Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-663
Haldusasi
AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja Pärnu linn, esindaja TK Kolmas isik TK, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Triin Kaurov ja Vitali Šipilov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 otsuse haldusasjas nr 3-22-663 resolutsiooni p 4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kaebajatelt TK menetluskulude katteks solidaarselt välja 3000 eurot.
3.Mõista kaebajatelt solidaarselt välja 210 eurot TK apellatsioonimenetluse kulude katteks. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-663 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus otsustas 20.11.2000 korraldusega nr 1246 korraldada avaliku suulise enampakkumise hoonestusõiguse seadmiseks Pärnu linnas Tulbi tn 16 asuvale kinnisasjale. Kõrgeimat hinda pakkus TK, kellega sõlmiti 16.03.2001 hoonestusõiguse leping. Selle alusel on Tulbi tn 16 kinnistule püstitatud elamu.
2.TK esitas Pärnu Linnavalitsusele 06.01.2022 taotluse Tulbi tn 16 kinnisasja võõrandamiseks. Pärnu Linnavolikogu otsustas 17.02.2022 otsusega nr 18 võõrandada Tulbi tn 16 kinnisasja TKle 134 000 euro eest. Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 istungil hääletasid otsuse vastu AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV.
3.AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV esitasid Tallinna Halduskohtule 21.03.2022 kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamiseks.
4.Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata.
5.Halduskohus kaasas kolmanda isikuna menetlusse TK, kes palus jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2022 otsusega läbi vaatamata TK taotluse jätta kaebus läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis kaebajatelt solidaarselt välja Pärnu linna menetluskulud 29,17 eurot (resolutsiooni p 3) ja TK menetluskulud 6639,70 eurot (resolutsiooni p 4). Muud menetluskulud jättis halduskohus menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 5). Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista menetluskulu kokku 8500,80 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud moodustuvad 13.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt lepinguliste esindajate kulust 6037,20 eurot (sh käibemaks) ning muudest kohtuvälistest kuludest 3,60 eurot (sh käibemaks). Kolmanda isiku 13.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandale isikule osutatud õigusabi 25,40 tundi, 31.03.2022 arve nr 220674 spetsifikatsiooni kohaselt keskmise tunnihinnaga 199,80 eurot ning 10.05.2022 arve nr 221162 spetsifikatsiooni kohaselt keskmise tunnihinnaga 195,49 eurot. Muud kohtuvälised kulud on põhjendatud, kuid õigusabikulud on põhjendatud osaliselt (HKMS § 109 lg 6). Kolmandal isikul on olnud kolm esindajat ja kõik on esitanud kohtuasjas menetlusdokumente. Kohtuistungiga seotud menetluskulude all on kajastatud üksnes nende esindajate kulusid, kes osalesid kohtuistungil. 31.03.2022 arve kulude aruande järgi on materjalidega tutvumisele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele kulunud kolmel esindajal kokku 14 tundi. Kaebus ei ole väga mahukas (7 lk), lisasid ei olnud palju (4) ja kolmanda isiku seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ei ole pikk (4 lk), mistõttu tuleb lugeda materjalidega tutvumise, esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamise ja kliendiga suhtlemise põhjendatuks ajakuluks 10 tundi. Seega on 31.03.2022 arvel kajastatud kuludest põhjendatud 2685,30 eurot (sh käibemaks). 10.05.2022 arve nr 221162 kulude aruande kohaselt on kaebusele vastuse koostamisele kulunud 5,30 tundi. Kuna vastus kordab suures osas esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohti, siis on põhjendatud ajakulu 4 tundi. Määruskaebemenetluse algatasid kaebajad ja 2(7)
3-22-663 määruskaebemenetlusega seotud õigusteenuse ajakulu pole ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu on 10.05.2022 arvel nr 221162 kajastatud kuludest põhjendatud 2087,90 eurot (sh käibemaks). Kolmas isik on seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega ja kohtuistungil osalemisega kandnud õigusabikulusid 10,3 tunni ulatuses kokku 2460 eurot (sh käibemaks). Kohtuistung kestis 1 tund ja 52 minutit, mistõttu on kohtuistungil osalemise põhjendatud kulu 3,8 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aja saab lugeda põhjendatuks 4 tunni ulatuses kõigi esindajate peale kokku. Seega on kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud põhjendatud ulatuses 7,8 tundi, keskmise tunnihinnaga 199,03 eurot, s.o kokku 1862,90 eurot (sh käibemaks). Kokkuvõttes tuleb mõista kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 6639,70 eurot (sh käibemaks). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles neilt mõisteti välja kolmanda isiku menetluskulud 6639,70 eurot, ning teha uus otsus, millega mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud välja mitte enam kui 1872 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Halduskohus oleks pidanud esmalt tegema kindlaks, kas asjas on põhjendatud kasutada mitut esindajat. Alles seejärel saab hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. HKMS § 108 lg-st 12 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-st 3 tulenevalt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused kahel juhul: kui mitme esindaja kasutamine oli tingitud asja keerukusest või kui mitme esindaja kasutamise on tinginud esindaja vahetus. Teine alternatiiv ei ole praegusel juhul kohaldatav. Halduskohus ei põhjendanud, miks oli kohtuasi nii keerukas, et vajalik oli kasutada kolme esindajat. Kaebajate hinnangul polnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Raskuskese oli õiguslikel, mitte faktilistel asjaoludel ning õigusküsimused ei olnud keerukad. Kuna kohus leidis juba 28.03.2022 esialgse õiguskaitse määruses, et kaebus on perspektiivitu (s.o kohus toetas vastustaja ja kolmanda isiku positsiooni), lasus kohtu ümberveenmise koormus kaebajatel. Seega oleks saanud välja mõista vaid ühe esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud. Kuludokumentidest on näha, et kolm esindajat dubleerisid osaliselt üksteise tööd. Põhjendatud ajakulu oli oluliselt väiksem. Asja keerukust arvestades on kolmandale isikule osutatud õigusteenus põhjendamatult kõrge tunnihinnaga. Põhjendatud tunnihind oleks 150 eurot. Kuna kaebajad vaidlustavad halduskohtu otsust üksnes menetluskulude osas, ei peaks apellatsioonimenetluses tekkivad kulud olema hüvitatavad (vrd TsMS § 178 lg 4).
8.Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ületanud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates kaalutlusõiguse piire. Kohus arvestas mh, et kolmandal isikul oli mitu esindajat, ja vähendas seetõttu menetluskulusid. Esindajate töö ei olnud täies ulatuses dubleeriv ning asi polnud nii lihtne ega väikese mahuga, nagu kaebajad püüavad näidata. Mh esitasid kaebajad tõenditena volikogu istungi videosalvestise pikkusega neli tundi, millele viitasid korduvalt oma menetlusdokumentides. Kolmanda isiku esindajad pidid kontrollima kaebajate väidete õigsust. Samuti oli menetluses keerukaid õiguslikke küsimusi, sh menetluslikke küsimusi volikogu liikme kaebeõigusest ja kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalustest ning materiaalõiguslikke küsimusi tsiviilõiguslikust hoonestusõigusest. Esialgse õiguskaitse määruses ei andnud kohus lõplikku hinnangut kaebuse perspektiivile ning see ei välistanud kolmanda isiku vajadust esitada põhjalikud seisukohad oma positsiooni kaitseks. 24.03.2022 seisukoha koostamine moodustas suure osa kolmanda isiku õigusabikuludest. 13.09.2022 ja 16.09.2022 3(7)
3-22-663 menetluskulude nimekirjadest on näha, et esindajate vahel oli tööjaotus: P. Varul ja T. Kaurov suhtlesid kliendiga, ühistel nõupidamistel otsustati põhimõttelised küsimused ja tegevuskava ning V. Šipilov oli kirjalike seisukohtade põhiline koostaja. 13.09.2022 istungil osales kaks esindajat, kellel oli valdkondade vaheline tööjaotus. Kui kolmandal isikul oleks olnud ainult üks esindaja, oleks tal kolmanda isiku positsiooni läbimõtlemiseks, menetlusdokumentide koostamiseks ja ülevaatamiseks ning istungiks ettevalmistamiseks kulunud kokkuvõttes rohkem aega. Esindajate tööd ei saa seega jagada mehaaniliselt kolmega, nagu kaebajad on teinud. Õigusteenuse tunnihind oli samuti põhjendatud (keskmiselt 195,49–199,80 eurot). Kohtumenetluses on peetud põhjendatuks ka 200 euro suurust tunnitasu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 määrus nr 2-18-2019 ja Riigikohtu 03.04.2019 otsus nr 2-163785). Vaidluse tulemus oli oluline eelkõige kolmanda isiku jaoks, sest puudutab tema kodu, millesse kolmas isik on teinud väga suure investeeringu. Seetõttu vajas ta menetluses kindlustunnet. Kaebajad on toonud kohtusse poliitilise võitluse ja koormanud sellega asjatult kohtusüsteemi. Kolmas isik kannab õigusabikulud üksi, kuid kaebajad saavad need jagada 10 isiku vahel või kannab menetluskulud hoopis nende erakond.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et kaebajad vaidlustavad halduskohtu otsust osas, milles halduskohus mõistis neilt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja rohkem kui 1872 eurot.
