lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-2581/18

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-2581/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tammemäe VII liivakarjäär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2020-08-21
Teatis - Osaühing C.B.A.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Väljaminev kiri · 2017-02-14

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 578 lg 1Kompromissilepingu mõisteITVS § 58 lg 4TLS § 55PõhipuhkusTLS § 71Kasutamata puhkuse hüvitamineTLS § 74Kahju hüvitamise erisusTLS § 78 lg 1Tasaarvestamise erisusTLS § 79Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 84 lg 1Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing C.B.A.10495273(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. detsembril 2020 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-2581

Kohtuasi

R. K.i hagi osaühingu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

482,23 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: R. K. (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: osaühing C.B.A. (registrikood 10495273, asukoht Tooma tee 27 Männiku küla Saku vald 75511 Harju maakond)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. november 2020

Resolutsioon

1.R. K.i hagi Osaühingu C.B.A. vastu 482,23 euro väljamõistmiseks rahuldada

C.B.A.

vastu

482,23

euro

2.Välja mõista Osaühingult C.B.A. R. K.i kasuks 482,23 eurot (nelisada kaheksakümmend kaks eurot ja 23 senti) (netosumma) Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta osaühingu C.B.A. kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
Menetlus Töövaidluskomisjonis
1.R. K. (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse osaühingu C.B.A. (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks, töövaidlusasi nr 4-1/2507/18. TVK rahuldas avalduse 18.01.2019 otsusega ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitise netosummas 482,23 eurot. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas kohtule 18.02.2019 taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks ITVS § 58 lg 4 alusel hagimenetluse korras. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
2.Hageja töötas kostja juures neli kuud poolte vahel 01.06.2018 sõlmitud töölepingu alusel, mis lõppes 12.10.2018. Tööülesannete täitmisel purunes kopplaaduril roolikinnitus ja esiklaas, milles põhjustamist pidas kostja hageja süüks. Tööandja otsustas kopplaaduri esiklaasi hinna ja klaasi vahetuse kulud kinni pidada töötaja palgast. Pooled sõlmisid hageja töölt lahkumisel vastava lepingu. Lepingu kohaselt peetakse hageja palgast kinni 2080,67 eurot. Hageja tagastas lepingu lõppemisel tööandjale brigaadijuhi kaudu ka tööriided.
3.Hageja septembrikuu brutopalk oli 2411,83 eurot ning hüvitis kasutamata jäänud põhipuhkuse eest (10 päeva) 911,44 eurot, netosummades vastavalt 1860 eurot ja 702,90 eurot, kokku netosumma 2562,90 eurot. Kui sellest pidada kinni kulu 2080,67 eurot, jääb tööandja kohustuseks tasuda töötajale 482,23 eurot. Tööandja töötajale vastavat summat ei tasunud. Seega palus hageja kostjalt välja mõista puhkusehüvitise netosummas 482,23 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et hageja võlgneb talle vähemalt 550,90 eurot, mille ta tasaarvestab hageja puhkusetasu nõudega. Hageja võlgnevus kostja ees seisneb selles, et vastavalt 15.10.2018 kokkuleppele, tuli hagejal kostjale hüvitada X OÜ arvega nr 101042 09.10.2018 seonduvad kulutused 270,83 eurot ning X AS arvega nr STL-1851 05.10.2018 seonduvad kulutused 1809,84 eurot. Vastavalt kokkuleppele väljastas kostja hagejale 12.10.2018 arve nr MA1800157 summas 2080,67 eurot, millele lisandus käibemaks 416,14 eurot, kokku 2496,81 eurot. Kostja peab tasuma riigile käibemaksu summalt, milles hageja hüvitas kostjale lõhutud klaasi. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et kui kahjuhüvitisele ei arvestata käibemaksu, siis pidi kostja tasuma klaasi vahetamisega seonduvatelt kuludelt ka käibemaksu. TLS § 78 lg 1 ei takista sellise kahju osas kohtumenetluses tasaarvestuse tegemist puhkustasu arvel.
5.Kostja on ka seisukohal, et hageja on tööriided jätnud töökohalt lahkudes sellisesse olukorda, et nende uuesti kasutamine ei ole võimalik. Seetõttu tuleb hagejal hüvitada nende maksumus 134,76 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude 66,09 euro ulatuses hageja puhkusetasu nõudega. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmiti 01.06.2018 tööleping, mis lõppes 12.10.2018 poolte vahel 15.10.2018 sõlmitud kokkuleppega TLS § 79 alusel, hageja lõpparve koosseisu ega suuruse üle ning selle üle, et kostja ei ole hagejale lõpparve koosseisus puhkuse hüvitist maksnud, sest ta tasaarvestas selle täies ulatuses töötaja poolt tekitatud kahjusumma ja tööriiete maksumusega.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on 482,23 euro (netosumma) nõue kostja vastu.
8.TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
9.TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10.TLS § 74 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest; kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
11.TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
12.Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 12.10.2018, siis on tööandjal TLS § 71 järgi kohustus hüvitada töötajale kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad netosummas 482,23 eurot rahas.
13.Poolte vahel 15.10.2018 sõlmitud kokkuleppega on tõendatud, et lisaks töölepingu lõpetamise kuupäevas ja aluses kokku leppimisele, leppisid pooled kokku ka selles, et töötaja hüvitab tööandjale katkise tehnika taastamises tasu üldsummas 2080,67 eurot ja töötaja andis ühtlasi nõusoleku 2080,67 euro kinnipidamiseks väljateenitud töötasust. Kuna pooled on kokkuleppes märkinud, et tegemist on tehnika taastamiseks ettenähtud „üldsummaga“, siis asub kohus seisukohale, et pooled saavutasid tekitatud kahju hüvitamiseks kompromissi VÕS § 578 lg 1 mõttes.
14.Asjaolu, et hageja sai aru, et 15.10.2018 kokkuleppe sõlmimisega saavutasid pooled kompromissi, tõendab ka hageja 24.10.2018 nõudekiri kostjale, millest nähtub, et ta nõuab tööandjalt pärast 2080,67 euro kinnipidamist ülejäänud lõpparve tasumist hiljemalt 29.10.2018. Samasisuline hageja seisukoht nähtub TVK-le esitatud avaldustest.
15.VÕS § 578 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
16.Seega ei oma tähtsust, kas 15.10.2018 sõlmitud kompromissi üldsumma 2080,67 eurot sisaldab käibemaksu või mitte, sest kompromissi üldsummast suurema summa nõudmiseks puudub kostjal pärast kompromissi allkirjastamist alus. Kostja esitatud arve nr MA1800157 ei too seega hagejale kaasa maksmise kohustust, kuna kompromissi summa on hageja nõusoleku alusel lõpparvest kinnipeetav. Järelikult puudub kostjal ka tehnika taastamisest tulenev alternatiivne kahjuhüvitamise nõue tasutud käibemaksu alusel, mida töötaja puhkuse hüvitise nõudega tasaarvestada ning seega tuleb kostja tasaarvestuse avaldus jätta rahuldamata.
17.Kostja tasaarvestas kohtule esitatud avalduses hageja nõudega veel tööriiete maksumuse

