Muud › Muud hagiasjad

ühines ta ka xxx kohustusega hageja ees, võttes kohustuse tasuda xxx laenulepingust tulenev laenusumma. Selle tulemusena tekkis kostjal solidaarkohustus. Hageja on saanud kostjalt kaks tagasimakset 13.02.2012 summas 1000 eurot ja 14.06.2012 1000 eurot. Tuvastamata kuupäevadel on kostja tasunud veel 1000 eurot ja 1000 eurot. Ülekannetega tasus kostja ajavahemikul 2014-2017 kokku 1170 eurot (30.06.2016 100 eurot; 08.06.2017 200 eurot; 07.07.2017 200 eurot; 23.08.2017 200 eurot; 23.12.2014 300 eurot; 01.05.2015 100 eurot; 20.05.2015 100 eurot; 09.09.2015 70 eurot; 06.11.2015 100 eurot). Kostja aastatel 2014-2017 oli märkinud pangaülekannete selgitusse „vastavalt kokkuleppele“. Kokkuleppe all sai olla ainult võlakirjast tulenev laenukohustus, teisi võlaõiguslikke ega ka muid tehinguid poolte vahel pole sõlmitud. Hageja ei ole nõue aegunud. Võlakirja ei ole tühistatud. Kostja vastuväited Kostja palub rahuldada hagi osaliselt, so 3 768 euro ulatuses. 05.01.2012 võla tunnistamise dokumendi näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja ühines äriühingu, so xxx ja hageja vahel 04.07.2008 sõlmitud laenulepingust tuleneva laenukohustusega. Seega tuleb võla suuruse arvestamisel lähtuda eelnimetatud laenulepingust. Hageja andis laenulepingu järgi äriühingule xxx laenu sularahas summas 700 000 Eesti krooni (44 738 eurot). Vastavalt laenulepingu punktile 1.2 kohustus xxx laenusumma hagejale tagasi maksma sularahas hiljemalt 30.09.2008. xxx ei ole hagejale laenu tagastanud ning ühtegi makset laenu tagastamise eesmärgil hagejale teinud. Kostja on hagejale laenu tagastamise eesmärgil teinud järgmised maksed: 1) pärast võlakirja allkirjastamist on hageja kinnitanud allkirjaga võlakirjal, et ta on vastu võtnud 1000 eurot sularahas 13.02.2012 ja 1000 eurot 14.06.2012, so kokku 2000 eurot. 2) hageja on väljastanud kostjale võla tagastamise tõendi, millelt nähtub, et kostja on hagejale tasunud sularahas 33 500 eurot, mille saamist on hageja tõendil oma allkirjaga kinnitanud. Lisaks on sama tõendi pöördel hageja oma allkirjaga kinnitanud nelja 1000 euro suuruse sularahamakse saamist kostjalt, mis on kokku 4000 eurot. Seega on kostja hagejale võla tagastamise tõendi järgi tasunud sularahas kokku 37 500 eurot. 3) kostja on hagejale tasunud erinevate panga ülekannetega kokku summas 1 470 eurot. Seega eeltoodust tulenevalt on kostja hagejale tasunud xxx ja hageja vahelisest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega seoses kokku 40 970 eurot (2000 eurot + 37 500 eurot + 1470 eurot). Seega saab kostja laenulepingujärgne võlgnevus hageja ees tänase seisuga olla kokku 3768 eurot, so laenulepingust tulenev laenusumma (700 000 krooni) 44 738 eurot, millest on maha arvestatud kõik kostja poolt hagejale tasutud eelnimetatud maksed. Menetluse käik 13.09.2019 tegi maakohus otsuse, millega võttis vastu osalise nõudest loobumise ning ülejäänud osas jättis hagi rahuldamata. Maakohus asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele:  Nõude aluseks olev dokument, millega kostja tunnistab võlgnevust hageja ees summas 17 240 eurot ja 2000 USD ei ole võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes vaid tegu on kohustusega ühinemisega (VÕS § 178).  Tehingut ei ole kehtivalt tühistatud – täidetud ei ole formaalsed eeldused (tähtaegse tühistamisavalduse tegemine).  Hageja nõue oli sissenõutav alates kokkuleppe sõlmimisest ja nõue on aegunud. Aegumine ei ole katkenud, kuivõrd kostja poolt hagejale tehtud maksed on tehtud kostja venna kulude katteks mitte kokkuleppes märgitud kohustuse katteks. 21.04.2020 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, milles rahuldas osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 13.09.2019 otsuse osas, millega hagi jäeti

