaega, siis arvestades kohtupraktika kohaselt mõistlikuks vajalikuks ajaks kohustuse rikkumisest kahju hüvitamiseks kaks kuud peale 08.02.2015 (mis lõpeks 09.04.2015), siis tuleks kohtu arvates kolmeaastase hagi aegumise tähtaja alguseks lugeda 10.04.2015, mistõttu ka hageja poolt varasemate puuduste kõrvaldamiseks esitatud 09.04.2018 hagiavaldus, mida kohus pidas 170 000 euro kahju hüvitamise nõuetes võimalikuks menetlusse võtta on esitatud kolmeaastase hagi aegumistähtaja jooksul. Lähtudes eeltoodust hagi kolmeaastast aegumistähtaega arvestades ei ole hagi aegumistähaeg möödunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad kaks SG0200 tüüpi kruvitungrauda ja kaks SG0300 tüüpi kruvitungrauda. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on kostjale kruvitungraudade SG0300 mittevastavusest lepingutingimustele teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 järgi, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mitteavastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutignimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusel tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Pooled ei vaidle, et hageja näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu võib nõustuda kostjaga, et hagejale pidi olema teada väidetav kruvitungraudade mittevastavus lepingutingimustele juba Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetuse toimumise ajal, s.o. 08.02.2015 (I kd t.l. 55p-56). Kuna hageja esitas kostjale tellimuse kruvitungraua SG0300 tüüpi kruvitungraua konsooli, sarniirpea pikenduse ning mehaanilise stopperi splindi saamiseks 25.05.2015 (I kd t.l. 23) ning Anesta OÜ-le tellimuse SG0300 tüüpi kruvitungraua vindi mehaanilise töötlemise ja võlli valmistamiseks 01.06.2015 (I kd t.l. 22), siis olid kahtlemata hagejale selleks ajaks aga teada kruvitungraudade SG0300 ümberehitamiseks vajalike tööde ja materjali tellimisel, et varasemalt tellitud kruvitungrauad SG0300 ei pruugi vastata lepingutingimustele. Samas ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele mittevastavusest kostjat teavitanud või kirjeldanud mittevastavusi varem, kui käesoleva kohtumenetluse kestel, mistõttu ei ole hagejal õigus tugineda kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele ja nõuda sellega seotult kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et poolte kirjavahetusest 02.03.2015-14.05.2015 nähtuks kruvitungraudade lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja väidetava mittevastavuse piisavalt täpne kirjeldus, sest kirjavahetuses küsib hageja vaid kostjalt teavet kruvitungraudadae omaduste kohta (I kd t.l. 88e88r). Seega on hageja kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse minetanud, sest hagiavalduses sellele tuginemist, mis on esitatud kolm aastat hiljem, ei saa kuidagi pidada mõistliku kõrvalseisjana mõistliku aja jooksul väidetavast lepingutingimustele mitteavastavusest teada saamisest. Pooled vaidlevad selle üle, missugustele tingimustele pidid vastama kaks SG0200 kruvitungrauda, millised hageja kostjalt tellis.
VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlust ei ole, et hageja pöördus septembris 2014 kostja poole sooviga osta kruvitungraudu ning pooled vahetasid teavet kruvitungraudade tellimuse tegemiseks (I kd t.l. 121-129). Kuna kostja oli 17.10.2014 teinud hagejale kruvitungraudade hinnapakkumuse (mille üle pooled ei vaidle), näidates ära, missugustele tingimustele hinnapakkumises olevad kruvitungrauad vastavad, siis on kostja veenvalt põhistanud, sh tunnistajaj R. M. ütlustega, et hageja teatades, et nõustub kostja hinnapakkumisega, on nõustunud (II kd t.l. 34), et kostja müüb hagejale kruvitungrauad hinnapakkumises näidatud tingimustega (I kd t.l. 13-15, II kd t.l. 48). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on müünud hagejale kruvitungrauad, mis vastasid 17.10.2014 kostja tehtud pakkumisele (I kd t.l. 106p, I kd t.l. 13-15, II kd t.l. 31-33, 48, 64-78). Hageja väide nagu tema sooviks oleks kostjalt olnud osta teistsugustele tingimustele vastavaid kruvitungraudu, ei lükka ümber poolte vahelist kokkulepet, millise pooled on sõlminud konkreetsete kruvitungraudade SG0200 ostmiseks. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 7 järgi kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Kohus leiab, et asjaolust, kus hageja on pöördunud kostja poole sooviga tellida kruvid konkreetse tõstevõimega 200 kN (I kd t.l. 118-123) ning teatades soovitud mootorite võimsuse 11 kW (I kd t.l. 124, 126) on veenev järeldada, et kruvitungraudade tehnilised tingimused, millele tuginedes ongi pooled läbirääkimisi pidanud ning kostja on teinud hinnapakkumise (I kd t.l. 125-130), ja millega hageja on nõustunud, on nimetanud hageja. Kostja on veenvalt põhistanud, et kui hageja andis 4. septembri 2014 e-kirjas kostjale teada, tegelikest koormustest 110 kN (I kdt t. 124), kui kostja on 18. septembril 2014 kruvitungraua omadusi täpsustades selgitanud, et tension load tähendab tõmbejõudu ning staatiline koormus 200 kN ja dünaamiline koormus 60 kN (I kd. t.l. 126p p 4), siis nimetatud eeldustele vastavalt on hagejale koostatud hinnapakkumine, kus kahe SG0200 tüüpi kruvitungraua tõmbejõud on kokku 400 kN ja 120 kN vastates hageja 4. septembri 2014 e-kirjas nimetatud tegeliku koormuse 110 kN kandmiseks (I kd tlk 13, 131, lI kd t.l. 48-49). Järelikult on veenev kostja väide, et SG0200 tüüpi kruvitungraudade kokkulepitud omaduseks, et kahe SG0200 tüüpi kruvitungraua tõmbejõud on vastavalt 400 kN ja 120 kN, millest viimane näitaja on sobiv Westeringi nimetatud tegeliku koormuse 110 kN kandmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kruvitungraudade keermesliite tugevusvaru väärtuses või teistsuguses kruvitungraudade keermesliite tugevusvarus, kui see oli hagejale üle antud kruvitungraudades. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt tarnitud kruvitungraudade keermesliited oleksid pidanud olema poolte kokkuleppel dimesioneeritud teistmoodi, kui need olid hagejale üleandmisel. Hageja ei ole tõendanud, et kruvitungraudade otstel ei olnud paigaldatud turvamutreid (safety nut) (I kd t.l. 13, 125, II kd t.l. 48-49). Samuti ei ole veenev hageja väide, et kostjalt tellitud vaid mehaaniliste lõpustopperite (run off safety devise) ülesandeks oli igal juhul tagada, et kruvi ei saaks läbi konduktori joosta ja liikumist peatada mehaaniliselt, sest vaidlust ei
ole, et kostja oli andnud hagejale üle ka paigaldamiseks hageja tellitud elektrilised lõpulülitid (safety limited switches) (I kd t.l. 13, 125, II kd t.l. 48-49). Asjaolust, et pooled vaidlevad selle üle, kas mehaanilistest lõpustopperitest ainuüksi peaks piisama kogu süsteemis seiskamiseks, ei saa iseenesest järeldada, et ettenähtud mehaanilised lõpustopperid ei oleks vastanud lepingutingimustele vaid seetõttu, et lõpustopperi liited purunesid valitud mootori võimsuse tõttu, selle asemel, et lõpustopperitel oleks õnnestunud süsteem mehaaniliselt peatada, sest veenev on kostja väide, et tegemist on vaid ühe ohutusseadmega ning süsteemi seiskamiseks oli poolte vahelise lepingu alusel ette nähtud ka hagejale üle antud elektrilised lõpulülitid. Hageja väide, et, kui mehaanilised lõpustopperid ei peaks süsteemis tööd seiskama, siis need nagu ei täidakski oma funktsiooni, ei ole põhisatatud, sest vaidlust ei ole, et poolte kokkuleppel olid süsteemi seisakmiseks lisaks ette nähtud ja hagjele üle antud ka elektrilised lõpulülitid. Kui hageja ei ole kostjale selgesõnaliselt väljendanud, et kostja poolt tehtud pakkumine 17.10.2014 ei vasta hageja soovitud kruvitungraudade sisendparameetritele, siis ei ole kohtu arvates mõistlik arvata, et ka kostja oleks pidanud seda teadma. Kohus ei nõustu hagejaga, et kui hageja annab kostjale sisendparameetrid, millele peavad kruvitungrauad vastama, siis nagu ei olekski hagejal vaja teada, kas kostja toode vastab mingitele parameetritele, sest tegemist on vaid kostja tootega (II kd t.l. 131). Kuna pooled on sõlminud kruvitungraude ostu-müügilepingu oma majanduskutsetegevuses, siis on mõistlik arvata, et kui kostja tegi hagejale pakkumuse, milline hagejale ei pruukinudki sobida, siis pidi hageja juba pakkumise saamisel vaatama selle üle, et tuvastada, kas kruvitungrauad, mida hageja oleks soovinud osta kostjalt teistsuguste tingimustega, kui see oli väljendatud 17.10.2014 pakkumises ja veenduma, et need ei vasta sellele, mida hageja oleks soovinud kostjalt tellida, et kasutada neid reisijate maabumissilla ehitamisel. Kuna vaidlust ei ole, et hageja on aga nõustunud kostja 17.10.2014 pakkumisega müüa hagejale just pakkumises näidatud tingimustega kruvitungrauad ja hageja on kostjalt saanud 17.10.2014 pakkumisele vastavad kruvitungrauad, siis ei ole tõendatud hageja väide, et pooled on kokku leppinud teistsuguste tingimustega tungraudade müügilepingus, kui see oli 17.10.2014 kostja poolt tehtud pakkumises hagejale. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja müüs hagejale kruvitungrauad, mis vastasid 17.10.2014 pakkumisele, siis ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad SG0200 tüüpi kruvitungrauad. Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet, et kostja oleks hagejale üle andnud kahjustatud kruvitungrauad. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et kostja on müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavad kruvittungrauad. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks müünud talle lepingutingimustele mittevastavad kruvitungrauad, siis ei ole tõendatud hageja väide, et seeläbi oleks saanud hagejale tekkitda kahju, mistõttu kohus ei pea vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid, sh tunnistaja ütlused, selle kohta, kas kostja poolt lepingutingimustele mittevastavate kruvitungraudade müümisega on tekkinud hagejal kahju (I kd t.l. 13-23, 40-59, 75-76, 102-103, 126p, 130-133, 139-152, 172-174, 176, 189, 192-195, 197, II kd t.l. 6-11, 14-18, 36-40, 56-78, 110-124, 128, 143-145). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2021 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.04.2020 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.