Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18042
Tsiviilasi
Piiber Projekt OÜ hagi SIA „TILTS“ vastu Osaühingu Tilts Eesti filiaali kaudu võla ja kahjuhüvitise nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Piiber Projekt OÜ (registrikood 10210632, Hausi, Tähtvere küla, Tartu 61410); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Kalm (Advokaadibüroo TGS Baltic; e-post: [email protected]); Kostja: SIA „TILTS“ Osaühingu Tilts Eesti filiaali kaudu (registrikood 10074620, F. R. Faehlmanni 50/J. Köleri 18, Tallinn 10125); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vesse Võhma (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F.R.Kreutzwaldi 3, Tallinn 10120, telefon 6164660, e-post [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: MTÜ Undla Vesi (registrikood 80544487, Tapa tee 11, Kadrina vald 45201); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit Lember (Advokaadibüroo Derling Primus, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]).
Kinnitada Piiber Projekt OÜ (hageja) ja SIA „TILTS“ (kostja) Osaühingu Tilts Eesti filiaali kaudu, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
hiljemalt kahe (2) päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18042.
Jätta kompromissi punktis 1.1. nimetatud hageja menetluskulud kostja kanda ning kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku MTÜ Undla Vesi menetluskulud kolmanda isiku MTÜ Undla Vesi enda kanda.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
Tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 500 (viissada) eurot ja kanda see Piiber Projekt OÜ (registrikood 10210632) arvelduskontole nr EE527700771002253605. Hageja tasus 18.11.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 1000 eurot.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on Piiber Projekt OÜ hagi SIA „TILTS“ vastu Osaühingu Tilts Eesti filiaali kaudu võla ja kahjuhüvitise nõudes. Pooled esitasid 16.12.2020 kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 167 lg 2 kohaselt, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Riigikohus on asjas 3-2-1-182-13 oma 21.02.2014 määruse p-s 14 selgitanud, et Riigikohtu arvates ei ole TsMS § 167 lg 2 teine lause ebaselge ega sisutühi, nii et see ei tagaks kolmandatele isikutele nende õiguste rikkumise korral kaitset. Alus kulutuste hüvitamiseks saab esmajoones tuleneda õigussuhtest poolega, kelle algatusel kolmas isik menetlusse kaasati. Kui kostja taotleb kolmanda isiku kaasamist menetlusse põhjusel, et esitada tema vastu hiljem nt võimalik lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, võib kolmanda isiku kaasamise taotlust koostoimes kompromissi sõlmimisega pidada lepingu rikkumiseks. Lisaks otsestele kohustustele võivad lepingust tuleneda kaitsekohustused, mille sisuks on lepingupoole kohustus hoiduda teisele poolele kahju tekitamast (vt VÕS § 2 lg 2, § 23). Kolmanda isiku põhjendamatus kaasamises võib näha ka kaasamist taotlenud poole ja kolmanda isiku vahelisest muust võlasuhtest (mis on kaasamise aluseks) tuleneva kohustuse rikkumist. Kui asi lahendatakse poolte vahel kompromissiga või kui muul põhjusel selgub, et põhimenetluses ei tuvastata asjaolusid, mis annaks aluse kolmanda isiku vastu nõudeid esitada, saab kolmanda isiku kaasamise vastavalt asjaoludele lugeda põhjendamatuks. Kohus märgib, et kuna iseseisva nõudeta kolmas isik MTÜ Undla Vesi kaasati menetlusse kostja poolel ning hageja kui vastaspool ei pea kostjale menetluskulusid hüvitama, siis tuleb jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku MTÜ Undla Vesi menetluskulud MTÜ Undla Vesi enda kanda. Kohus selgitab, et eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt võib põhjendamatult kaasatud kolmandal isikul olla eraõigusest tulenev menetluskulude hüvitamise kahjunõue isiku vastu, kes põhjendamatult taotles kolmanda isiku kaasamist. Sellist kahjunõuet on kolmandal isikul võimalik realiseerida hagi esitamisega eraldiseisvas hagimenetluses.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 500 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.