10.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
11.Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 13).
12.Halduskohus tegi otsuse p-des 27–32 õigesti kindlaks kolmanda isiku menetluskulude koosseisu ja ulatuse, võttes aluseks menetluskulude nimekirjad ja arved koos kulude aruannetega (dtl 248–253 ja 269–272). Kolmanda isiku menetluskulud olid kokku 8500,80 eurot koos käibemaksuga ning need koosnesid õigusabikulust (8497,20 eurot) ja muudest kohtuvälistest kuludest (3,60 eurot). Muud kohtuvälised kulud 3,60 luges halduskohus vajalikuks ning selle üle ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust. Halduskohus pidas õigusabikulusid põhjendatuks 6636,10 euro ulatuses.
13.31.03.2022 arve nr 220674 ja sellele lisatud aruande järgi osutati kaebajale õigusabi 15,20 tundi kokku 3037 euro eest, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse osutamise tunnihind on 180 eurot (V. Šipilov), 200 eurot (T. Kaurov) ja 250 eurot (P. Varul), seejuures on suurem osa õigusteenusest osutatud 180 euro suuruse tunnihinnaga. Teenuse sisu on järgmine: 1) 23.03.2022 – materjalide ja õigusliku olukorra analüüs, seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse kohta (V. Šipilov 4,70 tundi); 2) 24.03.2022 – seisukoha koostamine, dokumentide ja kliendi kommentaaride analüüs (V. Šipilov 2,30 tundi) ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumine, õigusliku
4(7)
3-22-663 olukorra analüüs ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukohta koostamine (P. Varul 2,50 tundi ja T. Kaurov 4,50 tundi); 3) 28.03.2022 – kohtmääruse analüüs (kõik esindajad 0,40 tundi).
14.10.05.2022 arve nr 221162 ja sellele lisatud aruande järgi osutati kaebajale õigusabi 10,20 tundi kokku 1994 euro eest, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse osutamise tunnihind on sama, mis arve nr 220674 puhul ning suurem osa õigusteenusest on osutatud 180 euro suuruse tunnihinnaga. Teenuse sisu on järgmine: 1) 13.04.2022 – tutvumine määruskaebuse ja määrusega, kliendi kommentaaride analüüs (V. Šipilov 0,50 tundi); 2) 14.04.2022 – suhtlus kohtuga ja seisukoha koostamine määruskaebusele (V.Šipilov 1,50 tundi); 3) 18.04.2022 – määruskaebusele seisukoha koostamine (V. Šipilov 0,40 tundi) ning määruskaebuse analüüs ja sellele seisukoha koostamine (T. Kaurov 0,50 tundi); 4) 18.04.2022 – määruskaebusele seisukoha täiendamine (V. Šipilov 0,30 tundi ja P. Varul 0,30 tundi); 5) 20.04.2022 – seisukoha vormistamine ja esitamine kohtule (V. Šipilov 0,20 tundi); 6) 21.04.2022 – tutvumine vastustaja seisukohaga määruskaebusele (V. Šipilov 0,10 tundi); 7) 22.04.2022 – ringkonnakohtu määrusega ja materjalide analüüs kaebusele vastuse koostamiseks (V. Šipilov 0,80 tundi) ning ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja kliendile esitamine (T. Kaurov 0,30 tundi); 8) 25.04.2022 – kaebusele vastuse koostamine (V. Šipilov 2,30 tundi); 9) 26.04.2022 – vastuse koostamine (T. Kaurov 0,80 tundi ja P. Varul 1,50 tundi): 10) 27.04.2022 – kliendi kommentaaride sisseviimine ja seisukoha esitamine kohtule (V. Šipilov 0,40 tundi), tutvumine vastustaja vastusega kaebusele (V. Šipilov 0,30 tundi).
15.16.09.2022 arve nr 222673 ja sellele lisatud aruande järgi osutasid V. Šipilov ja P. Varul kaebajale õigusabi 10,30 tundi kokku 2050 euro eest, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse osutamise tunnihind oli 180 ja 250 eurot. Teenuse sisu on järgmine: 1) 05.09.2022 – edasise menetluse kavandamine ja büroosisene suhtlus teise esindajaga (V. Šipilov 0,60 tundi ja P. Varul 0,30 tundi); 2) 07.09.2022 – asja materjalide analüüs ja büroosisene nõupidamine seoses ettevalmistusega istungiks (V. Šipilov 1,50 tundi ja P. Varul 1 tund); 3) 12.09.2022 – ettevalmistus istungiks (V. Šipilov 2 tundi); 4) 13.09.2022 – ettevalmistus istungiks, osalemine istungil, tutvumine kaebajate menetluskulude nimekirjaga ja kiri kliendile (V. Šipilov 2,90 tundi) ning osalemine kohtuistungil (P. Varul 1,50 tundi); 5) 15.09.2022 – kolmanda isiku menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja vastuväidete koostamine, täiendava menetluskulude nimekirja koostamine (V. Šipilov 0,50 tundi).
16.HKMS § 108 lg 12 sätestab, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §-des 173 ja 175 sätestatut. Kaebajad viitavad iseenesest õigesti, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama vastaspoole kasuks väljamõistetavate esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust ning TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused vaid siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Haldusasjades ei oma aga menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32; vrd ka nt Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 24; 02.03.2023 otsus nr 3-20-1717, p 26; 07.03.2023 otsus nr 3-20-2630, p 28 ja 02.05.2023 otsus nr 3-16-1864, p 40 – neis asjades oli kaebajal kaks 5(7)
3-22-663 esindajat, kuid Riigikohus ei vähendanud kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust sellise argumendiga). Riigikohus ei ole eespool viidatud lahendites eraldi hinnanud ka õigusabiteenuse osutamise tunnitasu vastavust sedalaadi asjades osutatava õigusteenuse keskmisele turuhinnale (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2023 otsus nr 3-22-232, p 41 ja 29.11.2022 otsus nr 3-21-1950, p-d 25–26; Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2023 otsus nr 3-222270, p-d 44–46). Kokkuvõttes ei ole Riigikohus haldusasjades järginud tsiviilkolleegiumi praktikat TsMS § 175 lg 1 alusel menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (vrd metoodika 21.06.2021 määruse nr 2-17-13164 p-des 9–11). See on seletatav asjaoluga, et HKMS § 1 lg 3 järgi tuleb halduskohtus TsMS-i kohaldamisel arvestada halduskohtumenetluse erisusi. Halduskohtumenetluses reguleerib menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist HKMS § 109 lg 6, mida tuleb sisustada haldusasjade eripära silmas pidades.
17.Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb halduskohtumenetluses üldisemalt arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-31-21-15, p 16). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-181570, p 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, p 38). Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu väljamõistetud menetluskulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata (Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 otsus nr 321-1009, p 12 ja 15.04.2021 otsus nr 3-18-164, p 18).
18.Ringkonnakohus leiab, et kaebajatelt väljamõistetud kolmanda isiku õigusabikulude suurus on asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades selgelt ülepaisutatud.
19.Tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga. Menetlusõiguse kohaldamisel vaieldi halduskohtus eeskätt selle üle, kas kaebajatel on kaebeõigus. Vaidlustatud haldusakti pidasid kaebajad õigusvastaseks selles põhjenduste puudumise ja erinevate huvide kaalumata jätmise tõttu. Need ei olnud keskmiste haldusasjadega võrreldes keerulised õiguslikud küsimused.
