Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks Üldkoosolek toimub kirjalikus menetluses

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

püsiva iseloomuga, sest kohustused ületavad vara 368 292,18 euro võrra. Maksejõuetuse põhjused on seoses COVID19 viiruse levikuga osaliselt seiskunud majandustegevus toitlustustegevuses Tallinna vanalinnas ja rendileandja soovimatus vähendada renti. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, et üürileandja on teostanud üürileandja pandiõigust ja pankrotiavaldusele lisatud kohustuste nimekirjas ei kajastu üürileandjat, siis pankrotimenetluse käigus vajab väljaselgitamist, kas sellise tasaarvestuse näol võib olla tegemist ühe võlausaldaja eelistamisega teistele võlausaldajatele. Nähtuvalt võlgniku arvelduskonto väljavõttest on üks päev enne pankrotiavalduse koostamist tehtud ülekandeid mitmele võlausaldajale, milledest mitteükski ei ole kohustuste nimekirjas. Samuti on tehtud laenu tagasimaksed kõigile viiele osanikule. Samas on tehtud ülekanne ka Maksu- ja Tolliametile. Seega pankrotimenetluse käigus vajab koos võlausaldajatega analüüsimist, kas on otstarbekas esitada hagid rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamise nõuetes. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot. Võlgnik tutvunud ajutise pankrotihaldur aruandega, teatab, et tal puudub seisukoht aruande sisu osas. Võlgnikul puuduvad vastuväited ajutise halduri tasu suuruse osas. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 372 893,27 euro ulatuses ja teadaolevat vara 4601,09 euro ulatuses. Aruandest nähtub, et võib olla vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi, kuid selle otstarbekus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Kohus kuulutab ajutise halduri ettepanekul välja võlgniku pankroti. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1 ja 3 võib kohus teabe ja vande andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liikmeid esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja võlgnikule kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Samuti kohustatakse võlgniku juhatuse liikmeid vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja ning äritegevuse andmete õigsust. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses uute koroonaviiruse vastaste meetmete avalikustamisega Vabariigi Valituse poolt haiguse leviku tõkestamiseks, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida

2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid, määrab kohus üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses pankrotihalduri korraldamisel. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1440 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.