XX, YY ja CC hagi AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR (likvideerimisel) vastu 29.05.2016 erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. mai 2019. a määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX, YY ja CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX) Hageja YY (isikukood XXXXXXXXX) Hageja CC (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja
AIANDUSÜHISTU
JÄRVEÄÄR
(likvideerimisel, registrikood 80150280), seaduslik esindaja likvideerija VK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
Määruskaebuse menetlemise kulud jätta solidaarselt XX, YY ja CC kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hageja võib määruse peale esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX, YY ja CC (koos hagejad, eraldi hageja I–III) esitasid 5. augustil 2016 Harju Maakohtule hagi ning 2. septembril 2016 hagi täpsustused AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR (kostja) vastu, milles palusid tunnistada kostja 29. mail 2016 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsused kehtetuks või alternatiivselt tuvastada otsuste tühisus. Hagiavalduse kohaselt ei järgitud 29. mail 2016 toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) ja kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Alternatiivselt palusid hagejad 29. mai 2016 erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Tuvastushuvi osas leidsid hagejad, et aiandusühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on õigustatud isikuks iga aiandusühistu liige ning seda sõltumata asjaolust, kas liige osales otsuse vastuvõtmisel või mitte. Juhatusele, kuhu kuulusid ka hagejad, ei teatatud soovist kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Sellega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna 29. mail 2016 toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti selle kokkukutsumise korda, on selle üldkoosoleku otsus, millega kutsuti tagasi juhatus, kuhu kuulusid ka hagejad, ebaseaduslik ning tuleb kehtetuks tunnistada.
11.aprillil 2017 toimunud kohtu eelistungil jäid hagejad selle juurde, et otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Hagejate hinnangul ei takista likvideerimismenetlus kohtumenetluse jätkamist. Kostja vastuväited
2.Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel järgmiste põhjendustega. 1) Hagiga ei ole võimalik hagejate taotletud eesmärki saavutada. 5. veebruaril 2017 toimunud kostja üldkoosolekul valiti uus juhatus ning selle otsuse alusel on tehtud ka registrikanne. 2) Hageja I ja hageja II ei ole kostja liikmed, seetõttu ei ole hagi esitatud nende õiguste ja huvide kaitseks. 3) 30. septembril 2018 otsustati kostja lõpetada ja likvideerida, määrates likvideerijaks Vassili Kosteitšuki. 9. novembril 2018 tehti äriregistrisse kanne kostja lõpetamise ja likvideerimise kohta. Seda otsust ja kannet ei ole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustatud. 4) Koosolekute toimumisest teavitati liikmeid piisavalt ning koosoleku kokkukutsumisel ja pidamisel ei toimunud selliseid rikkumisi, mis annaks aluse tuvastada koosoleku otsuste tühisus või need kehtetuks tunnistada. Võimalikud rahalised nõuded saab rahuldada likvideerimismenetluses.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus jättis 6. mai 2019. aasta määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt taotlesid hagejad kostja erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist põhjendusega, et on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohtu hinnangul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine otsuse tühisuse aluseks (MTÜS § 241 lg 1). Hagejad on küll taotlenud alternatiivse nõudena otsuse tühisuse tuvastamist, kuid ei ole oma tuvastushuvi piisavalt määratlenud. Hagejad ei vaidlustanud kostja väiteid, et vaidlustatud otsus on hilisemate otsustega kinnitatud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsusele järgnesid 5. veebruaril 2017 ja 26. novembril 2017 tehtud üldkoosoleku otsused, millega kutsuti hagejad juhatusest tagasi ja kinnitati uued juhatuse liikmed. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ning uue otsuse suhtes ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul hagi esitatud (MTÜS § 24 lg 2). Maakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas hagejate taotletavat eesmärki (enne 29. maid 2016 valitud juhatuse liikmelisuse taastamine) võimalik saavutada ning puudub tühisuse tuvastamise huvi vastava üldkoosoleku otsuse suhtes. 