nõude 66,09 euro ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt jättis hageja töökohalt lahkudes tööriided sellisesse olukorda, et nende uuesti kasutamine ei ole võimalik.

18.Tasaarvestatava nõude tõendamiseks esitas kostja XOÜ arve nr 0806991 30.05.2018 koos fotodega töörõivastest ja jalanõudest. Töörõivaste ja turvakingade kogumaksumuseks oli arve järgi 134,76 eurot käibemaksuga ja 112,30 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et esitatud fotodelt ei saa järeldada, et töörõivad ja turvakingad oleksid pärast 4-kuulist hagejapoolset kasutamist muutunud täiesti kasutuskõlbmatuteks. Üldteadaolevalt on töörõivaste ja turvakingade valmistamiseks kasutatud materjalid kvaliteetsed, mis teevad need kandmisele vastupidavateks. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et ta oleks töörõivaid või turvakingi üritanud puhastada, pesta või parandada ega seda, et kingsepp või rõivaparanduse teenuse osutaja oleksid kostjale kinnitanud, et töörõivaste või turvakingade parandamine on võimatu või et need oleksid kasutuskõlbmatud. Tööandjal tuleb arvestada ka töörõivaste või jalatsite töötajale kasutamiseks andmisel nende normaalse kulumise ja määrdumisega. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oleks töörõivaste ja turvajalatsite kahjustamisest tekkinud nõue 66 euro ulatuses, mida ta saaks tasaarvestada hageja nõudega, mistõttu tuleb tema tasaarvestuse nõue jätta rahuldamata.
19.Kuna kostja oli kohustatud hagejale septembrikuu eest töötasu ja lepingu lõppemisel puhkusehüvitist maksma kogusummas 2562,90 eurot (neto) ning töötaja oli andnud nõusoleku 2080,67 euro suuruse kahjuhüvitise tasaarvestamiseks, on tööandja kohustatud hagejale maksma 482,23 eurot. Hageja on avaldustes asunud seisukohale, et tegemist on saamata jäänud puhkusehüvitisega. Puhkusehüvitise brutotasu on 911,44 eurot, seega on netotasu 482,23 eurot puhkusehüvitise brutotasuga hõlmatud ja hagi puhkusehüvitise nõudes põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest netosummas 482,23 eurot. Menetluskulude jaotus
20.Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus