3416,21 eurot Hageja S.T. (isikukood XXX) Hageja esindaja K.M. Kostja EELNÕU GROUP 14448419) Kostja seaduslik esindaja I.K.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
EELNÕU
GROUP
OÜ
OÜ
vastu
(registrikood
24. november 2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S.T. hagi EELNÕU GROUP OÜ vastu.
2.Mõista EELNÕU GROUP OÜ-lt S.T. kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.09.2019 kuni XX.XX.XXXX eest brutosummas 3416,21 eurot.
3.Jätta menetluskulud EELNÕU GROUP OÜ kanda.
4.Mõista EELNÕU GROUP OÜ-lt S.T. kasuks välja menetluskulud 350 eurot. Raha kanda OÜ Hugo arveldusarvele XXX LHV Pank. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.S.T. esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja EELNÕU GROUP OÜ vastu. Avaldaja palus tööandjalt välja mõista:
1.töötasu 2019 septembri eest XXX eurot, oktoobri eest XXX eurot, novembri eest XXX eurot ja detsembri eest XXX eurot;
2.puhkusehüvitis ajavahemiku XX.XX.XXXX kuni 31.12.2019 eest 11,43 kalendripäeva ulatuses XXX eurot; 3) ületunnitöötasu 58,05 eurot (19.08.2019 tehtud 5 ületundi).
2.EELNÕU GROUP OÜ esitas TVK-le avalduse S.T. vastu. Tööandja palus töötajalt välja mõista TLS § 109 lg 4 alusel 2600 eurot ja TLS § 74 lg 1 alusel 238,74 eurot. Tööandja tasaarvestas need nõuded töötaja nõuetega ja leidis, et töötaja võlgneb talle 2182,37 eurot.
3.TVK tegi 28.05.2020 otsuse, millega:
1.rahuldas S.T. avalduse osaliselt;
2.jättis EELNÕU GROUP OÜ avalduse rahuldamata;
3.mõistis EELNÕU GROUP OÜ-lt S.T. kasuks välja töötasu 3416,21 eurot;
4.jättis rahuldamata S.T. puhkusehüvitise ja ületunnitöötasu nõude.
4.EELNÕU GROUP OÜ esitas 26.06.2020 maakohtule hagiavalduse S.T. vastu töösuhte lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Osaühing esitas lisaks taotluse vaadata S.T. avaldus hagimenetluse korras läbi hagina.
5.Tartu Maakohus jättis 29.10.2020 määrusega EELNÕU GROUP OÜ hagi menetlusse võtmata. Kohus luges TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks ja võttis S.T. hagi menetlusse.
6.Tulenevalt TvLS § 58 lg-st 4 ja § 59 lg-st 11 on maakohtu menetluses S.T. hagi töötasu 3416,21 euro väljamõistmiseks. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust selle nõude osas, mille TVK jättis rahuldamata ning seega on TVK otsus puhkusehüvitise ja ületunnitöötasu nõudes jõustunud. Kohtu menetluses ei ole ka töötasu nõuet, mille TVK jättis rahuldamata.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.S.T. palus lõpliku nõudena EELNÕU GROUP OÜ-lt välja mõista töötasu 2019. aasta septembri eest XXX eurot, oktoobri eest XXX eurot, novembri eest XXX eurot ja detsembri eest XXX eurot (TVK toimikus XXX Töövaidlusavaldus; XXX TVK istungi protokoll). TVK-le esitatud avalduse kohaselt töötas hageja alates XX.XX.XXXX EELNÕU GROUP OÜ-s XXX kirjaliku töölepingu alusel. Kirjalik tööleping oli tähtajaline (kuni kehtib XXX), osalise tööajaga. Poolte kokkuleppe kohaselt tasuti tükitöö alusel, kuid tööd pidi olema tehtud mitte vähem kui XXX euro eest kuus ning palk kuulus tasumisele kord kuus. Hageja on XXX, tema XXX kehtis XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Kogu töötamise aja jooksul tasus tööandja XXX ning alates 2019. a septembrist on jäänud töötasu tasumata. Kuna hagejal XXX, oli ta 10.10.2019 kuni 30.10.2019 XXX. Lõplikult XXX ta XXX 05.01.2020. Kostja tegi 27.11.2019 PPA-le ettepaneku XXX 11.10.2019, kuigi oleks pidanud töötaja kindlustama tööga kuni XXX XX.XX.XXXX . Puuduvad tõendid, et tööandja oleks hagejale seaduse sätteid järgides töölepingu üles öelnud. Töötaja ei ole
8.Kostja 26.06.2020 hagiavalduses toodud seisukohtade kohaselt ütles hageja erakorraliselt 10.10.2019 suuliselt töölepingu üles. Kostja on teinud avalduse Politsei- ja Piirivalveametile selle kohta, et alates 11.10.2019 on töösuhe S.T. lõppenud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tunnistanud registreeringu kehtetuks. Kostja esitas TVK-le kaks allkirjastatud kinnitust töötasu maksmise kohta, mille alusel on töötajale makstud 17.09.2019 XXX eurot (XXX) ja 03.01.2020 XXX eurot ehk kokku XXX eurot (neto), mis on XXX eurot (bruto).