5. veebruari 2017. a kostja üldkoosolekul valiti uus juhatus ning otsuse alusel on tehtud ka sellekohane registrikanne. Ka 26. novembri 2017. a üldkoosoleku otsus on kohtule esitatud, seda ei ole vaidlustatud ja selle otsuse alusel tehti 13. juulil 2018 juhatuse kanne nr 18 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Hagejate esile toodud raha jagamise küsimuse saab lahendada likvideerimismenetluses. Likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel (MTÜS § 45 lg 2). Kuna hagejad ei saavuta esitatud tuvastushagiga soovitud eesmärki, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Samuti märkis maakohus, et kuna hageja I ja hageja II ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, et nad ei ole kostja liikmed, ei ole nende esitatud hagiavaldus esitatud nende õiguste ja huvide kaitseks ning tuleb seetõttu ka sellel alusel jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 kohaselt solidaarselt hagejate kanda. Maakohus otsustas, et menetluskulude rahalise suuruse määrab ta kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hagejad esitasid maakohtu 6. mai 2019. aasta määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse (määruskaebuse tekstis on ekslikult märgitud 6. septembri 2019. aasta määruse) tühistada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole hagejate nõudeid kvalifitseerinud õigusnormide alusel, millele hagejad ei tuginenud. Olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida erinevatel alustel, peab kohus analüüsima erinevaid kvalifikatsioone. Samuti ei andnud maakohus hagejatele täiendavat tähtaega kostja hagi läbivaatamata jätmise taotluse kohta seisukoha kujundamiseks. Maakohus ei ole analüüsinud hagejate väidet kostja liikmete nimekirja kohta. Kostja ei ole tõendanud, et QQ ja DD on kostja liikmelisuse nõuded täitnud. Kostja ei ole esitanud viidatud isikute avaldusi ühistu liikmeks saamise kohta. Hageja I kostja liikmelisuse osas on hagejad seisukohal, et liikmesuse tõendamine võib olla raskendatud, kuna mittetulundusühingu liikmete andmed ei ole erinevalt juhatuse liikmete andmetest avalikult kättesaadavad. Hageja I on esitanud kostja juhatusele avalduse kostja liikmeks saamise kohta ning sai kostja liikmeks. Isegi kui lähtuda kostjapoolsest seisukohast hageja I liikmeks mitteoleku kohta asjaomase avalduse esitamata jätmise tõttu, on hageja I üldkoosoleku otsusega kostja liikmeks vastu võetud. Seega puudub alus jätta hagi hageja I osas läbi vaatamata. Kui maakohtu hinnangul oli esitatud
hagiavaldus selles osas puudulik, oleks kohus pidanud andma hagejatele täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ekslik on maakohtu järeldus, et hilisemaid üldkoosolekute otsuseid, millega valiti uus juhatus, ei ole vaidlustatud. Maakohus on jätnud kohaldamata MTÜS-i, korteriühistuseaduse (KÜS), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, seega on kohus oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud ja maakohtu määrus tuleb tühistada.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kostja seisukohta.
6.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu 6. mai 2019. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi hagejate tuvastushuvi ja ühistu liikmelisuse osas. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Hagejad on 29. mai 2016 üldkoosoleku vaidlustamisel esile toonud, et koosolekut ei ole kokku kutsunud ega koosoleku päevakorda määranud ühingu juhatus, vaid seda tegi õigustamatult liikmete initsiatiivgrupp. Koosoleku kokkukutsumist selleks mitteõigustatud isiku poolt on kohtupraktikas peetud üheks otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks MTÜS § 24 järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-14).
10.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi MTÜS § 24 alusel võib jätta läbi vaatamata olukorras, kus hagi rahuldamise välistab sama seaduse § 24 lg 2. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.
11.Kohtupraktikas on selgitatud, et seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (st saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-199-14, p 13).
