Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
06. mai 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-11906
Tsiviilasi
V U, V Bi ja R K hagi AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR (likvideerimisel) vastu 29.05.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: V U (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Hageja II: V B (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja III: R K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Anastassia Nezgovorova Kostja: AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR (likvideerimisel; registrikood 80150280, asukoht Kütte 7-2, 74112 Maardu) Kostja esindaja: V K
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
1 (4)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja taotlused V U, V B ja R K (hagejad) esitasid 05.08.2016 kohtule hagi AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR (kostja) 29.05.2016 erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud mittetulundusühingute seaduses ja kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on tehtud otsus ebaseaduslik ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. Alternatiivselt paluvad hagejad 29.05.2016 erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Tuvastushuvi kohta selgitavad hagejad, et aiandusühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on õigustatud isikuks kindlasti iga aiandusühistu liige ning seda sõltumata asjaolust, kas liige osales otsuse vastuvõtmisel või mitte. Ka 11.04.2017 toimunud kohtu eelistungil jäid hagejad selle juurde, et otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Põhikirjale mittevastavuseks on, et juhatusse valiti isikud, kes ei olnud kostja liikmed. Kostja esindaja taotles 11.04.2017 eelistungil hagi läbi vaatamata jätmist § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate taotletud eesmärki. 05.02.2017 toimunud kostja üldkoosolekul on valitud uus juhatus ning selle otsuse alusel on tehtud ka vastav registrikanne. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ka 02.01.2018, tuues välja, et kuivõrd hagejad V. U ja V. B ei ole ühistu liikmed, ei ole nende poolt esitatud hagiavaldus esitatud nende õiguste või huvide kaitseks, mistõttu tuleb hagi V. U ja V. B nõuete osas jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 10.01.2019 esitas kostja kolmandat korda taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kostja selgitab nüüd, et 30.09.2018 üldkoosolekul otsustati lõpetada ja likvideerida AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR, määrates likvideerijaks V K'i. 09.11.2018.a. tehti registris AIANDUSÜHISTU JÄRVEÄÄR lõpetamise ja likvideerija kanded. Nimetatud otsust ja kannet ei ole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustatud. Hageja esindaja väljendas 10.01.2019 eelistungil seisukohta, et likvideerimismenetlus ei takista kohtumenetluse jätkamist. Veel väljendas samal eelistungil, st 10.01.2019, hageja esmakordselt, et tollase (29.05.2016) juhatuse poolt olid vastuvõetud otsused, mis vajavad tühistamist, kuna teatud rahasummad on jagamata. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et koosolekute toimumisest teavitati liikmeid piisavalt ning koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei toimunud selliseid rikkumisi, mis annaks aluse tuvastada koosoleku otsuste tühisus või need kehtetuks tunnistada. Kostja väljendas 10.01.2019 eelistungil valmisolekut rahuldada võimalikud nõuded likvideerimismenetluses. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2 (4)
Hagejad esitasid kostja vastu hagiavalduse, milles toetuvad mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-ile 24 lg 1, mille kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagejad on esitanud hagi kostja üldkoosoleku otsuse, mis oli seotud juhatuse liikmete valimisega, kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hagejad tuginevad hagis sellele, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus asub seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on otsuse tühisuse, mitte kehtetuse alus. Kuigi hagejad on iseenesest esitanud ka otsuse tühisuse tuvastamiseks alternatiivse nõude, ei ole hagejad siiski piisavalt määratlenud tuvastushuvi. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushuvi kohta on selgitanud hagejad alles viimasel eelistungil, et juhatuse otsus vajab tühistamist, kuivõrd teatud raha on jagamata. Hagejad ei ole ka vastu vaielnud kostja väitele, et vaidlustatud otsus on hilisemate otsustega kinnitatud. Vaidlusalusele 29.05.2016 üldkoosoleku otsusele järgnesid 05.02.2017 ja 26.11.2017 üldkoosoleku otsused. Mõlemal järgnenud koosolekul võeti vastu otsused hagejate juhatusest tagasikutsumisest ja uue juhatuse määramisest. 05.02.2017 toimunud kostja üldkoosolekul on valitud uus juhatus ning selle otsuse alusel on tehtud ka vastav registrikanne. Ka 26.11.2017 otsus on kohtule esitatud, see ei ole vaidlustatud ja selle otsuse alusel tehti 13.07.2018 vastav juhatuse kanne nr 18 MTÜ registris. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kohus selgitas hagejatele 10.01.2019 toimunud kohtuistungil, et kuigi likvideerimismenetlus ei takista üldjuhul kohtumenetluse läbiviimist, tekib käesoleval juhul küsimus, et mis on hagejate lõppeesmärk. 30.09.2018 kostja üldkoosolekul otsustati kostja likvideerida ja määrata likvideerija. 09.11.2018 tehti registris kostja lõpetamise ja likvideerija kanded. Nimetatud otsust ja kannet ei ole vaidlustatud. Seega hagejate taotletavat eesmärki (so. 29.05.2016 seisuga juhatuse liikmete taastamine) ei ole võimalik saavutada ning tühisuse tuvastushuvi vastava üldkoosoleku otsuse suhtes puudub. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et raha jagamise küsimuse saab lahendada likvideerimismenetluses. MTÜS § 45 lg 2 kohaselt likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Kohtu hinnangul hagejad ei saavuta esitatud tuvastushagiga soovitud eesmärki, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd hagejad ei ole vastu vaielnud ka kostja väitele, et hagejad V. U ja V. B ei ole kostja ühistu liikmed, ei ole nende poolt esitatud hagiavaldus esitatud nende õiguste või huvide kaitseks, mistõttu tuleks hagi V. U ja V. B nõuete osas jätta lisaks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista 3 (4)
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.