Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht
16.12.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-137812
Tsiviilasi
Tallinn, Liivaoja tn 1 // 1a // 1b // 1c // 1d korteriühistu avaldus V Kilt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagita asja hind
1 323,90 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Liivaoja tn 1 // 1a // 1b // 1c // 1d korteriühistu (registrikood 80463797, asukoht Liivaoja tn 1, 10115 Tallinn) Avaldaja xxxx)
esindaja:
Puudutatud isik: x, elukoht x) Asja lahendamine
A -R V
K K
(e-post (isikukood
kirjalikus menetluses
Venemaalt. Kohus tuvastab AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i vastuste alusel, et puudutatud isiku elukoht käesoleval ajal on x, Tallinn. Asja materjalid on puudutatud isikule kätte toimetatud avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Materjalid on loetud kättetoimetatuks 11.06.2020, täiendavalt menetluskulude nimekiri 10.09.2020. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kinnistusraamatu väljavõttega (dtlk 31-33) on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub aadressil Liivaoja tn 1 // 1a // 1b // 1c // 1 d, Tallinn korter 49. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil mai 2019 kuni aprill 2020 järgmised arved (dtlk 78-89): Arve kuupäev 10.05.2019 10.06.2019 11.07.2019 08.08.2019 10.09.2019 11.10.2019 08.11.2019 09.12.2019 14.01.2020 10.02.2020 09.03.2020
Summa (eur) 98,21 75,62 77,13 58,17 59,70 68,27 100,04 115,70 180,60 121,42 120,06
13.04.2020 Kokku
114,25 1 189,17
Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik nimetatud arveid tasunud. Seega on puudutatud isikul tasumata majandamiskulude eest perioodil 2019.a. mai kuni 2020.a. aprill 1 189,17 eurot. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab avaldaja põhinõude ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse, mis on kajastatud 10.05.2019 – 13.04.2020 arvetel, summas 1 189,17 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 I-II lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja esitatud põhivõlgnevuse ja viivisearvestuse kohaselt (dtlk 90) on puudutatud isik regulaarselt rikkunud igakuist majandamiskulude tasumise kohustust alates 01.06.2019, 05.05.2020 seisuga on majandamiskulude põhivõlg 1 189,17 eurot. Põhivõlgnevuse ja viivisearvestuse kohaselt on avaldaja arvestanud viivist summalt 1 189,17 eurot perioodi 01.06.2019 – 05.05.2020 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kokku 39,60 eurot. Viivisearvestuse kohaselt kujuneb viivisesumma järgnevalt: Arve Kuupäev 10.05.2019 10.06.2019 11.07.2019 08.08.2019 10.09.2019 11.10.2019 08.11.2019 09.12.2019 14.01.2020 10.02.2020 09.03.2020 13.04.2020
Maksetähtaeg 31.05.2019 30.06.2019 31.07.2019 31.08.2019 30.09.2019 31.10.2019 30.11.2019 31.12.2019 31.01.2020 29.02.2020 31.03.2020 30.04.2020 Kokku
Viivis seisuga 05.05.2020 7,37 5,17 4,75 3,19 2,88 2,82 3,48 3,23 3,81 1,79 0,95 0,15 39,60
Kohus rahuldab avaldaja viivisenõude ja mõistab puudutatud isikult KrtS § 42 lg 1 alusel avaldaja kasuks välja viivise 39,60 eurot.
TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt (1189,17 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku, kui menetluse põhjustaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu 890 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 840 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetlus korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasunud 12.12.2019 riigilõivu 45 eurot ning avaldusele lisatud maksekorralduse kohaselt (dtlk 91) 06.05.2020 5 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmiseid toiminguid järgmise ajakuluga:
Kohtu hinnangul ei ole toodud ajakulu põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati avaldajale õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Avaldaja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 700 eurot. Vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusabikulu tuleb seega avaldajale hüvitada koos käibemaksuga. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 890 eurot (50 + 700 x 20%). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.