12.Vaidlustatava otsuse sisuks oli juhatuse liikmete, sealhulgas hagejate, juhatusest tagasi kutsumine ja uue juhatuse valimine. Poolte vahel ei ole vaidluse all asjaolu, et vaidlustatavale 29. mai 2016. a üldkoosoleku otsusele järgnesid 5. veebruari 2017. a ja 26. novembri 2017. a üldkoosoleku otsused. Mõlemal järgnenud koosolekul võeti vastu otsused hagejate juhatusest tagasikutsumise ja uue juhatuse määramise kohta. 5. veebruaril 2017 toimunud otsuse alusel on tehtud juhatuse uue koosseisu kohta registrikanne. Ka 26. novembri 2017. a otsuse alusel tehti
13.juulil 2018 juhatuse kohta registrikanne nr 18.
13.Asja menetluses on hagejad esile toonud, et kohtus on vaidlustatud ühistu 5. veebruari 2017. a otsus ja selles osas on menetlus pooleli Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-17-7141.
Hagejad ei ole eelistungil 9. jaanuaril 2018 vastu vaielnud kostja väitele, et 26. novembri 2017 otsust ei ole vaidlustatud. Et viimane otsus on samasisuline vaidlustatava otsusega, on tegemist olukorraga, kus ühistu on vaidlustatava otsuse kinnitanud MTÜS § 24 lg 2 mõttes.
14.Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmise määruses ekslikult kvalifitseerinud hageja nõude MTÜS § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudeks, mitte kehtetuks tunnistamise nõudeks. Kolleegium muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Sellegipoolest on maakohus põhjendatult järeldanud, et üldkoosoleku otsus on kinnitatud MTÜS § 24 lg 2 mõttes.
15.Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta viide, et hagejad XX ja YY ei ole kostja ühistu liikmed. MTÜS § 24 lg 1 järgi võivad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitada ka juhatuse liikmed.
16.Määruskaebuse väidetele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist.
16.1.Esiteks heidavad hagejad maakohtule ette, et maakohus ei ole nende nõudeid erinevatel alustel kvalifitseerinud ning jätnud kohaldamata MTÜS-i, KÜS-i, TsÜS-i ja VÕS-i sätted. Viited erinevate seaduste rikkumisele on üldsõnalised ja et hagejad ei ole esile toonud, milliseid norme on maakohus rikkunud, ei saa kolleegium üksikasjalikult hagejate väidetele vastata. Kolleegium märgib, et TsMS § 436 lg 7 järgi kvalifitseerib kohus ise hageja nõude hageja esiletoodud faktilistel asjaoludel. Kolleegium täpsustas maakohtu antud kvalifikatsiooni käesoleva määruse p-s 9.
16.2.Hagejad selgitasid määruskaebuses, et hageja I esitas avalduse kostja liikmeks astumiseks nii juhatusele kui ka üldkoosolekule, kuid tal on keeruline seda tõendada. Kolleegium on käesoleva määruse p-s 15 jätnud maakohtu põhjendustest välja seisukoha, et hagejad XX ja YY ei ole kostja ühistu liikmed. Seega ei ole asjassepuutuv, kas hageja I on saanud ühistu liikmeks või mitte.
16.3.Hagejad on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole andnud hinnangut hagejate väidetele hiljem valitud juhatuse liikmete QQ ja DD liikmemaksude tasumise kohta ning sellega seotud liikmelisuse kohta. Maakohus ei pidanudki neid väiteid hindama, kuna need asjaolud ei oma praeguse vaidluse seisukohast tähtsust.
16.4.Hagejad leidsid, et maakohus ei lahendanud hagejate taotlust pikendada tähtaega kostja hagi läbivaatamata jätmise taotluse kohta seisukoha esitamiseks. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus on taotluse lahendanud 30. jaanuari 2018. a määrusega (vt II kd tl 20–21), jättes selle rahuldamata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt solidaarselt määruskaebuse esitajate kanda. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.