OÜ Bussiremont hagi Marpen OÜ vastu võlgnevuse 3345,96 euro ja viivise nõudes. 3613,64 eurot
Tsiviilasja hind
esindajad
Hageja: OÜ Bussiremont (registrikood 12110946, asukoht Tamme 23, Tallinn 12011), seaduslik esindaja P. P.; Kostja: Marpen OÜ (registrikood 14208307, asukoht Paavli 5/1, Tallinn 10412), lepinguline esindaja Riho Viik.
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Marpen OÜ-lt hageja OÜ Bussiremont kasuks võlgnevus 3345,96 eurot.
3.Mõista kostjalt Marpen OÜ-lt välja hageja OÜ Bussiremont kasuks põhinõudelt 1045,30 eurot alates 14.10.2019 kuni 18.12.2020 viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses so summas 98,75 eurot.
4.Mõista kostjalt Marpen OÜ-lt välja hageja OÜ Bussiremont kasuks põhinõudelt 2300,66 eurot alates 18.10.2019 kuni 18.12.2020 viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses so summas 215,33 eurot. Menetluskulude jaotus
5.Jätta OÜ Bussiremont menetluskulud täies ulatuses Marpen OÜ kanda. Marpen OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
6.Rahuldada OÜ Bussiremont avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
7.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Marpen OÜlt välja OÜ Bussiremont kasuks 325 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.OÜ Bussiremont esitas 27.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3345,96 euro saamiseks. Kohus tegi 17.03.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.04.2020. Võlgnik esitas 28.04.2020 nõudele vastuväite. 08.05.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.05.2020 määrusega kohustas Harju Maakohus OÜ-d Bussiremont esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
2.OÜ Bussiremont (hageja) esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule hagi Marpen OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 3345,96 euro ja viivise nõudes. Hageja täiendas hagi 08.06.2020.
3.Hagi kohaselt tellis 17.09.2019 kostja hageja käest remonditeenust kahele autobussile. Kostja esindaja E. P. täitis hageja remonditellimuse blanketid ning tellimus vormistati hageja poolt ettevõtte intranetis remonditellimusena. Esimesel autobussil registrimärgiga xxxx teostati 01.10.2019-03.10.2019 alljärgnevad tööd: 1) mootoriõli ja -filtri vahetus; 2) õhukuivati filtri vahetus; 3) hüdrosüsteemi filtri vahetus; 4) kütusefiltri vahetus; 5) roolivõimendi filtri vahetus; 6) eelsoojendussüsteemi hooldus; 7) AdBlue filtrite vahetus; 8) õhufiltri vahetus; 9) veermiku määrimine; 10) õhulekete kontroll ja remont; 11) vasakpoolse tagumise gabariittule remont; 12) salongi küttesüsteemi remont. Esimesel autobussil edukalt tehtud remonditööde ja materjalide eest väljastas hageja arve M-24307 summas 1045,30 eurot (tasumise tähtaeg 14.10.2019). Kostja võttis töö vastu 03.10.2019. Kostja arvet tasunud ei ole. Samuti ei ole hagejale laekunud pretensioone teostatud töö kohta. Teisel autobussil registrimärgiga xxxx teostati 01.10.2019-03.10.2019 alljärgnevad tööd: 1) mootoripesu; 2) roolivõimendi filtri vahetus; 3) mootorõli ja -filtri vahetus; 4) veermiku määrimine; 5) numbritulede vahetus; 6) eelsoojendussüsteemi hooldus; 7) gaasipedaali vahetus; 8) kütusefiltri vahetus; 9) starteri vahetus; 10) õhukuivati filtri vahetus; 11) õhufiltri vahetus; 12) mõlema poole esipidurite remont; 13) voolumuunduri paigaldus; 14) mõlema poole veosilla pidurite remont; 15) roolivarda vahetus. Teisel autobussil edukalt tehtud remonditööde ja materjalide eest väljastas hageja arve M-24311 summas 2300,66 eurot (tasumise tähtaeg 18.10.2019). Kostja võttis töö vastu 03.10.2019. Kostja arvet tasunud ei ole. Samuti ei ole hagejale laekunud pretensioone teostatud töö kohta. Kostja põhivõlgnevus arvete M-24307 ning M-24311 eest on hageja ees 3345,96 eurot. Hageja pöördus korduvalt kostja poole võlgnevuste tasumiseks. 28.01.2020 edastati kostjale hoiatusteade, et hageja pöördub nõudega kohtusse. 27.02.2020 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostjale tehti kohtu poolt makseettepanek, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväites tunnistas kostja hageja rahaliste nõuete olemasolu, kuid ei nõustunud kiirmenetlusega ja makseettepanekus pakutud tähtaegadega. Kostjapoolne võlgnevus tekkis juba enne COVID-19 viiruse levikut ja sellest tekkinud turismisektori kriisi. Seega ei nõustu hageja kostja poolt pakutud kompromisslepinguga, sest sellega ei saa tagada, et kostja enda kohustusi täidaks.
