XX hagi Kinnisvaravalduse AS-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma esindajad ringkonnakohtus Kostja Kinnisvaravalduse AS (registrikood 10434202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15027 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.
4.Määrata kindlaks Kinnisvaravalduse AS-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XX-lt Kinnisvaravalduse AS-i kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 525 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 14. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hagi Kinnisvaravalduse AS-i (kostja) vastu, millega palus kohustada kostjat ümber lükkama järgnevad ebaõigeid faktiväited: 1) XX on tuntud ja suurekaliibriline skeemitaja ning pankrotimeister; 2) XX on kasutanud CC
osutatavaid tankisti teenuseid XX--le kuulunud VKI Juhtimise OÜ-s; 3) XX kahjustas skeemitamise tulemusena (koos CC tankistiteenuse kasutamisega) VKI Juhtimise OÜ võlausaldajad 2 miljoni euro ulatuses jättes võlausaldajad ilma 2 miljonist eurost; 4) XX on koos CC-ga korduvalt ühiste skeemide kaudu kahjustanud võlausaldajaid; 5) XX on Kobe Investmentsi ja seotud isikuid juhtides põhjustanud võlausaldajatele kahju ca 300 miljoni ulatuses; 6) XX palkas Kobe Investmentsis vastutusest vabanemiseks tankistid; 7) XX on osaliselt vastutav Soome noorsoofondile kahju tekitamise eest. Hageja palub kostjat kohustada kostja kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul tegema järgneva sisuga avaldus: „Kinnisvaravalduse AS avaldus XX (X) kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kinnisvaravalduse AS avaldas
25.septembril 2020 tsiviilasjas nr 2-19-14222 Harju Maakohtule ja tsiviilasja menetlusosalistele ning nende esindajatele esitatud menetlusdokumendis ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldame, et Kinnisvaravalduse AS-il olevate andmete kohaselt: 1) XX ei ole skeemitaja ega pankrotimeister. 2) XX ei ole üksi ega koos CC-ga kahjustanud võlausaldajaid. 3) XX ei ole kasutanud VKI Juhtimise OÜ-s tankistiteenuseid. 4) XX ei ole kasutanud Kobe Investmentsis tankistiteenuseid. 5) XX ei ole põhjustanud VKI Juhtimise OÜ võlausaldajatele skeemitamise kaudu (ega muul viisil) kahju. 6) XX ei ole põhjustanud KOBE Investments AS võlausaldajatele kahju. 7) XX ei ole põhjustanud Soome noorsoofondile kahju“. Kostja avaldus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) avalduse tekst koostatakse arvutis kirjaliku dokumendina, kasutades tähesuurust, mis ei ole väiksem, kui kostja poolt
25.septembril 2020 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-14222 esitatud avalduses kasutatud suurim tähesuurus; 2) avaldus edastatakse paberkandjal või e-posti teel kõigile kohtunikele, menetlusosalistele ja nende esindajatele, kes osalevad või on osalenud tsiviilasja nr 2-19-14222 menetlemisel kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmiseni kostja poolt, sealhulgas vähemalt alljärgnevatele isikutele: kohtunik Kadi Kark, Harju Tarbijate Ühistu, Möldre Arendus OÜ, advokaat Olavi-Jüri Luik, advokaat Magnus Braun, Möldre Arendus OÜ juhatuse liige QQ, Harju Tarbijate Ühistu juhatuse liikmed NN ja RR; 3) avalduse allkirjastab kostja juhatuse liige käsikirjas, kui avaldus edastatakse paberkandjal, või digiallkirjaga kui avaldus edastatakse e-posti teel; 4) avalduse tekst peab olema selgelt loetav; 5) avalduse tekst peab piirduma hageja poolt nimetatud tekstiga ning olema ilma kommentaaride, lisandite, illustratsioonide ja taustapiltideta. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud kahju eest mõistiku rahasummana kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetavalt hüvitiselt ja menetluskuludelt. Hagi kohaselt on kostja 25. augustil 2020 esitanud tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohtule menetlusdokumendi, milles on avaldanud hageja kohta eeltoodud ebaõigeid faktiväiteid või alternatiivselt ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-19-14222 menetlusosaliseks, kuid hageja on viidatud tsiviilasjas üheks kostjaks oleva VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja. Kostja poolt kohtumenetluses avaldatud andmed kahjustavad hageja mainet. Kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale mittevaralist kahju. Arvestades kostja varalist seisu ning kostja ärilist ja avalikku mõjuvõimu Eestis, on hageja mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 500 000 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus keeldus 23. novembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul võib hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1047. Siiski ei ole hageja poolt kirjeldatud väidete esitamisel tegemist 2 (6)
andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kohtupraktikas on väidete avaldamiseks loetud andmete teatavaks tegemist kolmandatele isikutele. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Tsiviilasjas nr 2-19-14222 tegi kostja hageja kohta väited teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele, keda ei saa VÕS § 1047 mõttes käsitleda kolmandate isikutena. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ning tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas tsiviilasjas. Maakohus leidis, et kostja poolt avaldatu on eelkõige hinnang tsiviilasjas nr 2-19-14222 kostjaks oleva VM Keskuse OÜ juhtimisele. Hageja on VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja ning kohtupraktikas on tavapärane, et äriühingut hagedes esitatakse erinevaid väiteid äriühingu seadusliku esindaja kohta. Hagejal kui VM Keskuse OÜ seaduslikul esindajal oli võimalik kostja hinnang vastuväidete esitamisega ümber lükata, mida hageja hagist nähtuvalt oli ka teinud. Kohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei toimunud. Kuna andmete avaldamist ei toimunud, ei saanud hagejal kahju tekkida. Hageja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise nõuet ei saa pidada perspektiivikaks ka siis, kui jätta kõrvale hageja esimene nõue kohustada kostjat andmeid ümber lükkama. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
23.novembri 2020. a määrus tühistada. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaldamine piiratud kohtu poolt esile toodud asjaoludel. Avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt igasugune mistahes isikule andmete teatavaks tegemine (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16612). VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse välistavad üksnes VÕS § 1047 lg-test 1–3 tulenevad erandid. Maakohus ei viidanud õigusnormidele ega Riigikohtu lahenditele, mille alusel oleks VÕS § 1047 lg 1 kohaldamist välistavaks asjaoluks andmete avaldamine kohtus tsiviilkohtumenetluse raames. Maakohus on rajanud määruse üksnes seaduse tõlgendusele, mis väljub seaduse selgest ja üheselt arusaadavast sõnastusest. Ükski seadus (sh VÕS § 1047) ei sätesta, et teatud (õigustatud) isikutele avaldamise korral ei ole tegemist avaldamisega. Hageja leiab, et tsiviilasjas ei tulene poolele kohustust avaldada kohtule faktiväiteid, vaid väidete esitamine on menetlusosalise õigus. Seejuures ei ole seaduses kohustust esitada ebaõigeid faktiväiteid, vaid TsMS § 328 lg 1 sätestab kohtule üksnes tõeste avalduste tegemise kohustuse. Ebaloogiline ja ka seaduse mõttega vastuolus on seisukoht, et vaatamata sellele, et kohtus on tõeste avalduste tegemise kohustus, välistab selle kohustuse rikkumine VÕS § 1047 lg 1 sätestatud õigusvastasuse. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-19-14222 menetlusosaline ning tähtsust ei oma asjaolu, et hageja on viidatud asjas menetlusosalise seaduslik esindaja. Kui menetluses esitatakse väiteid menetlusvälise isiku kohta, siis ta ei saa väiteid ümber lükata samas kohtuasjas, kus need on esitatud. Küsimus kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete esitamisest, selle õigusvastasusest ja selle õiguslikest tagajärgedest, on hageja ja kostja vaheliste õigussuhete küsimus, mida kohus viidatud tsiviilasjas ei lahenda ega saa lahendada. Isegi kui kohus tuvastab teises tsiviilasjas kostja poolt hageja kohta esitatud väidete ebaõigsuse, ei saa hageja sellele tugineda ega asuda realiseerima kostja suhtes ebaõigete andmete avaldamisest tulenevaid õigusi, sest viidatud asjas tehtav lahend ei ole hageja ja kostja vahelises suhtes siduv. Hageja ei 3 (6)
saa tsiviilasjas nr 2-19-14222 nõuda kohtult hageja kohta esitatud faktiväidetele hinnangu andmist. Kui kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-19-14222, et kostja väited hageja kohta ei puutu asjasse, siis puudub hagejal võimalus tema kohta selliselt ebaõigete faktiväidete esitamise osas oma õigusi maksma panna. Sisuliselt tähendaks see järeldust, et tsiviilkohtumenetlus on selliseks foorumiks, kus menetlusosaliseks olev isik võib alati ja piiramatult esitada mistahes teise isiku kohta ebaõigeid faktiväiteid ning isikul puudub õiguslik võimalus tema kohta ebaõigete väidete ümberlükkamiseks või hüvitise nõudmiseks pelgalt seetõttu, et avalduste tegemise kohaks valiti tsiviilkohtumenetlus. Hageja leiab, et kuigi maakohus ei võtnud hagi menetlusse, asus kohus asja sisuliselt hindama. Kuna hagi on keeldutud menetlemast, siis ei oleks saanud maakohus leida, et hageja on saanud juba oma õigustele kaitset. Hageja leiab, et hageja enda nimel esitatud hagi menetlemise võimalikkus ei saa sõltuda sellest, kas hageja on teises asjas oleva menetlusosalise seaduslikuks esindajaks või mitte. Tsiviilkohtumenetlus on avalik (TsMS § 37), mis tähendab, et igaüks võib osaleda kohtuistungil igal ajahetkel. Kohtuistungil osalemine tähendab mh seda, et osalejale saavad teatavaks kõik kohtuistungil avaldatavad andmed, sealhulgas kostja avaldused. Tähtsust ei oma asjaolu, kas faktiliselt on keegi istungil osalenud või mitte – rikkumisega on tegemist juhul, kui andmed on tehtud kättesaadavaks kolmandale isikule. Samuti on igal isikul õigus pärast asjas tehtava kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (TsMS § 59 lg 3). Kohtuasjas tehtavad lahendid avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad ka menetlusosaliste kaudu, kuna menetlusosalistel puuduvad piirangud kostja ebaõigete faktiväidete avaldamiseks ning teadmine asjaolust, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
5.Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 33). Kuigi maakohus ei toimetanud määruskaebust kostjale kätte ega küsinud kostjalt seisukohta, siis on see puudus apellatsiooniastmes kõrvaldatud. Kostja esitas 4. detsembril 2020 seisukoha, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Hageja on ette heitnud, et maakohus ei viidanud õigusnormidele ega Riigikohtu lahenditele, mille alusel oleks VÕS § 1047 lg 1 kohaldamist välistavaks asjaoluks kohtus andmete avaldamine tsiviilkohtumenetluse raames. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad olema avaldatud. Maakohus viitas kehtivale Riigikohtu praktikale, mille järgi on avaldamine VÕS § 1047 mõttes andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt ka Riigikohtu
21.detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses esile toonud, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid. Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele 4 (6)
(kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele menetlusosalistele ja kohtule. Samuti märgib kolleegium, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud viitele TsMS § 328 lg-st 1 tulenevale tõekohustusele märgib kolleegium, et menetlusosaline ei tohi küll TsMS § 328 lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati.
8.Hageja väidab määruskaebuses, et ta ei saa andmeid ümber lükata tsiviilasjas, milles andmed on esitatud, kuivõrd ta ei ole selles asjas menetlusosaline. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Kohtule on poolte võrdsuse tagamiseks ja lähtudes õigusest olla ära kuulatud pandud kohustus tagada, et ühel poolel oleks võimalik teise poole seisukohtadele vastata (TsMS § 328 lg 2). Hageja on hagis selgitanud, et on tsiviilasjas nr 2-19-14222 ühe menetlusosaliseks oleva äriühingu seaduslik esindaja. Juriidiline isik osaleb tsiviilkohtumenetluses läbi füüsilistest isikutest organi liikmete, kuivõrd juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks möödapääsmatult füüsilistest isikutest teovõimelisi organi liikmeid. Samuti on hageja hagiavalduses kinnitanud, et viidatud kohtuasjas on väidetavalt ebaõiged andmed vaidlustanud menetlusosaliseks olev äriühing, mille seaduslikuks esindajaks hageja on. Seega on õige maakohtu seisukoht, et andmed on võimalik ümber lükata selles samas menetluses, kus need esitati. Kohus peab võtma menetluses, kus andmed esitati, kasutusele meetmed tegeliku elulise olukorra väljaselgitamiseks.
9.Samuti märgib hageja määruskaebuses, et kuigi maakohus ei võtnud hagi menetlusse, asus kohus asja sisuliselt hindama, leides, et hageja saab tsiviilasjas nr 2-19-14222 kostja seadusliku esindajana oma õigusi ka samas menetluses kaitsta. Kolleegium selgitab, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Õigusteoorias on Riigikohtu seisukohtadele viidates asutud seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele, ning sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus (T. Tampuu. Hagi ja hagita asja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu. – Juridica 2010/10, lk 778). Seega peab kohus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagi perspektiivikust, et säästa perspektiivitu hagi menetlemata jätmisega nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse motiivil hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on süvenenult analüüsinud esitatud nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Kolleegiumi hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines hagiavalduses esitatud asjaoludele. Hageja märkis hagiavalduse p-s 18, et hageja on tsiviilasjas ühe menetlusosalise VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja ning VM Keskuse OÜ on tsiviilasjas vaidlustanud kostja vastavad väited. Seega hindas maakohus hagiavalduses toodu põhjal hagi edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja poolt hagiavalduses esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses.
10.Lisaks on hageja kaebuses leidnud, et andmed võivad saada teatavaks menetlusest väljaspool olevate isikutele, sest tsiviilkohtumenetlus on avalik (TsMS § 37), mis tähendab, et 5 (6)
igaüks võib osaleda kohtuistungil igal ajahetkel ning igal isikul on õigus pärast asjas tehtava kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (TsMS § 59 lg 3). Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja märgitu alust taotleda kohtumenetluses esitatud andmete ümberlükkamist VÕS § 1043 ja § 1047 alusel esitatud hagis. Kui kohtuistungil vaidlusaluseid andmeid käsitletakse, siis on hagejal võimalik kostja väidetele vastata ja sellega faktiväited ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. Samuti on TsMS § 59 lg 3 järgi menetlusosaliseks mitteoleva isiku õigus toimikuga tutvuda piiratud, olles lubatud vaid õigustatud huvi korral. Käesoleva hagi menetlemiseks ei anna alust ka üksnes viide sellele, et hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele teiste menetlusosaliste kaudu.
11.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 34).
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kolleegium määrab kindlaks kostja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), s.o 700 eurot. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast on osutatud teenus seotud õigusabi andmisega käesolevas asjas. Arvestades menetlusdokumendi mahtu (menetlusdokument sisaldab ka vastust hagile) ning asja keerukust ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu (4 tundi) täies ulatuses põhjendatud. Hageja peab kandma kostja lepingulise esindaja kulud üksnes ulatuses, mis on vajalikud ja põhjendatud määruse ja määruskaebusega tutvumiseks ning seisukoha esitamiseks. Kuivõrd kostja seisukohad ei ole täies ulatuses määruskaebuse lahendamisel asjasse puutuvad, sisaldades ka sisulisi vastuväiteid hagile, siis saab ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse menetlemisel pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) saab pidada mõistlikuks. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 525 eurot (= 3 tundi x 175 eurot). Kuivõrd kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb menetluskulud kostja kasuks välja mõista käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on taotlenud, et hageja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).
13.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.