lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-133081/8

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-133081/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu80163816(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2020, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-133081

Tsiviilasi

Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu avaldus O. K. vastu korteriomandiga seotud võla tasumise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu (registrikood 80163816), lepinguline esindaja I. R. Puudutatud isik O. K. (isikukood xxx), lepinguline esindaja

N. P.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu avaldus.
2.Mõista O. K.lt Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu kasuks välja 39,49 eurot.
3.Määrata 1/3 avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista O. K.lt Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 198,34 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.
Mõista O. K.lt Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1.Korteriühistu (avaldaja, ühistu) esitas 02.09.2020 O. K. (puudutatud isik, korteriomanik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ühistu nõudis 606,64 euro väljamõistmist perioodil 30.04.2019 – 02.09.2020 majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatud arvete tasumiseks, samuti viivise väljamõistmist summas 33,62 eurot. Kohus tegi 14.09.2020 korteriomanikule makseettepaneku (digitoimiku lk [dtl] 8). Korteriomanik vaidles makseettepanekule 24.09.2020 vastu põhjendades, et arved on esitatud valesti ja tema oma arvestuste kohaselt korteriühistu ees võlglane pole (dtl 13). Asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks üldises korras.
2.Ühistu esitas 20.10.2020 avalduse, nõudes arvete nr 04, 05, 06, 08 ja 09/2020 tasumist kogusummas 307,51 eurot. Avalduse kohaselt oli korteriomanik teinud ühistule 17 ja 22.09.2020 makseid teiste arvete tasumiseks (dtl 67). Avaldaja nõudis ka viivise väljamõistmist määraga 0,0219% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
3.Korteriomanik teatas 09.11.2020 vastuses, et on kõik vaidlusalused arved tasunud ning põhjendas oma arusaamatusi esitatud arvetega seoses (dtl 80). Korteriomaniku arvates ei oleks viivise ja menetluskulude väljamõistmine temalt nende arusaamatuste kohtuväliselt lahendamata jätmise tõttu õiglane.
4.Avaldaja teatas 11.12.2020, et loobub oma nõuetest põhivõla osas ja muutis oma viivisenõuet, paludes mõista välja viivis summas 39,49 eurot arvestatuna seisuga 21.10.2020 (dtl 92-93).
5.Kohus küsis menetlusosalistelt ärakuulamise vajaduse Menetlusosalised ärakuulamist ei soovinud (dtl 88 ja 92).

kohta

(dtl

85).

Kohtumääruse põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kohaldatakse hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse erisustega (TsMS § 477 lg 1).
2.Kohus leiab alljärgnevalt selgitatud põhjustel, et viivisenõude osas tuleb avaldus rahuldada. Põhivõla osas on korterühistu oma nõudest loobunud ja seda nõuet kohus edasi ei menetle.
3.Avaldaja nõudis esialgu viivist kuni põhivõla tasumiseni. Viivise suurus seisuga 01.09.2020 oli avaldaja arvestuste kohaselt 38,29 eurot (dtl 28). 11.12.2020 avalduses muutis avaldaja oma viivisenõuet ja teatas, et soovib viivise väljamõistmist summas 39,49 eurot (dtl 93). Viivist on arvestatud määraga 0,0219% päevas (dtl 66 ja 95), mis vastab KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kehtivale viivise määrale. Korteriomanik ei vaielnud vastu viivise arvestuse aluseks olevatele asjaoludele (arvete sissenõutavaks muutumise päev, summa, viivises olevate päevade arv) ega arvestuse õigsusele. Korteriomanik vaidles viivisenõudele vastu põhjendusega, et nõue on ebaõiglane, kuna ühistu arved ei olnud temale arusaadavad (dtl 88). Pole vaidlust, et vaidlusalused arved on tasutud alles pärast seda, kui ühistu maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördus. Korteriomanik ei ole selgitanud, millistel ühistule etteheidetavatel asjaoludel on arvete põhjendatus selgunud alles kohtumenetluse ajal. Seega rahuldab kohus viivisenõude ja mõistab korteriomanikult ühistu kasuks välja 39,49 eurot.
4.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis ühistul seoses sellega, et korteriomanik jättis temale esitatud arved alusetult tasumata, siis tuleb jätta menetluskulud vähemalt osaliselt korteriomaniku kanda. Korteriomandiga seotud võla väljamõistmise vaidluses on õige jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg-s sätestatud hagimenetluse üldpõhimõtte järgi, mille kohaselt kaotaja kannab kulud. Samas oleks ka avaldaja ilmselt saanud käesoleval juhul vältida vajadust kohtusse pöördumiseks. Maksekäsu kiirmenetluses ei vaielnud korteriomanik nõudele vastu meelevaldselt, vaid põhjendas tema arvates esinevat ebaselgust arvete osas (vt p 1 eespool). Ühistu ja korteriomanik oleksid võinud seejärel omavahel kohtuväliselt suhelda, et püüda väidetavad ebaselgused ja vaidluse lahendada kokkuleppel. Selle asemel pöördus ühistu avaldusega kohtusse. Korteriomanik tasus arved enne kui talle toimetati kätte käesoleva menetluse algatamise määrus (dtl 95). Ühistu kinnitas oma 11.12.2020 seisukohas, et ei teinud pingutusi kohtuvälise lahenduse leidmiseks (dtl 92). Eelnimetatut arvestades määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks nii, et korteriomanik kannab 1/3 ühistu menetluskuludest ja korteriomaniku menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5.Ühistu taotles riigilõivude hüvitamist summas 70 eurot ja õigusabikulude hüvitamist summas 525 eurot (dtl 98). Esindaja töö maht käesolevas asjas oli 11.12.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt 5,25 tundi, tunnitasu määr 100 eurot. Korteriomanik ei ole ühistu menetluskulude suurust vaidlustanud, olles esitanud seisukoha vaid menetluskulude jaotamise osas. Kohtu arvates on ühistu menetluskulu eelnimetatud summas põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt menetluskulude jaotusest (p 4 eespool), mõistab kohus korteriomanikult ühistu kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 198,34 eurot (595 / 3).
6.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele (dtl 99), tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
8.Määrus kuulub täitmisele pärast jõustumist (TsMS § 617 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja