Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-7329 79.40 (seitsekümmend üheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot ning kanda see üle osaühingu Lundet (registrikood 10457445) arveldusarvele nr xxx.

2(10)

2-19-7329 T D (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur pankrotivara arvelt teinud väljamakse ajutise halduri tasu osaliseks katmiseks summas 150 eurot, mis oli võlgnikult välja mõistetud Harju Maakohtu 18.08.2020 määrusega. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Jaotusettepanek antud menetluses on kohtule esitatud 10.06.2020. Kohus on kinnitanud halduri poolt esitatud jaotusettepaneku 18.08.2020 kohtumäärusega, mis on jõustunud 04.09.2020. T D (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuivõrd rahalised vahendid selleks puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja T D (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Haldur on teavitanud pankroti väljakuulutamisest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid, kogunud kokku nõuded ja viinud 05.05.2020 läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise. Haldur on kohtule esitanud ka PankrS § 132 kohase aruande, jaotusettepaneku ja lõpparuande. Sellega on kõik pankrotimenetluse toimingud lõpetatud ja menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihaldur on antud menetluses viinud läbi järgmised toimingud: Pankrotihaldur on menetluses teinud järgmised toimingud:

2-19-7329

4(10)

2-19-7329 Haldur ei ole antud menetluses esitanud hagisid ega täiendavaid avaldusi kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Haldur käesolevas menetluses täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist ei taotle ja kannab vastavad kulud omadest vahenditest. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnikul on olnud makseraskuseid juba enne 2009. aastat, millisest perioodist pärinevad esimesed kohustused, mis on võlgnikul täna endiselt täitmata. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur aga 2016. aasta novembrikuud, kui jõustus võlgniku osas tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr xx. Nimetatud kriminaalmenetluses süüdistati T Dt (pankrotis) selles, et võlgnik olles varem kelmuse toimepannud isikuks, pani toime kelmused, isikute grupis, suures ulatuses, varalise kasu saamise eesmärgil faktilistest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel. Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xx (kokkuleppemenetlus) tunnistati võlgnik süüdi kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi ja mõisteti talle karistus. Nimetatud kohtuotsus on võlgniku osas jõustunud 09.11.2016. Kokkuvõtvalt, T D (pankrotis), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega, faktilistest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, sõlmis sotsiaalselt vähekindlustatud isikute nimele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut, kes olid vanaduspensionärid või töövõimetuspensionärid, ja nende teadmata, järelmaksuga müügilepinguid või laenulepinguid. Nimetatud lepingute kohaselt omandasid tarbijad õigusteenuseid või muid kaupu (millised tehingud olid fiktiivse iseloomuga) või said laenu. Laenandjatelt saadavad rahalised vahendid lasti kanda seotud äriühingutele ning võeti hiljem välja sularahas või kanti üle kolmandate isikute pangaarvetele. Suurem osa võlgniku praegustest kohustustest pärineb nimetatud tegevuse tulemusel tekkinud kohustustest. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. PankrS § 169 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Selliseid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 96 766.35 eurot (xxx ja xxx nõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud ja mis tulenevad Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusest kriminaalasjas xxx. Teada on veel nimetatud lahendist tulenevaid nõudeid, mida ei ole pankrotimenetluses esitatud). Seega isegi, kui võlgnik vabaneks kohustustest vabastamise menetluse tulemusena oma ülejäänud kohustustest, siis võlgniku elujärg sellest oluliselt ei muutuks. Õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudeid jäävad võlausaldajad endiselt sisse nõudma. Sellest

5(10)

2-19-7329 tulenevalt ei muudaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine isiku kohustuste kogusuurust sellisel määral, et kaoksid isiku püsiva maksejõuetuse alused. Halduri hinnangul on ebatõenäoline, et võlgnik leiab lähiaastatel niivõrd tasuva töökoha, et töötasuga saaks täita võlausaldajate kohustusi (sh kuriteoga tekitatud kahjunõuded) sellisel määral, et pärast kohustustest vabastamist oleks kohustuste kogumaht vähenenud niivõrd, et püsivast maksejõuetuse olukorrast ei saaks enam rääkida. Samas aga puuduvad ajutisele haldurile teadaolevalt PankrS § 171 lg 2 kohased alused võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgniku ametlik sissetulek pankrotimenetluse jooksul (kokku 9 kuud) on olnud 2838 eurot (bruto). Võlgnik ei ole andnud selget infot, milliste võimalike sissetulekute arvelt kavatseb ta kohustustest vabastamise menetluse kestel hakata võlausaldajate nõudeid rahuldama. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajate sellekohane seisukoht antud menetluses puudub. Haldurile on võlgnik esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks, mille haldur edastab kohtule. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte.

6(10)

2-19-7329 T D (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 98 760.52 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb T D (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et T D (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on võlgniku toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur aga 2016. aasta novembrikuud, kui jõustus võlgniku osas tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr xx. Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xx (kokkuleppemenetlus) tunnistati võlgnik süüdi kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi ja mõisteti talle karistus. Nimetatud kohtuotsus on võlgniku osas jõustunud 09.11.2016. Toodust tuleneb, et T D (pankrotis), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega, faktilistest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, sõlmis sotsiaalselt vähekindlustatud isikute nimele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut, kes olid vanaduspensionärid või töövõimetuspensionärid, ja nende teadmata, järelmaksuga müügilepinguid või laenulepinguid. Nimetatud lepingute kohaselt omandasid tarbijad õigusteenuseid või muid kaupu (millised tehingud olid fiktiivse iseloomuga) või said laenu. Laenandjatelt saadavad rahalised vahendid lasti kanda seotud äriühingutele ning võeti hiljem välja sularahas või kanti üle kolmandate isikute pangaarvetele. Suurem osa võlgniku praegustest kohustustest pärineb eelpool nimetatud tegevuse tulemusel tekkinud kohustustest. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjustele ja leiab samuti, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on võlgniku poolsed õigusvastased teod, mille eest on teda kriminaal korras karistatud. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on palunud end vabastada T D (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest seoses pankrotimenetluse raugemisega. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest T D (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused Pankrotihaldur Andres Hermet on 12.10.2020 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 8 töötunni eest kokku 768 eurot, millele lisandub käibemaks summas 153.60 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata tasu väljamaksmisele osaühingule Lundet, arveldusarve nr xxx ja lisada seetõttu pankrotihalduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur on menetluses teinud järgmised toimingud:

7(10)

2-19-7329

8(10)

2-19-7329 kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 65 lg 11 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T D (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid T D (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada T D (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

9(10)

2-19-7329

Võlgnik on esitanud omapoolse nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks iseenda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Haldurile ei ole võlausaldajad omapoolset seisukohta usaldusisiku määramise osas edastanud. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb T Dl (pankrotis) juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub T D (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb võlgnikul kohtule esitada 08.12.2021. Kohus selgitab T Dle (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. T Dl (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.