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus töötasu nõudes tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis kostjaga XX.XX.XXXX töölepingu (TVK toimikus XXX Töövaidlusavaldus, avalduse lisadokumendid, töölepingu XXX). Töölepingu p 1.1. kohaselt asus töötaja tööle XX.XX.XXXX ning lepingu p 1.2 sätestas, et leping on sõlmitud kuniks kehtib PPA XXX. Tegemist oli tähtajalise lepinguga TLS § 9 kohaselt. Hageja väitel kehtis XXX XX.XX.XXXX , kostja ei ole seda väidet vaidlustanud ja seega tuleb TsMS § 231 lg 2 ja 4 kohaselt lugeda, et poolte kokkuleppel pidi lepingu tähtajaks olema XX.XX.XXXX .
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ütles 10.10.2019 töölepingu erakorraliselt üles. TLS § 91 lg 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Seejuures peab töötaja järgima TLS § 95 lg 1 sätestatud korda, mille kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kostja on iseenesest õigesti leidnud, et isegi kui hageja oleks lepingu suuliselt üles öelnud, oleks töölepingu ülesütlemine tulenevalt TLS § 95 lg-st 1 tühine ning töösuhe kestaks eelduslikult kuni hageja viisa kehtimiseni. Hageja väitel ei ole ta lepingut üles öelnud ning kostja ei ole esitanud lepingu erakorralise ülesütlemise kohta mitte ühtegi tõendit. Seega ei loe kohus kostja väidet töölepingu ülesütlemisest tõendatuks. Asjaolu, et kostja on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole hageja tööloa annulleerimiseks, ei tõenda töösuhte lõppemist poolte vahel. Politsei- ja Piirivalveameti otsustused ei saa mõjutada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu tähtaega, see oleks vastuolus TLS § 9 mõttega. Kohus loeb eeltoodu alusel, et poolte vahel sõlmitud tööleping kehtis kuni XX.XX.XXXX.
11.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1 kohaselt on spetsialist kohustatud tegema tööd vähemalt XXX euro eest kuus. Seega leppisid pooled kokku, et hageja töötasu on vähemalt XXX eurot kuus. Kostja on esitanud kaks allkirjastatud kinnitust, mille alusel on töötajale makstud 17.09.2019 XXX eurot (XXX) ja 03.01.2020 XXX eurot ehk kokku XXX eurot (neto), mis on XXX 3/4
eurot (bruto) (TVK XXX Istungil esitatud tõendid 18.05.2020). Ülejäänud töötasu maksmise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt TLS § 28 lg 2 p 2 alusel töötasu 2019. a septembrist kuni detsembrini k.a kokku XXX eurot. Kostja esitatud tõendite kohaselt on ta tasunud hagejale kokku XXX eurot, seega on tasumata summa XXX eurot. Kuna hageja on taotlenud töötasu väljamõistmist töölepingus ette nähtud miinimumsummas, ei analüüsi kohus tööde mahtu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks § 28 lg 2 p 2 alusel välja töötasu 3416,21 eurot. Tegemist on brutosummaga.
12.Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on õigusabikulud 482 eurot. Hageja esindaja menetlustoimingud olid järgmised: konsultatsioon, avaldus töövaidluskomisjonile 5 tundi, vastus tööandja vastunõudele 4,2 tundi, telefoninõustamine 0,2 tundi, esindamine töövaidluskomisjonis 2,2 tundi, telefoninõustamine 0,2 tundi. Kohus leiab, et hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid, töötaja poolt komisjonile esitatud töövaidlusavaldust (2 lk) ja vastust tööandja vastunõudele (dokumendi sisu 1 lk), et töötaja esindaja poolt menetlusdokumentide koostamiseks märgitud ajakulu on ülemäärane. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele (konsultatsioonidele). Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtuvalt algas 14.05.2020 istung kell 14.45 ja lõppes 16.35. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks kokku 350 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.