20.Asja mahtu ja menetluse käiku mõjutas mõnevõrra see, et kaebajad esitasid kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi halduskohtu 21.03.2022 määruse kohaselt ei olnud kolmandal isikul kohustust vastata esialgse õiguskaitse taotlusele, ei saa talle ette heita, et ta esitas sellele 24.03.2022 siiski oma seisukoha. Kuna halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 28.03.2022 määrusega rahuldamata ja kaebajad esitasid selle peale 12.04.2022 määruskaebuse ringkonnakohtule, oli põhjendatud, et kolmas isik esitas ka määruskaebuse kohta 20.04.2022 oma seisukoha. Samas kordas kolmas isik määruskaebemenetluses suures osas 24.03.2022 menetlusdokumendis toodud argumente. Ka kaebusele 27.04.2022 esitatud vastuses kordas kolmas isik osaliselt varasemaid seisukohti, lisades analüüsi vaidlustatud haldusakti materiaalse õiguspärasuse kohta. Arvesse saab võtta ka seda, et asja lahendamiseks ei tulnud hinnata suurt hulka tõendeid. Asja mahtu suurendas mõnevõrra see, et asjas oli tõendiks mh Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 istungi videosalvestis. Samas on kaebuses kellaajaliselt viidatud, millise videosalvestise lõiguga kaebajate väited seonduvad. See lihtsustas kolmandal isikul tõendi uurimist ja selle põhjal kaebajate väidetele vastamist. Menetluse käiku mõjutas veel see, et kaebajate taotluse alusel arutas halduskohus asja kohtuistungil. Kaebajatelt väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse hindamisel saab arvestada ka seda, et kolmandal isikul oli kolm advokaati, kelle tegevus oli vähemalt osaliselt 6(7)
3-22-663 dubleeriv (nt oli kõigil seisukoha kujundamiseks vaja tutvuda kohtumääruste ning vastaspoole menetlusdokumentidega). Kulude aruannete järgi saab siiski pidada usutavaks, et kolme esindaja vahel oli vähemalt teatud ulatuses tööjaotus ning dubleerimine oli vaid osaline.
21.Täiendavalt tuleb arvestada, et halduskohus jättis kaebuse kokkuvõttes rahuldamata kaebajatel kaebeõiguse puudumise tõttu, s.o asi ei saanud kaebajate jaoks olla kuigi tähtis. Kolmanda isiku jaoks oli aga vaidlus oluline, sest vaidlustatud haldusakti alusel võõrandatud kinnisasjal asub tema kodu, mille rajamiseks on ta teinud suuri investeeringuid.
22.Kokkuvõttes oli praeguse vaidluse asjaoludel põhjendatud mõista kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 3000 eurot (sh käibemaks).
23.Eelneva põhjal tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu 13.10.2022 otsuse resolutsiooni p 4 ning mõistab kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 6639,70 euro asemel 3000 eurot.
24.Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses kuludokumente esitanud. Kaebajad on tasunud riigilõivu (iga kaebaja 20 eurot, s.o kokku 200 eurot).
25.Kolmas isik palub apellatsioonimenetluses kaebajatelt välja mõista õigusabikulu 876 eurot (sh käibemaks). Kulude kandmise kohta on esitatud arved koos kulude aruannetega (dtl 316). Õigusabi on osutatud kokku 4 tundi tunnihinnaga 180 eurot, v.a 0,50 tunni osas tunnihinnaga 200 eurot. Õigusteenuse sisuks on kohtuotsuse analüüs ning apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses ei kohaldu TsMS § 178 lg 4, mis välistaks kaebajatelt kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise põhjendusega, et apellatsioonimenetluses vaieldakse üksnes menetluskulude üle. Apellatsioonimenetluse käiku, asja mahtu ning vaidlusaluste küsimuste keerukust arvestades on need õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Apellatsioonimenetluses vaieldi menetluskulude jaotuse üle ja selle kohta ei olnud kolmas isik varem sisulisi seisukohti esitanud.
26.Halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 6639,70 eurot. Kaebajad leidsid apellatsioonkaebuses, et alusetu oli mõista kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud enam kui 1872 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus pidas põhjendatud menetluskuluks 3000 eurot. Seda arvestades on apellatsioonkaebus rahuldatud umbes 76% ulatuses, mistõttu tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja mõista 24% vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest ehk 210 eurot (sh käibemaks).
27.Ülejäänud osas jäävad menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (vt kaebajate riigilõivu osas Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p-d 20–23). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.