Majutuskohad OÜ hagi Hange.ee teenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Majutuskohad OÜ, registrikood 14655124, seaduslik esindaja juhatuse liige P.V; Kostja Hange.ee teenused OÜ, registrikood 16454306, lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Majutuskohad OÜ hagi Hange.ee teenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Hange.ee teenused OÜ-lt Majutuskohad OÜ kasuks põhivõlg 15 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1,01 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27. augustist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.
Välja mõista Hange.ee teenused OÜ-lt Majutuskohad OÜ kasuks menetluskulude katteks 100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Majutuskohad OÜ (hageja) esitas 14. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Hange.ee teenused OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt 15 euro ja viivise väljamõistmist seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse järgi soovis hageja avaldada 10. jaanuaril 2025 hanke kostja hallatavas portaalis hange.ee. Hageja tasus arve nr 2025-01-94491 alusel 30-päevase perioodi eest, s.o kuni 9. veebruarini 2025 hanke avaldamise tasu 15 eurot. Kostja saatis hagejale teate, milles kinnitas hanke portaali lisamist, kuid samal päeval saatis kostja hagejale e-posti teel teate, et hageja lisatud hange on blokeeritud. Hageja esitas kirjalikult samal päeval (s.o 10. jaanuaril 2025) kostjale nõude arve summa tagastamiseks, millest kostja keeldus. Hageja on seega tasunud teenuse eest, mida ta ei saanud ja soovib tasutud summa tagastamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.
4.Kostja toob esile, et pooled sõlmisid veebikeskkonna www.hange.ee kasutamiseks lepingu. Kasutuslepingu p 1.2.1 kohaselt on hange.ee virtuaalne iseteeninduskeskkond, mida kasutaja saab kasutada hanke kuulutuste avaldamiseks, omavahel suhtlemiseks, pakkumise tegemiseks, hanke võitja valimiseks ja teiste pakutavate teenuste kasutamiseks. hageja tasus kostja 10. jaanuaril 2025 esitatud arve koos käibemaksuga summas 15 eurot ja kostja võimaldas hagejal lisada veebikeskkonda www.hange.ee hanke kuulutuse, seega on kostja teenuse osutanud. Kostja ei blokeerinud 10. jaanuaril 2025 hageja avaldatud kuulutust põhjuseta, vaid seetõttu, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud kasutuslepingut. Nimelt avaldas hageja hanke kuulutuse, milles ei soovinud saada rahalisi pakkumisi vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks, vaid soovis töö tellida vahetuskaubana, st hageja pakkus trassi väljaehitamise eest vastu 3 krunti. Pooled on kasutuslepingu punktis 3.1.6. selgesõnaliselt kokku leppinud, et kostjal on õigus tingimusteta ja viivitamatult peatada Hange.ee keskkonna kasutamise võimalus (kasutaja blokeerida) juhul, kui kasutaja eirab seadust või kasutustingimusi või hanke kuulutuse kohta käivaid täpsemaid tingimusi ning reegleid või esineb põhjendatud kahtlus, et kasutaja võib neid eirata. Kostja saatis 10. jaanuaril 2025 hagejale kirja, kus teatas kuulutuse blokeerimisest ja selle põhjustest ning palus hanke viia vastavusse portaali kasutustingimustega. Hageja seda teinud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2
6.Hageja soovis 10. jaanuaril 2025 avaldada kostja hallatavas portaalis 30 päeva jooksul kuulutuse eesmärgiga leida tööde teostaja vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks ja tasus kostjale ettemaksuna 15 eurot (dtl 2-3, 26). Hageja on 10. jaanuaril 2025 kell 02.24 saanud kostjalt e-posti teel kinnituse, et tema kuulutus on portaali lisatud ja sellele saab pakkumisi teha kuni 9. veebruarini 2025 (dtl 5). Samal kuupäeval kell 09.17 on hageja saanud kostja töötajalt e-kirja, milles on teatatud hageja lisatud kuulutuse blokeerimisest (dtl 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale tasutud summa.
7.Pooled on kostja hallatava veebiportaali teenuste kasutamiseks sõlminud kasutajalepingu (dtl 19-25). Kasutajalepingu p 2.1 kohaselt osutab kostja kasutajale (hagejale) teenust, mille sisuks on kasutajale virtuaalse iseteeninduskeskkonna Hange.ee kasutamiseks õiguste andmine. Kasutajalepingu üldsätete p 1.2.1. täpsustab, et kasutaja saab keskkonda kasutada „hanke kuulutuse avaldamiseks, omavahel suhtlemiseks, pakkumise tegemiseks, hanke võitja valimiseks ja teiste pakutavate teenuste kasutamiseks“. Kasutuslepingu p-s 3.1.4 on pooled kokku leppinud, et kostjal on õigus küsida kasutajalt tasu Hange.ee keskkonna kasutamise eest vastavalt hinnakirjale.