Hageja on seisukohal, et ilma kohtupoolse täitedokumendita ei ole võimalik kostjalt võlgnevust kätte saada. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3345,96 ning viivise seadusjärgses määras: arve M-24307 summalt (1045,30 eurot) alates 14.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning arve M-24311 summalt (2300,66 eurot) alates 18.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja poolt makstud riigilõivu summas 325 eurot hageja kasuks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on 11.07.2020 vastuses märkinud, et kostja hageja poolt esitatud nõuet sellisel kujul ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostjapoolne võlgnevus tekkis enne COVID-19 viiruse levikut ja sellest tekkinud turismisektori kriisi. Üldteada on, et talvel on kostja turismibussidel väga vähe tööd ja kevadel oli koroonaviiruse tõttu samuti tööde osas suuri vajakajäämisi. Hageja aga seda ei taha tunnistada ja ta ei nõustu kostja poolt pakutud kompromisslepinguga. Kompromissiga ei saavat endiselt tagada, et kostja enda kohustusi täidaks. Hageja on seisukohal, et ilma kohtupoolse täitedokumendita ei olevat võimalik kostjalt võlgnevust kätte saada. Hagejal on loomulikult õigus kõik arvata, kuid kostjale jääb selline arvamus arusaamatuks. Kohus ju kinnitaks poolte kompromissi ja hagejal oleks võimalik kompromissi mittetäitmisel pöörduda kohtutäituri poole nagu ka kohtuotsusega. On arusaamatu, kuidas kohtuotsus on kohtu vastavast kompromissi kinnitamisest võimsama jõuga ja kuidas see paremini aitaks hagejal kostjalt võlgnevust kätte saada. Seepärast ei ole hageja vastav väide pädev. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
5.20.11.2020 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 20.11.2020. Kohus määras menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 04. detsembril 2020 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 09. detsembril 2020. Kohus andis pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 04. detsembril 2020. Lisaks teatas kohus, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus
18.detsembril 2020.
6.Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud
asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - 17.09.2019 tellis kostja hageja käest remonditeenust kahele autobussile. - Esimesel autobussil tehtud remonditööde ja materjalide eest väljastas hageja arve M-24307 summas 1045,30 eurot. - Teisel autobussil tehtud remonditööde ja materjalide eest väljastas hageja arve M-24311 summas 2300,66 eurot. - Kostja võttis tööd vastu 03.10.2019. - Kostja hagejale pretensioone teostatud tööde osas esitanud ei ole. - Kostja arveid tasunud ei ole. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel tuvastatuks.
10.Vastuses hagile on kostja märkinud, et tõsi on, et kostjapoolne võlgnevus tekkis enne COVID-19 viiruse levikut ja sellest tekkinud turismisektori kriisi. Talvel on kostja turismibussidel väga vähe tööd ja kevadel oli koroonaviiruse tõttu samuti tööde osas suuri vajakajäämisi. Hageja aga seda ei taha tunnistada ja ta ei nõustu kostja poolt pakutud kompromisslepinguga.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumise mõiste sätestab VÕS § 100 ning õiguskaitsevahendid VÕS § 101, mille lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15).
12.Hageja väidetest ja tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid kostja tellimuse esitamise ja hageja nõustumuse andmise teel töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja remontima kostjale kuuluvat kahte bussi ja kostja pidi remonditööde eest tasuma. Esimesel autobussil registrimärgiga xxxx teostati 01.10.2019-03.10.2019 alljärgnevad tööd: 1) mootoriõli ja -filtri vahetus; 2) õhukuivati filtri vahetus; 3) hüdrosüsteemi filtri vahetus; 4) kütusefiltri vahetus; 5) roolivõimendi filtri vahetus; 6) eelsoojendussüsteemi hooldus; 7) AdBlue filtrite vahetus; 8) õhufiltri vahetus; 9) veermiku määrimine; 10) õhulekete kontroll ja remont; 11) vasakpoolse tagumise gabariittule remont; 12) salongi küttesüsteemi remont. Remonditööde ja materjalide eest väljastati kostjale arve M-24307 summas 1045,30 eurot. Teisel autobussil registrimärgiga xxxx teostati 01.10.2019-03.10.2019 alljärgnevad tööd: 1) mootoripesu; 2) roolivõimendi filtri vahetus; 3) mootorõli ja -filtri vahetus; 4) veermiku määrimine; 5) numbritulede vahetus; 6) eelsoojendussüsteemi hooldus; 7) gaasipedaali vahetus; 8) kütusefiltri
vahetus; 9) starteri vahetus; 10) õhukuivati filtri vahetus; 11) õhufiltri vahetus; 12) mõlema poole esipidurite remont; 13) voolumuunduri paigaldus; 14) mõlema poole veosilla pidurite remont; 15) roolivarda vahetus. Remonditööde ja materjalide eest väljastati kostjale arve M-24311 summas 2300,66 eurot. Kostja ülaltoodud remonditööde osas hagejale pretensioone esitanud ei ole. Kostja võttis tööd vastu 03.10.2019. Kohus leiab, et hageja tasunõue 3345,96 eurot (1045,30 + 2300,66) on muutunud sissenõutavaks, sest ta on tööd kostjale üle andnud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja kui töövõtja tasunõuded on sissenõutavateks muutunud. Kuna kostja ei ole esitanud ega põhistanud selliste vastuväidete esitamist, mis võimaldaksid jätta hageja nõude rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 3345,96 eurot.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras summalt 1045,30 eurot (arve M-24307) alates 14.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja summalt 2300,66 eurot (arve M-24311) alates 18.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista summalt 1045,30 eurot alates 14.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevaks (18.12.2020) viivisena 98,75 eurot (periood 14.10.2019-18.12.2020, viivitatud päevade arv 432, viivisemäär 8 % aastas). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summalt 2300,66 eurot alates 18.10.2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevaks (18.12.2020) viivisena 215,33 eurot (periood 18.10.2019-18.12.2020, viivitatud päevade arv 428, viivisemäär 8 % aastas).
14.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3345,96 eurot ja viivise 314,08 eurot (98,75 + 215,33). Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt makstud riigilõivu summas 325 eurot.
Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 325 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 325 eurot.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.