Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 21.10.2020 pankrotiavalduse, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku üle 17 tuhande euro, vara ei ole. Avaldaja ei ole võimeline võlgnevusi tasuma, sissetulekute suurenemist ei ole ette näha. Kohus kuulas avaldaja ära 29.10.20, isik selgitas, et võlgnevusi on üle 20 tuhande euro, kiirlaenudega on tegemist olnud, jääb pankrotiavalduse juurde. Võlgnevuste suurus ei ole lõplik, võlgnikul vara puudub. Sissetulek koosneb erinevatest hüvitistest ja toetusest, tööd teha ei suuda tervisliku seisundi tõttu. Kohus määrusega 30.11.20. nimetas ajutise halduri, kelle tegevuse aruanne laekus kohtule

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku enda suuline seletus ärakuulamisel kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgnikul puudub vara, s.h piisavad sissetulekud, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine, puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksevime lähitulevikus oluliselt paraneks. Võlgniku ülejõukäivad rahalised kohustused on kujunenud läbimõtlemata laenude võtmise tõttu, võlgnik on ülehinnnanud enda maksevõimet ning ei ole arvestanud sissetuleku vähenemise võimalusega. Kuna võlgnik on taotlenud võlgadest vabastamise menetlust, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada, vaatamata vara puudumisele käesoleval ajal. Kohus leiab, et Vladimir Kutšmei vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada A. K. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 5h15m eest ilma maksudeta 397 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitis tehtud kulutuste eest tuleb välja mõista võlgnikult riigituludesse, kuna see makstakse PankrS § 23 lg 4 alusel välja riigivahenditest kohtutäitur Oksana Kušmei pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.