8.Kostja hallatava portaali kasutajatel on seega võimalik leida teiste portaali kasutajate seast teostaja mingisugusele tööle või töö teostajal leida sobiv projekt ning neil tuleb selle vahenduse eest kostjale tasuda. Kohtu hinnangul vastab poolte leping maaklerilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 mõistes. VÕS § 658 lg 1 järgi maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
9.Puudub vaidlus, et lepingu on koostanud kostja ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid need tingimused eraldi läbi rääkinud, mistõttu tuleb kasutajalepingu tingimusi käsitleda tüüptingimustena VÕS § 35 tähenduses ning tõlgendada VÕS § 39 lg 1 järgi nii, nagu seda pidi samadel asjaoludel mõistma lepingupoolega sarnane mõistlik isik. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimusi kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks.
10.Hageja toob esile, et ta tasus 10. jaanuaril 2025 kostjale 15 eurot kuulutuse avaldamise eest 30 päeva jooksul. Hageja tõendab seda arvega, mille selgituse real on märgitud „Hanke lisamine 30 päeva“ (dtl 4) ning e-kirja teel saadetud kinnitusega, milles on kinnitatud, et kuulutusele saab pakkumisi teha kuni 9. veebruarini 2025 (dtl 5). Kostja väide, et 15 eurot oli tasu kuulutuse lisamise eest portaali ning selles osas on kostja lepingu täitnud, on paljasõnaline (dtl 17) ega ole poolte õigussuhet arvestades mõistlikult usutav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist lepingu täitmisega kostja poolt, vaid nõustumusega hageja pakkumusele konkreetse hanke korraldamiseks.
11.Kostja toob esile, et hageja kuulutus blokeeriti, kuna see ei vastanud portaali kasutustingimustele. Kasutuslepingu p 3.1.9 kohaselt on kostjal õigus eemaldada Hange.ee keskkonnast avaldatud hanke kuulutus, pakkumine ja muu informatsioon, kui see on vastuolus kasutustingimustega, hanke kuulutuse kohta käivate täpsemate tingimuste ning reeglitega või heade kommetega või seadusega.
12.Kostja on hagejale saadetud e-kirjades ja ka kohtule esitatud dokumentides selgitanud, et antud juhul seisnes vastuolu selles, et hageja ei soovinud saada rahalisi pakkumisi vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks, vaid soovis töö tellida vahetuskaubana, st hageja pakkus trassi väljaehitamise eest vastu kolm krunti ning sellisele pakkumisele ei saa ehitusettevõtjad teha hinnapakkumisi ega hanke korraldaja valida võitjat (dtl 16).
13.Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tohib küsida teistelt kasutajatelt pakkumisi üksnes rahas. Kostja toob esile, et see peaks olema 3
arusaadav lepingus kasutatavast sõnavarast, kuulutuse ülesehitusest ja portaali olemusest. Kohtu hinnangul võivad kostja esile toodud asjaolud anda suuniseid eduka nn hanke korraldamiseks, kuid nendest ei ole võimalik üheselt tuvastada, et mitterahaliste pakkumiste küsimine on selline rikkumine, mille tagajärjel kuulutus eemaldatakse. Hageja on esile toonud, et kuna kasutustingimustes ei ole seda esile toodud, siis ta ei teadnud ega saanudki teada, et sellist kuulutust avaldada ei tohi (dtl 32). Asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks soovinud sõlmida seaduse või heade kommetega vastuolus tehingut.
14.Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (VÕS § 116 lg 1). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes (VÕS § 116 lg 3).
15.Kohus leiab, et hageja on hagi esitamisega tehingust kehtivalt taganenud. Hageja on põhjendanud, et tal oli huvi just sellise sisuga kuulutuse avaldamiseks ega soovi seda muuta kostja suuniste kohaselt. Arvestades, et hageja kuulutus oli nähtav 30-päevasest perioodist vähem kui 7 tundi öisel ajal ja varahommikul ning pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja oleks selle aja jooksul tööde teostaja leidnud või et keegi oleks tema kuulutust näinudki, on hageja sisuliselt ilma jäänud soovitud tulemusest.
16.Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS § 189 lg 1). Hageja on kostjale tasunud 15 eurot, mis tuleb kostjal tagastada.
17.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1).
18.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks 15 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.
20.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest ja enda tööaja kulu 5 tunni eest kogusummas 750 eurot.
22.Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja on seega täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei ole menetluses kasutanud lepingulist esindajat, mistõttu ei ole tema õigusabikulu hüvitatav. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.
4
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Otsus on jõustunud Ringkonnakohtu lahendiga.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.