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (maakohtu otsus on jõustunud nõudest osalise loobumise vastuvõtmise osas). Ringkonnakohus saatis asja tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule. Ringkonnakohus asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele:  Võla tunnistamise dokumendi kuupäevaks tuleb lugeda 05.01.2012 (mitte 05.07.2012).  Maakohus kvalifitseeris õigesti pooltevahelise õigussuhte kostja poolt äriühingu laenukohustusega ühinemiseks VÕS § 178 lõigete 1 ja 2 mõttes. Võla tunnistamise dokumendi näol on tegu deklaratiivse võlatunnistusega, millega pöördub ümber tõendamiskoormis (kostja peab tõendama võla puudumist).  Hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud (aegumine on korduvalt katkenud ja alanud uuesti). Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

000 krooni. 04.08.2008 laenulepingu p 1.1 kohaselt andis hageja xxx-le laenu 700 000 krooni (44 738,15 eurot), tagasimaksmise tähtaeg oli 30.09.2008. Sama lepingu punktist 1.2 nähtub aga, et laenusaaja peab tagasi maksma 800 000 eurot (51 129,32 eurot). Lepingus sisaldus ka viivisekokkulepe (punkt 1.3, kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas), seega kui laenu tagastati esimest korda osaliselt alles 2011.a, siis oli selleks ajaks kogunenud viivisega koos nõue igal juhul suurem, kui 05.01.2011 võlatunnistuses märgitud summa. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et võlatunnistuse summa oli üksnes piirsumma ja põhikohustuse võlgnevus oli väiksem. Kuivõrd põhikohustuse võlgnevus ületas võlatunnistuses märgitud kohustuse suurust, siis lähtub kohus sellest, et algselt oli kostja kohustus hageja ees võlatunnistuses märgitud summade ulatuses. Võlakirjas on kohustuse suuruseks märgitud 17 240 eurot ja 2000 USA dollarit – kokku 18 948,38 eurot. Kuna hageja on märkinud algseks nõudeks 18 948 eurot (nt tervikhagi punktis 1.2) ja väiksemast summast lähtumine ei ole kostja jaoks kahjulik, siis lähtub ka kohus sellest, et algne nõue oli 18 948 eurot. Kohus käsitleb järgnevalt küsimust, kui palju on nõude katteks tasutud. Kostja on teinud hagejale ülekandeid, hageja väitel 1 170 eurot ja kostja väitel 1 470 eurot. Hageja on toonud esile järgmised maksed (kokku 1 370 eurot):

T allkirja nii tl 79 olevale dokumendile kui ka tl 7 olevale dokumendile.“ Lisaks sellele, et kostja ise kinnitas 1000 euro tasumist 13.02.2012 ja 14.06.2012 on see ka eluliselt usutavam, kui see et tasuti kummalgi päeval 2000 eurot. Nimelt ei pea kohus eluliselt usutavaks, et 13.02.2012 tasuti 2000 eurot ja 14.06.2012 tasuti 2000 eurot, kuid summade saamine vormistati kahes erinevas dokumendis, mis kumbki kajastab poole summa tasumist. Seetõttu järeldab kohus, et kostja on sularahas tasunud kohustuse täitmiseks 4 000 eurot. Nõude jääk pärast selle summa mahaarvamist on 13 478 eurot (18 948-1470-4000). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 478 eurot. Hagi jääb rahuldamata 300 euro nõudes. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub peaaegu terves ulatuses rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1035 eurot, hageja taotles 24.11.2020 istungil lisada juurde istungile kulunud aeg tunnihinna 70 eurot järgi. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega algse hagihinna järgi riigilõivu 700 eurot. Menetluse käigus hageja osaliselt loobus nõudest, mille tagajärjel on hagihind käesolevaks ajaks 13 778 eurot – sellise hinnaga hagilt tuleks tasuda riigilõivu 650 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja saab taotleda poole vähenenud riigilõivu ehk 25 euro tagastamist. Kuna hageja saab osaliselt lõivu tagasi taotleda, siis määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 675 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on materjalidega tutvumine, kohtuistungil esindamine, apellatsioonkaebuse koostamine, tervikhagi ettevalmistamine ja koostamine, kohtuistungil osalemine – ajakulu neile toimingutele kokku on 14,5 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu on põhjendatud. Tunnitasu on 70-75 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on kokku 1 070 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 745 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.